Teema: 2.5 aastane agressiivne

Hmm, aga miks lausa peab laps ise oma pisaraid pühkima?

See, et sina kui ema tal need pisarad kuivatad, näitab ju hoolimist. Samal ajal kui pühid, võiksid ju ta hellalt kaissu võtta ja seletada, et niimoodi ei ole ilus karjuda ja vihastada ja eriti veel lüüa või muud moodi hauget teha. Või lihtsalt midagi armast talle öelda. See aitaks tal ka rahuneda.

Kuidas lapse kõnega on? Agressiivsus võib tulla ka tähelepanu vajadusest ja liigsest keelamisest/näägutamisest/tänitamisest pisiasjade kallal(näiteks kui sa seda sama võimlemist ja nihelemist tal koguaeg keelad?). Mind ennast ajaks. Pane ennast lapse olukorda. Ma ka vihastaks, kui mind keelataks näiteks ennast sügada vms.
Või siis näiteks kui ma nutan, lähen otsin lohutust mehelt ja ta käratab mulle, et pühi ise oma pisaraid.

Lapsed nihelevadki. Mõni vähem, mõni rohkem. Ja nad näpivadki iseennast.
Mul 4a senimaani võimleb voodis magama minnes ja söögilaua taga on tal komme jalaga vastu tooli kopsida.

Lüüa ja haiget teha muidugi ei tohi aga 2.5-3 on selline vanus, kus nad kipuvad oma emotsioone ja vähest väljendusoskust ning rahulolematust just käte ja jalgadega väljendama.

lapsel on energia ülejäägid ehk. Kas talle lasteaias meeldis? kui on lasteaialembene laps, siis võib olla selles asi, et tunneb puudu suhtlusest. Mul laps küll aasat vanem aga just kuii nüüd suvepuhkusele jäi, muutus täiesti võimatukt – iga asja peale jonn, ta juba alustab lauset jonniga ilma et keegi oleks jõudnud keelduda (a la järsku hakkab nutma “juuuuuuuuuuaaaa”). Ma ei oskagi muuga seostada, kui et ongi liiga vähe aktiivsust sotsiaalse poole pealt. Nüüd oli paar päeva mehe 13aastane poeg meil külas, keda laps fännab ja kohe oli palju toredam laps jälle.

Pisaraid ma muidugi üldse enne ei pühi, kui jonnihoog möödas. Kui just laps tõesti mingist valust ei nuta (nt eile sai herilaselt) ja siis käib pisarate pühkimine lohutusega kaasas.

Miks ta ei tohi magamise ajal jalgadest kinni hoida? las hoiab, mul jäävad 1,5 ja 3,5a lapsed voodisse istuli raamatuid sirvima või noorem ka pma autodega mängima – kuni püsivad omas voodis ja väg suurt lärmi ei tee, nii kaua ma ei sekku (ma ei istu neil kõrval kui uinuvad)

Ja las ta näpib ennast, tema keha ju. Mis siis on, kui juukseid või nibusid näpib. Okei, silmi mustade kätega ei hõõru, aga juuksed, rinnad…

Mis puudutab läämist, siis mina saadan omalapse lihtsalt teise tuppa ja kui väga jonnakalt vastu haugub (meil tõesti mõnikord niimoodi lihtslt kriiskab vastu “aargh”), siis panen konkreetelt nurka seisma, kuni rahuneb. Mina ei toeta neid kasvatuspüshholoogiaid, et kõike saab lapsele seletada ja elu ongi lill – ei ole nii, seletamine toimib ainult rahulikele, arglikele lastele, sellistele flegmaatilistele ehk, mitte aga koleerikutele.