Esileht Pereelu ja suhted 20 aastat koos elanud paarid-teie õnne saladus?

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 77 )

Teema: 20 aastat koos elanud paarid-teie õnne saladus?

Postitas:
Kägu

me ainult näägutame teineteise kallal, läheme koguaeg riidu ja karjume teineteise peale. Kas see ongi nüüd 20 aasta kooselu jooksul normaalne?
Palun nõuandeid kallid inimesed:)

Näägutamisel on alati ka põhjus. Kaeva veidi teie suhtes ja sulle ilmnevad pinged, mis teie vahel on. Milliste asjade osas te olete eriarvamustel ja sealjuures sisemas pahased abikaasa peale, et ta arvab teisiti? Millistest sinu puudustest teeb suure probleemi enda jaoks mees ja milliseid puudusi ei salli jällegi sina oma mehe juures? Kuidas mõjuvad need pinged teievahelisele koostööle? Kas need pinged/rahulolematsued on olnud tegelikult algusest peale (siis jaksasite neid lihtsalt paremini varjata, maha suruda ) või siis alguse ei olnudki, aga hiljem (seoses inimeste muutumisega) tekkinud hoopis?

Kui teised analüüsivad OMA suhteid, siis puhtjuhuslikult võivad pingeallikad ja rahulolematused isegi kattuda. Aga lõppude lõpuks seda, mis see on, mis teie vahel kogu aeg pingeid (ja näägutamisi) põhjustab, saad teada ikka ainult oma suhtesse kaevudes.

Minu alatine esimene küsimus – kas seks on korras? Tean, see küsimus tekitab alati tõrke, et “mis see siia puutub, ega suhe pole vaid seksis”, kuid paratamatult on seks see, mis suhtes mingit sidet hoiab. Ilma seksita suhtes on seda sidet palju keerulisem säilitada.
No näed. Esimesed miinused kohal, käbedalt käib. Saan aru, et “kuuldes sõna ‘seks’ haarab käsi püstoli järele”, aga süvenege enne tiba.

See lähenemine on väga lihtsustatud, jah. Kooselu on lihtsalt inimeste omavahelise sobivuse suhtes palju NÕUDLIKUM eluvorm kui sekssuhe. Visiit-sekssuhtes tõesti piisab sellest, et seks on suurepärane – siis ongi mõlemal lahke nägu ees ja kudrutatakse nagu tuvikesed. Proosalisemaid asju ju polegi vaja koos, meeskonnana teha – järelikult, pole see mehe/naise sobivus “töökaaslastena” kuigi oluline. Isegi, kui see on puudulik, ei tule see teemaks.

Aga kooselus/abielus peab lisaks ühistele naudngutele ka hallist argipäevast kahekesi läbi tulema, suutma proosalised asjad koos ära ajada. Ongi paare, kus seks on suurepärane. Aga pane mees ja naine koos mingit proosalist asja tegema – esimese tunni aja jooksul jõuavad nad 10 korda raksu minna, teist ära solvata/ise ära solvuda, näägutada, pahandada… Okei, lahtuvad pinged veidi maha, seksitakse, kõik on jälle roosamanna. Hakatakse aga taas koos mingit proosalisemat asja ajama – jälle, koos asjalikult teha midagi ei suudeta, tüli tüli otsa.

Selles mõttes võib seksile, mitte aga inimestevahelisele sobivusele rõhumine, näiteks noortele väga vale mulje jätta. Alguses püsitakse koos hoogsa seksuaalelu ja kire najal (kui on halvast koostööst tulenevaid pingeid, siis surutakse need maha, veendes veel ennast, et kui voodielu on ikka nii suurepärane, nagu meil on, ei saa ju midagi kapitaalselt valesti olla). Siis, järgmises etapis võibolla ühiste laste najal, jällegi surutakse pinged maha (et no peab ju vastu pidama – väiksed lapsed ja puha). Aga lõpmatuseni halvast koostööst tekkivaid pingeid maha suruda ei jaksa keegi ja ükskord need lahendamata jäänud pinged ja see, et tegelikult mees ja naine ei suuda mingil põhjusel hallis argielus hea töökaslaste tandemina toimida, hakkab ilmnema näiteks pidevates tülides ja näägutamistes.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meie oleme 22 aastat koos olnud vist puhtalt inertsist. Abielu oleks ilus, kui tema oleks selline nagu mina tahan või mina selline nagu tema tahab. Mina tahan võrdset partnerit, tema tahab teenijat, poputajat ja seksikiisut. Iseenesest inimesena ta mulle meeldib (haritud, laia silmaringiga jne), aga mulle ei sobi need rollid, mida ta minult eeldab.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See lähenemine on väga lihtsustatud, jah. Kooselu on lihtsalt inimeste omavahelise sobivuse suhtes palju NÕUDLIKUM eluvorm kui sekssuhe.

