Esileht Beebi ja mitmikud 2-kuune manipulaator?

Näitan 19 postitust - vahemik 1 kuni 19 (kokku 19 )

Teema: 2-kuune manipulaator?

Postitas:
Kägu

Kas on tõesti võimalik, et 2-kuune manipuleerib? Viimane nädal on pöörane. Päevad on enamvähem ja laps ka lõbusas tujus ja naerab, aga õhtul kuskil kella 19st tahab ainult olla süles teatud asendus ja nii, et on liikumine. Seisma jääda ei tohi, istuda ei tohi, asendit muuta ei tohi, mänguasju vaatab paar minutit. Gaasivalust saime lahti ja muud iseloomulikku sellele nagu pole, ei punnita ega tõmba end vibuks. Lihtsalt on rahul ainult süles ühes asendis.

Kas me oleme oma lapse ära rikkunud ja nüüd teeme samuti tema tahtmise järgi? Me pole tal eriti lasknud end hüsteeriasse karjuda, vaid ikka tegutsenud, kui ta nutma hakkab, ei ole ka iga piuksu peale jooksnud ja mõned korrad oleme pannud voodisse ja lasknud tal 1-2 minutit kisada. See jutt käib nüüd eelneva aja kohta. Aga siiski oli see aeg talutav, nüüd täitsa pöörane. Kui ei liigu selles ühes asendis ringi, siis tõmbab hüsteeria kiirelt üles, lausa hakkab üle kere värisema. Nii hirmus vaatepilt.

Kas meie lapsel on midagi viga? Kas ta manipuleerib meiega? Tean, et pisikestel lähedusvajadus väga suur, aga seda lähedust saab ta väga palju, et ei tohiks sellest küll puudus olla.

+1
-20
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Nii pisike tahab lihtsalt lähedust ja alla aastast last ei ole võimalik ära hellitada. 🙂 Enda rahustuseks võib lasta arstil B12 taset kontrollida.

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas sa tegid ka eelmise teema, et kardad lapse ära hellitada? Palun loe mõni erialane raamat läbi. Kahekuuse (peaaegu vastsündinu ju!) ainus võimalus endast märku anda on nutt – siis kui on külm, palav, nälg, kõht liiga täis, liiga ebamugav riietus, lihtsalt kehv enesetunne, lähedusevajadus, uni, väsimus. St miljon võimalust. See et praegu teda vaid üks asend rahuldab ja soovib süles olla, viitab ju ikka sellele, et muu asend on mingil põhjusel ebamugav või harjumatu. Kahekuusele ei saa liiga palju lähedust anda. Kahekuune ei manipuleeri!!!!

+16
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Nii pisike tahab lihtsalt lähedust ja alla aastast last ei ole võimalik ära hellitada. 🙂 Enda rahustuseks võib lasta arstil B12 taset kontrollida.

Arst 3 nädala pärast, laseme kontrollida! Kas haiglas ei kontrollitud seda, kui sündis? Et kas seda peab ise nõudma? Ma ei mäleta haigla proove, öeldi, et on okei, aga kas seda üldse vaadatigi…

0
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kas sa tegid ka eelmise teema, et kardad lapse ära hellitada? Palun loe mõni erialane raamat läbi. Kahekuuse (peaaegu vastsündinu ju!) ainus võimalus endast märku anda on nutt – siis kui on külm, palav, nälg, kõht liiga täis, liiga ebamugav riietus, lihtsalt kehv enesetunne, lähedusevajadus, uni, väsimus. St miljon võimalust. See et praegu teda vaid üks asend rahuldab ja soovib süles olla, viitab ju ikka sellele, et muu asend on mingil põhjusel ebamugav või harjumatu. Kahekuusele ei saa liiga palju lähedust anda. Kahekuune ei manipuleeri!!!!

