Mure äsja 2 aastaseks saanud poisiga
Ta läheb väga kergesti endast välja ja rahuneda ei oska. St ei rahunegi ja on ka mitu tundi hiljem kehvas tujus. Näiteks täna, keelasin tal arvutitooliga keerutada, ei kuuland, lõpuks lihtsalt tõstsin ta sealt ära (suure kisaga), pärast seda nuttis natuke ja siis tahtis sülle. Lohutasin ja üritasin mõtteid mujale viia. Kui oli vaikseks jäänud tahtsin teda sülest maha panna aga enam ei lase. Ja viimasel ajal ongi nii et igasugune keelamine viib selleni et pean laps süles olema mitu tundi, ja ei sobi see et tegelen temaga teisti, mängin voi vaatame raamatuid vms. Püstiselt süles pean hoidma. Kodus väljas käies hoiangi koguaeg süles või kui õnnestub istub kärus, muidu on kohe pill lahti ja võib koju ära minna. Ega ta sõna ka ei kuula, et väljas käies vältida seda et kuhugi läheks, ütled et autoteele ei tohi minna, visab pikali ja hakkab röökima ja edasi jälle sülle.
Teema: 2 aastane viriseb
Ealine iseärasus.
Oled liiga pehmeke ja tantsid lapse pilli järgi. Nii see kasvatamatus vaikselt tekib…
Minu kahepoolesel on ka suur häda, kui ta kuskilt vägisi ära tõsta. Aitab:
1. ettehoiatamine (äraminekute, mängimise lõpetamise jms kohta). Meil on ka liivakellad. Mitte et ta ise aja lõppemisel ära tuleks, aga siis pole erilist vingumist-hädaldamist.
2. viieni lugemine 🙂 Kui siis ka ei reageeri, siis võtan-viin-teen vägisi. Aga enamasti reageerib juba 3-4 ajal.
Emotsionaalselt on tema jaoks väga suur vahe, kas ta on saanud nö vabatahtlikult ära lõpetada.
No mul noorem on praegu 1a7k ja õues tihti keeldub edasi kõndimast ja istub maha. Siis 2 varianti – kas haaran ta kaenla-alla nii et tal ka nõks ebamugav, ei võta hellalt sülle. Või hoian tugevalt tal käest kinni ja kõnnin edasi ja siis karjubki seal käe otsas. Kärru ma ammu teda igapäevaselt ei topi, seal röögib ka nagu siga aiavahel, parem õppigu siis emme kõrval püsima ???? Kui ta lihtsalt ei viitsi enam kõndida, siis küsib sülle ja võtan (kui just jooksuratast käeotsas pole), aga see mahaistumine ei olegi nagu väsimusest vaid lihtsalt mingi trots, et mina edasi ei tule (reeglina kui saab aru, et suund on koju????).
Ja no mitu tundi süles küll ei hoiaks, ta pile sul 2kuune vaid 2aastane, kellega saab juba rääkida (isegi kui ta enda kõne on veel kehv). Mul ka suht hüsteerik poiss ja kuna ta ei lubagi end lohutada, sülle võtta hüsteeriahoo ajal, siis tean kõike karjumise igapäevasest talumisest…on väsitav küll, aga olen elus ja suudan naerda selle üle ????
M oli ka sellega probleeme. Praegu on laps juba üle kahe, kuid umbes 1,5 aastaselt oli iga jumala kord sõda, kui tahtsin midagi teha, mida ta ei tahtnud. Nii mõnigi kord viskas end tänaval, poes ja mänguväljakutel selili maha, kisa taevani. Kindlasti paljud vaatasid, mis ema ma olen. Mul lõpetas laps poes veiderdamise ära kui tõstsin ta sinna poe kärusse. Laps saab ise endale käru valida. Paar korda tõsi, läksime poest lihtsalt minema. Mänguväljakult ära tulemisega olen lapsele andnud aja, nt 10 minutit mängid veel, siis lähme. Paar korda pidin alguses ka lihtsalt kaenlas ära viima, sest jonnis. Jutust saab ta juba aru. Tänaval jonnib vahel ikka, siis jääme seisma. Ootan paar minutit ja siis veenan teda edasi liikuma. Töötab üsna hästi.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