Oeh. No kas ma väitsin, et AINULT seks on oluline?
Mina eeldan, et 20 aastat suhtes olnud inimene on juba piisavalt elukogenud, et teada kõike seda pikka mula, mida näiteks sina talle kirjutasid. Talle on vaja uusi mõtteid, milles veel võib asi olla, mitte nämmutada taas neid algklassitõdesid näägutamise kohta. Igas paarisuhte etapis on omad probleemid ning pikaajalises suhtes tekivad võõrdumisprobleemid – need on need, millega tuleb tegeleda, mitte õpetada inimest, mida näägutamine tähendab. Ja võõrdumisega võitlemisel on seks ehk füüsiline lähedus olulisel kohal. Kui võõrdumisega ei tegele, siis avastadki ühel hetkel, et kõrval on keegi võõras, kellega pole mitte midagi enam ühist. Loomulikult tuleb tegeleda ka muude võõrdumise tahkudega, siin on nimetatud koos tegutsemist, õige – kuid asi, mille peale inimesed tihti ei tule, on just see seksi osa. Seepärast selle eraldi välja tõingi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

mille peale inimesed tihti ei tule, on just see seksi osa. Seepärast selle eraldi välja tõingi.

Mina jälle arvan, et see võis nõukogude ajal (kui seksist rääkimist häbeneti, sellest eriti ei räägitudki) nii olla, et paljud lihtsalt ei tulnud selle peale, et seksi osa võib suhte halvenemises rolli mängida.

Tänapäeval, kui seksist ja seksuaalse rahulduse tähtsusest räägitakse söögi alla ja söögi peale, on väga vähetõenäoline, et keegi seksi osa peale lihtsalt ei tule.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina jään ikkagi oma arvamuse juurde, et pikk kooselu on vedamine. Just selles mõttes, kas abikaasale satub lähedusse mõni noor ja kena ning haritud naiseterahvas või mitte. Loomulikult peab sellele noorele naisele ka see mees meeldima. Õnnelikud on need, kelle meestele sellist ahvatlust ei teki. Kui tekib, siis võime kõik oma kompromissid ja teineteise mõistmised või hoolivuse sinnapaika jätta, mehed ei suuda lihtsalt noorte naiste ilule ja ahvatlusele vastu panna, lisaboonus, kui see naine veel tark ka.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina jään ikkagi oma arvamuse juurde, et pikk kooselu on vedamine. Just selles mõttes, kas abikaasale satub lähedusse mõni noor ja kena ning haritud naiseterahvas või mitte. Loomulikult peab sellele noorele naisele ka see mees meeldima. Õnnelikud on need, kelle meestele sellist ahvatlust ei teki. Kui tekib, siis võime kõik oma kompromissid ja teineteise mõistmised või hoolivuse sinnapaika jätta, mehed ei suuda lihtsalt noorte naiste ilule ja ahvatlusele vastu panna, lisaboonus, kui see naine veel tark ka.

Kahtlemata ka seda. Kuigi muidugi see, kui mees selle noore ja ilusa võrku langeb, pole ka veel ilmtingimata suhte lõpp, mõni käib korra nuusutamas noort inimest ja tahab siis tagasi – eks siis ole juba abikaasade omavaheline asi, kuidas sellega jääb.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Oeh. No kas ma väitsin, et AINULT seks on oluline?