Mul on raamat “Imelised nädalad” ja seal räägitakse kasvuspurtidest ja neist olen teadlik ja enda arust ka need tuvastanud. Loomulikult ma  tean, et beebi annab hädast märku nuttes, aga ma olen esmakordne ema ja hakkan nii muretsema kui see nutt on teistsugune ja ta näitab meile, et pole rahul meie rahustamisega.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kas sa tegid ka eelmise teema, et kardad lapse ära hellitada? Palun loe mõni erialane raamat läbi. Kahekuuse (peaaegu vastsündinu ju!) ainus võimalus endast märku anda on nutt – siis kui on külm, palav, nälg, kõht liiga täis, liiga ebamugav riietus, lihtsalt kehv enesetunne, lähedusevajadus, uni, väsimus. St miljon võimalust. See et praegu teda vaid üks asend rahuldab ja soovib süles olla, viitab ju ikka sellele, et muu asend on mingil põhjusel ebamugav või harjumatu. Kahekuusele ei saa liiga palju lähedust anda. Kahekuune ei manipuleeri!!!!

Mu meelest kõlab küll manipuleerimisena, kui mitte midagi muud ei sobi. See pole ju võimalik, et ainult ühes asendis on hea, et on mingi valu. Siis ikka oleks mõni asend vast veel või pikali olek.

+1
-19
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teile on abi vaja, näha on, et hakkad üleväsimusest sassi kammima. Küllap ka rasedusjärgne depressioon ja hormonaalsed kõikumised mõjutavad. Kui hakkab juba tunduma, et kahekuune beebi manipuleerib sinuga, on asi tõsine. Ei ootaks kolm nädalat, peale pühi nüüd minge kohe arstile. Las kontrollib beebi üle ja sina oma sundmõtetest räägi ka, eriti, et sulle tundub, et laps manipuleerib.

+17
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kurb lugemine. Öelda oma 2-kuuse beebi kohta manipulaator on kuidagi kohatu ja julm. Ta alles kohaneb selle maailmaga, vajab palju tuge, lähedust, hoidmist, tegelemist, aga juba arvatakse tema kohta, et keerab mõnuga vanemaid ümber sõrme. Soovitan ka lugeda lapsevanemaks saamise kohta. Tõesti, alla aastast last ei saa ära hellitada ja nad ei oska ka manipuleerida. Oleksid sa teinud teema küsimusega,  miks mu beebi tahab ainult ühes asendis olla,  saaksid võib-olla soovitusi, aga praegu tundub tõesti, et ehk vajad ka ise abi ja oled hormoonidest ja väsimusest läbi.

Alustuseks loe siit.

https://tarkvanem.ee/suhe-lapsega/lapse-arenguetapid/0-1-a-lapse-areng/

Ja uuri lapsekandmise kohta. Äkki sobib beebile kotis või linas olla.

+9
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Äkki on laps üleväsinud? Mäletan esimese lapsega oli analoogne olukord, et õhtuti sobis ainult, kui oli kõhukotis/süles ja samal ajal siis liiguti koos temaga ringi. Siis mul oli kindel nägemus, et laps läheb kell 21 ööunne, aga ma ei arvestanud sellega, et noh, kui ta õhtusest viimasest uinakust ärkas 18.30-19, siis 3 h oli talle liiga palju (päeval oli 2-kuuselt ärkvel 1,5 h ja rohkem hakkas alles 6-7kuuselt olema).

Teise lapsega ma enam seda viga ei teinud, et mingis oma kellaajas kinni olla 😀 Ja kui tundub, et ööuni liiga vara, siis pigem päevaseid uinakuid igaüht 10-15 min nihutada, see on talutavam kui ühte õhtust 1,5 h nihutada 🙂

