2. klassi laps. Küsin nõu, kas kellelgi sarnast kogemust. Õpetaja väidab, et laps on hakanud ette lugedes rohkem sõnu ja silpe kordama. Kodus lugedes vahel tõesti loeb umbes nii, et “koer läks kuu-u-ti ma-agama” ehk täishäälikute kohad nagu hakib ära. Kordab nagu eelmise silbi lõpu täishäälikut. Õpetaja vihjab, et kokutamisega probleem ja soovitab kindlasti tegeleda, muidu hakkavad teised narrima. Samas nendib ka ise, et muul ajal ei märka, ainult lugedes.
Ma ei oska kuhugi pöördudagi, sest kogelemine see ju otseselt pole. Või on? Rääkides pole mingit muret ja ka lugedes pole see kodus küll pidev probleem, ainult vahest. Inglise keeles lugedes näiteks pole ma kordagi kuulnud, et hakiks. Kodus veel rohkem valjul häälel lugeda on ainus, mida ma oskaks teha. Logopeedi teema see ju pole? On üldse mingi spetsialist olemas, kelle juurde sellise murega pöörduda? Ärevust kahtlustasin, aga laps ise väidab, et ta ei karda ette lugeda ja ise üldse probleemi ei märkagi, kuigi muidu on enda suhtes üsna nõudlik.
Muidu tekstist saab aru kenasti, vaikselt omaette lugedes mõistab matemaatika tekstülesandeid, jutu sisu jääb meelde. Seega ma nagu ei näegi muud probleemi, aga see väide, et hakatakse narrima, on muretsema pannud.