Sinu kommentaari põhirõhk oli: kõigepealt peab seks korras olema. Ja alles siis saavad mehe-naise suhtes muud asjad ka klappima.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Oeh. No kas ma väitsin, et AINULT seks on oluline?

Sinu kommentaari põhirõhk oli: kõigepealt peab seks korras olema. Ja alles siis saavad mehe-naise suhtes muud asjad ka klappima.

Ei olnud. Minu kommentaari põhirõhk oli (tsiteerin ennast): “Ilma seksita suhtes on [seda] sidet palju keerulisem säilitada.”

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina jään ikkagi oma arvamuse juurde, et pikk kooselu on vedamine. Just selles mõttes, kas abikaasale satub lähedusse mõni noor ja kena ning haritud naiseterahvas või mitte. Loomulikult peab sellele noorele naisele ka see mees meeldima. Õnnelikud on need, kelle meestele sellist ahvatlust ei teki. Kui tekib, siis võime kõik oma kompromissid ja teineteise mõistmised või hoolivuse sinnapaika jätta, mehed ei suuda lihtsalt noorte naiste ilule ja ahvatlusele vastu panna, lisaboonus, kui see naine veel tark ka.

Kahtlemata ka seda. Kuigi muidugi see, kui mees selle noore ja ilusa võrku langeb, pole ka veel ilmtingimata suhte lõpp, mõni käib korra nuusutamas noort inimest ja tahab siis tagasi – eks siis ole juba abikaasade omavaheline asi, kuidas sellega jääb.

Mina sõnastaks pigem nii, et õnnelikud on need naised, kelle mees on otsustanud omavanuse naisega koos elust läbi tulla ning mitte mõne noore, kena ja targa naistega “uute liblikate” jahile söösta. Tänapäeval on inimeste, nii meeste kui naiste, otsused enamasti tingimuslikud – ent kasvõi tingimuslik otsus (näit. “kui ta ei alanda, joo ega tee muud kohutavat”, “kui me sõbralikult läbi saame ja seksisoovid ka enam-vähem kokku käivad”) tagab ikkagi palju suurema kindluse partneri jaoks.

Sest pikas kooselus on kokkujäämine ju ka otsus. Et kohe mitte üksi noortest naistest, keda mees kuskil kohtab, keskealisele mehele kena ja tark ei tundu, on tõesti üsna tühi lootus. Keegi ikka tundub. Aga siis sõltubki otsusest – kui tõsise otsuse mees enda jaoks teinud on.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina jään ikkagi oma arvamuse juurde, et pikk kooselu on vedamine. Just selles mõttes, kas abikaasale satub lähedusse mõni noor ja kena ning haritud naiseterahvas või mitte. Loomulikult peab sellele noorele naisele ka see mees meeldima. Õnnelikud on need, kelle meestele sellist ahvatlust ei teki. Kui tekib, siis võime kõik oma kompromissid ja teineteise mõistmised või hoolivuse sinnapaika jätta, mehed ei suuda lihtsalt noorte naiste ilule ja ahvatlusele vastu panna, lisaboonus, kui see naine veel tark ka.

Kahtlemata ka seda. Kuigi muidugi see, kui mees selle noore ja ilusa võrku langeb, pole ka veel ilmtingimata suhte lõpp, mõni käib korra nuusutamas noort inimest ja tahab siis tagasi – eks siis ole juba abikaasade omavaheline asi, kuidas sellega jääb.

Mina sõnastaks pigem nii, et õnnelikud on need naised, kelle mees on otsustanud omavanuse naisega koos elust läbi tulla ning mitte mõne noore, kena ja targa naistega “uute liblikate” jahile söösta. Tänapäeval on inimeste, nii meeste kui naiste, otsused enamasti tingimuslikud – ent kasvõi tingimuslik otsus (näit. “kui ta ei alanda, joo ega tee muud kohutavat”, “kui me sõbralikult läbi saame”) tagab ikkagi palju suurema kindluse partneri jaoks.

Sest pikas kooselus on kokkujäämine ju ka otsus. Et kohe mitte üksi noortest naistest, keda mees kuskil kohtab, keskealisele mehele kena ja tark ei tundu, on tõesti üsna tühi lootus. Keegi ikka tundub. Aga siis sõltubki otsusest – kui tõsise otsuse mees enda jaoks teinud on.