Aga muidu beebidest – mul tekkis teise lapsega, kui ta oli umb 3kuune, tunne, et ta on armukade. Uurisin ka siit foorumist ja sain sõimu. Aga teate? Kui ta oli juba 7-8kuune, istus kenasti ja sain 2 last niimoodi sülle võtta, et üks ühele põlvele ja teine teisele põlvele istuma – siis ta oligi armukade ja koguaeg üritas vanemat last sülest ära lükata 🙁 Ikka mitu aastat maadlesime noorema lapse armukadedusega ja alles viimased pool aastat (ta on hetkel 4) ei ole tal kaissu tulles enam vahet, kas minu kõrval on õde ja tema on isa kõrval või vastupidi. Osad iseloomuomadused on ikka varakult välja kujunenud -muidugi beebid ei mõtle nii , et “nõme suurem õde, ronib ka ema kaissu”, neil käib  see kõik instinktiivselt ja mingit konstruktiivset mõtlemist pole mõtet sealt tagant otsida

+3
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen viimasega nii palju nõus, et üleväsimuses võib samuti asi olla. Nii väikesel ei ole veel kindlat graafikut (pole ka mõtet suruda) ja tasub pigem jälgida ärkveloleku aega, et see liiga pikaks ei läheks. Iseloomujooneks, mis varakult avaldub, manipuleerimist ei saa pidada. See on siiski õpitud käitumisviis, millest 2-kuune midagi ei tea. Ja päriselt, on täiesti okei, kui koged rasedusjärgset raskemeelsust ja vanemlikud tunded pole veel 100 prossa kohal, esimene kord ju siiski ja sünnitusest ka vähe aega möödas. Aga ei tasu siinseid soovitusi kurjasti mõelduna võtta, pigem kasutada iga abikätt, et puhata ja end koguda. Rõõmsad vanemad, rõõmus beebi.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kuulge ideaalemad oma ideaalbeebidega, selliseid teemasid ei tohiks miinustada ega ka inimest mutta tampida. Ei ole siin mingit depressiooni ega teraapiavajadust, inimene harjub emadusega. Need vanemad, kel pole olnud ahastusse ajavaid hetki, on ikka väga harv nähtus. Mina tean väga hästi tunnet, kui oled endast andnud kõikvõimaliku, aga beebi pole ikka rahul. Sa tahad ju oma lapsele parimat, sa tahad, et ta ei nutaks, et tal oleks hea – usun, et seda soovivad kõik vanemad. Kui sa aga tundide viisi ja õhtust õhtusse (on lihtsalt beebidel sellised perioodid) sama teemaga mässad, siis sa oled lõpuks päris ära nõrkenud ning ei suuda selgelt mõeldagi, rääkimata, et saaks rahus maha istuda ja puhata.
Kui inimesel on oma beebiga parasjagu sellised päevad, tuleb teda toetada ja rääkida oma kogemustest, julgustada, et see läheb mööda.
Mina ei ole ideaalema ja mul pole ideaalbeebit, mul oli tegelikult päris keeruline oma beebiga, eriti kui mees oli 24h vahetuses tööl mitu korda nädalas. Sa tunned, et oled oma beebiga maailmas üksinda ega oska teda aidata, sa nutad koos temaga, siis saad jälle mõne naeratuse kätte ja elu tundub kohe parem. Aga see ei tähenda, et oled paha ema, kui elu tundub neil hetkedel täielikus kaoses ja olukord lootusetu. Palju jõudu igatahes, kõik läheb mööda! Ja tuleb jälle 😀
Ja mina olen näiteks jubedalt muretsenud, kui olen proovinud mitu tundi beebit rahustada ning järsku jääb ta vaatama telerit ning on RAHULIK. Ma tean täpselt, kui halb on beebi ajule telekas, aga olen lasknud tal minuti seda vaadata ja siis end taas kogunud ja otsast alustanud muid rahustamisviise. Ja olen end väga kehvalt tundnud, et selline ema olen, et lähen kergema vastupanu teed. Aga ma ei suuda kogu aeg olla superema ning õpiku järgi tegutseda. Meie lõpuks üldse loobusime telerist ja riputasime kodu täis kõikvõimalikke rippuvaid värke, mida beebiga ringi tatsudes ta vaadata saaks. Kui ma oleks neil rasketel hetkedel ka siia teema teinud, siis oleks mu sõnastus olnud samuti karjuv ja ahastav, aga see ei tähenda, et ma oma last ei armasta ning teraapiasse minema peaksin.

+4
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tahtsin veel lisada, et meie andsime oma beebile luti 7. nädalal, kuigi haiglas tohutult hurjutati, kui halb see on ja kuidas me oma beebi hambumuse tuksi keerame ja lutiga ära hellitame. Netist võib samuti palju artikleid lugeda, kuidas tuleks leida ikka parem rahustamisviis kui lutt. Minule tundub oma beebit vaadates, et selleks, et valida need kõige õigemad rahustusviisid on mul vaja tervet armeed inimesi, kes me siis kõik kordamööda lapsega mässame. Ema ja isa ei jõua käia punkt punkti haaval õpiku järgi ja  teha kõike õigesti. Aga tundsin samuti alguses, et rikkusime oma lapse lutiga ära, kuigi see hakkas meile iga päev andma kergemaid hetki.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

2-kuune kindlasti ei manipuleeri. Nutt on ainuke viis näidata, et ta tunneb end halvasti. Üleväsinud, gaasid, hambavalu (see annab endast märku mitu kuud enne hamba tegelikku lõikumist). Gaase ei saa nii välistada, et neist saime lahti ja nüüd enam kunagi ei tule. Gaasid võivad pikalt vaevata, nii et tulebki vaadata, mis asendid ja kuidas lapsel mugav on.

Päeva ajal on palju stimalaatoreid, uusi asju jne, siis ka õhtul nutt. Tittedele ongi iseloomulik, et päeva ajal kogunenud asjad nutetakse õhtul välja. Parim, mis teha saab, on leida need asjad, tegevused, asendid jne, mis teda rahustavad. Lapse keha ja aju areng esimestel eluaastatel on sellises meeletus tempos, et tekib hetki, kui tal ongi vaja, teda hoitaks, et oleks lähedus, et oleks võimalik end lõdvaks nutta.

Kindlasti tahab laps õhtusel ajal ka rohkem lähedust, nii väikese lapse puhul ongi see esmane, pakkuge palju lähedust, hoidke süles, vaikne rahulik koosolemine jne. See manipuleerimise jutt unusta kohe ära.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas ta manipuleerib meiega?

Muuseas, holistiline psüholoogia ja väga palju muid allikaid väidavad, et alla 6 aastastel lastel (praegu ei mõtle vastsündinut, lihtsalt tuleviku tarbeks, kui suurem laps hakkab juba aru saama sõnadest ja suhtumisest), et alla 6 aastastel lastel läheb kõik ilma mingi filtrita otse alateadvusesse ja alles umbes 7 aastaselt hakkab ta filtreerima välismaailmast tulevat infot. Et kuidas vanemate suhtumine on enne 6 eluaastat, see saab hiljem lapse täiskasvanuks saades tema enesehinnanguks. Nt kui öelda lapsele pidevalt: “Jälle läks midagi valesti. Sa ei saa hakkama, tule ma aitan. Sa veel midagi ei tea.” jne, siis täiskasvanuna ta arvabki endasi nii.  Kui julgustavalt suhelda, siis täiskasvanuna on julgustavad sisehääled. Enne 6 aastat väidetavalt usuvad kõike, mida vanemad ütlevad, ilma filtrita. Üks Youtube-i video väitis nagu oleks alla 6 a laste ajulained samasugused nagu hüpnoosis olles ajulained.

Niiet mõtle hoolega, kui last manipulaatoriks nimetad ja räägid, kas tal on midagi “viga” tema kuuldes. Temal ei ole, aga sellise suhtumise tagajärjel hakkab endast nii mõtlema. Õnneks beebid veel aru ei saa, on aega harjutada. Edu.

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
paula38

Kirjeldan olukorda: laps on läinud emaga koos ööunne ehk saab rinda ja vajub siis kaisus ära, nii 3 kuud juba. Ühel õhtul ta sööb ära, aga unne ei vaju, hakkab jorisema. Peale mõnigast rahustamist ja ootamist tõuseb ema püsti, et last süles hoides pisut kõigutada ja nii proovida. Sedasi läheb 45 minutit, aga muutusi pole. Siis proovib ema uuesti voodisse pikali minna, võtab lapse kaissu, hoiab käest kinni – kõik see, mis alati rahustas. Ei ole emal imelikku lõhna küljes, ei ole mitte midagi teisiti kui tavaliselt. Ja siis hakkab laps nutma, minuti pärast on hüsteerias. Nii ema kui ka isa rahustavad last üle tunni aja kuni lõpuks õnnestub püsti seistes magama kussutada. Iga kord kui prooviti voodisse pikali panna, hakkas karjuma, kuigi teine vanem oli voodis lähedust pakkumas. Mis saab küll olla probleem, kui mitte see, et miskipärast beebi tahab, et temaga ollakse püsti praegu ja kusjuures veel ainult ühes toas. Mähe kuiv, gaasivalu sümptomeid pole (ja kui oleks, siis pole nii, et maailmas on üks tuba ja asend, mis toimib), kõht täis (kontrollitud kaaluga), tuba ei ole liiga palav ega külm, riided tavapärased jne.
Ma ei väida, et see beebi manipuleerib, aga minu meelest nad siiski näitavad nõudlikkust mõnikord välja ja seda päris tugevalt. Ja ise ka ei tea, milles on parasjagu probleem.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eelmisele – aga see on ju kõik loomulik. Kui suurem inimene läheb magama, siis ta teab, mida teeb, otsib parema asendi, teab oma kogemuse põhjal, mida teha, kui on ühelt või teiselt poolt pisut ebamugav, liigutab siit ja keerab sealt. Väike beebi on alles sündinud, tal neid teadmisi ega oskusi ei ole. Lisaks on tema võime ja võimalused end liigutada piiratud. Kui on vähegi ebamugav, siis ta nutab. Ka organism on alles välja kujunemas, me ei oska tema mõtteid lugeda, ei saa tunda, mis beebi tunneb. Ju siis sel konkreersel hetkel ongi see üks asend vaid mugav. Ja nagu ikka – on inimesi, jes leplikumad ja on neid, kes igasugu ärritajate sihtes tundlikumad. See ei ole ju beebi poolt pahatahtlik ärakasutamine või meelega manipuleerimine.

Veel palju suuremad lapsed ei suuda oma probleeme tuvastada või väljendada ja väljendavad end nutuga, mis siis veel vastsündinutest rääkida.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu teooria: loetud päevade jooksul pärast sündimist saab beebi aru, et ta jäetakse aeg-ajalt / alati uinudes üksi, ja see on talle äärmiselt frustreeriv, lausa hirmus.

Üksi = kehakontaktita, sest vahemaadest ei saa imik aru.

Ma arvan, et see on evolutsiooniliselt sisse kirjutatud – beebid, kes kehakontaktita olemisega ei leppinud, olid lihtsalt palju edukamad ellujääjad.

See, et tulid talud, põllud, toad, on inimese arengus vaid silmapilgutus, enamuse oma evolutsioonilises elus oleme olnud loomad nagu kõik teised, rändajad, järglased üsna püsivalt keha külge sätitud (kuna nad on meil alguses nii saamatud).

Seega kõige rahulikum beebi on tõenäoliselt see, keda ei panda magamise ajaks kunagi eraldi. Mõni beebi lepib kaisutamise illusiooniga (sisse mähkimine, lutt), mõni mitte.

Loomulikult ei ole see tänapäeva 2-liikmelisele perele,  kellel on tihti mitu olmetööd kukil kuigi mõistlik ega saavutatav eesmärk. Veel enam, et tihti on väikelapse ja kodu eest hoolitsemine ainult ema teha, millisel puhul on lapse enda külge kleepimine lausa absurdne idee.

Seega lihtsalt püüdsin kaasa mõelda, et mida mõtleb ja soovib selline endast väljas beebi, ilma niigi väsinud emadele kohutavaid ootusi seadmast. Pidage vastu, vanemana nad saavad asjast paremini aru!

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kirjeldan olukorda: laps on läinud emaga koos ööunne ehk saab rinda ja vajub siis kaisus ära, nii 3 kuud juba. Ühel õhtul ta sööb ära, aga unne ei vaju, hakkab jorisema. Peale mõnigast rahustamist ja ootamist tõuseb ema püsti, et last süles hoides pisut kõigutada ja nii proovida. Sedasi läheb 45 minutit, aga muutusi pole. Siis proovib ema uuesti voodisse pikali minna, võtab lapse kaissu, hoiab käest kinni – kõik see, mis alati rahustas. Ei ole emal imelikku lõhna küljes, ei ole mitte midagi teisiti kui tavaliselt. Ja siis hakkab laps nutma, minuti pärast on hüsteerias. Nii ema kui ka isa rahustavad last üle tunni aja kuni lõpuks õnnestub püsti seistes magama kussutada. Iga kord kui prooviti voodisse pikali panna, hakkas karjuma, kuigi teine vanem oli voodis lähedust pakkumas. Mis saab küll olla probleem, kui mitte see, et miskipärast beebi tahab, et temaga ollakse püsti praegu ja kusjuures veel ainult ühes toas. Mähe kuiv, gaasivalu sümptomeid pole (ja kui oleks, siis pole nii, et maailmas on üks tuba ja asend, mis toimib), kõht täis (kontrollitud kaaluga), tuba ei ole liiga palav ega külm, riided tavapärased jne.

Ma ei väida, et see beebi manipuleerib, aga minu meelest nad siiski näitavad nõudlikkust mõnikord välja ja seda päris tugevalt. Ja ise ka ei tea, milles on parasjagu probleem.

Võib-olla hakkavad hambad tulema?

Mu beebi uinumine, käitumine, raskemad ja kergemad asjad ka aeg-ajalt muutusid. Mõtlesin, et jõudsin juba ühe rutiiniga ära harjuda, kui muutus midagi natuke teistmoodi. Inglise keeles otsides on “sleep recession” norm periood, kus nädal-kaks beebi magab väga halvasti ja need perioodid on mõne uue oskuse omandamisega seotud. “Growth spurt” ehk kasvuspurtide ajal vastupidi sööb ja magab palju rohkem mõnda aega. Mu arust oli norm, et beebi käitumine aeg-ajalt muutus. Vanemana lihtsalt proovisin kaasa minna misiganes uue ootamatusega elu vastu tuli ja jooksvalt vaadata. Muidugi mõnd asja pidi proovima harjutada vanemale mugava variandi poole tagasi. Nt kui mul 2 korda telefon helises sel ajal, kui beebi kõhukotis just magama jäämas oli, siis peale seda mõnda aega ei tahtnud ta enam üldse kõhukotis olla ja viskas selja silda, pingesse ja valesse asendisse. Mõne nädala jooksul harjutades käsitsi aendit korrigeerides sain ta tagasi kõhukotiga rahul olema. Mingi aeg ei tahtnud ta absoluutselt vankris magama jääda, raskelt läks. Need olid perioodid, mis mööduvad, muutuvad.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Helisevate telefonide vastu (oli ka kohati probleemiks algul) odav aktiivsusmonitor (vibreeris, kui keegi helistas,telefon hääletuk) ja igasuguste telefoni teavituste maha keeramine täielikult. Elu oli palju rahulikum.

Mul sama vana ja hea kombo on kandelina ja lutt. Kui kriis suur, siis lärmav rasvaimur köögis rahustab lisaks.

+1
0
Please wait...

Näitan 19 postitust - vahemik 1 kuni 19 (kokku 19 )


Esileht Beebi ja mitmikud 2-kuune manipulaator?