Vana ja läbikäidud tee üldjuhul ei võida uut ja huvitavat rada. Sellistel hetkedel ei tehta kahjuks ratsionaalseid ja läbimõeldud otsuseid. Joovastus ja armumine on lihtsalt nii suur. Kedagi ei huvita see hetk, et kodus on tore naine ja lapsed, siis kaldutakse ikkagi selle uue ja huvitava poole, nii kurb kui see ka ei tundu. 🙁

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Viimasele. See soltub ju inimtyybist. Moned otsivad ja vajavad vaheldust, jaavadki elu lopuni uut ja huvitavat otsima ja hindama. On mehi/naisi kes eelistavat pikaajalist tuttavat suhet, sellega seotud turvatunnet. Uus tundub neile hoopis hirmutav ja ebakindel. Inimesed taiesti erinevad. Eks suhte pusima jaamine soltubki millised inimesed kokku sattunud. Kas vahelduse voi kindlustunde otsijad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Viimasele. See soltub ju inimtyybist. Moned otsivad ja vajavad vaheldust, jaavadki elu lopuni uut ja huvitavat otsima ja hindama. On mehi/naisi kes eelistavat pikaajalist tuttavat suhet, sellega seotud turvatunnet. Uus tundub neile hoopis hirmutav ja ebakindel. Inimesed taiesti erinevad. Eks suhte pusima jaamine soltubki millised inimesed kokku sattunud. Kas vahelduse voi kindlustunde otsijad.

Ma ei pidanud silmas neid pidevalt vaheldust otsivaid mehi. Neid on muidugi ka. Pigem ikkagi selliseid pikaaegselt koos elanud mehi, kelle teele satub, kas töökaaslasena või hobi käigus vms. eluteele kena ja noor naisterahvas. Mõlemad hakkavad teineteise vastu sügavamaid tundeid tundma, kiinduvad ning armuvad ja tekib kirg. Selliste elu situatsioonide eest ei pääse ka 20 aastat kindlust otsinud mehed. Nagu ütlesin, siis uus ja huvitav võidab üldjuhul alati. Me võime mõelda, et lapsed ja ühiselt loodud perekond ning sarnane mõttemaailm ja huumorisoon võidavad, aga tegelikkuses mitte. :(( Mehed on uskumatult egoistlikud ja enesekesksed, mis puutub uue ja huvitava ning vana ja stabiilse kaalukausile panekus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

No ma ikka kordan, et see on palju mehe voi naise isiksuses kinni, ei pidanud silmas pidevalt vahelduse otsijaid vaid neid kes ka 5 voi 10 voi 20 aasta tagant kaaslasi vahetavad. On lihtsalt mehed nt kelle aju vajab rohkem adrenaliini ja seiklusi, et virge olla. Ja on neid kes on niigi liigs erksad ja aramad ning otsivad rohkem rahu ja stabiilsust. Ja nii labi elu. Molemad on egoistlikud, nagu mehed ikka, ainult soovid ja taotlused on erinevad. Ja uldse usun et koigi meeste teele satub vaga palju noori ja kauneid naisi, pea elu lopuni.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Abielluda tuleb inimesega, kes on lisaks kõigele muule ka su parim sõber. See kestab.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Oh, jummel, nagu te poleks lugenud meie oma tuntud inimestest, kes peale 20-aastast abielu on lõpuks leidnud selle “ühe ja ainsa hingesugulase, keda nad juba kaua on otsinud”. Ma iga kord mõtlen, mida küll vana naine ja lapsed võivad mõelda meediast sellist paska lugedes. Nagu nemad oleksid mingi hädavariant olnud ning vaene mees ja isa kannatas kõik need pikad aastad, kuni nüüd tuli noor ja priske õnn tema õuele.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ja võõrdumisega võitlemisel on seks ehk füüsiline lähedus olulisel kohal.

Oleneb sellest, mida inimestele seks tähendab. Seks võib ka lahutada – ja ma ei pea silmas, seda, et seks on ebarahuldav. Kui seks tähendabki üksnes erutusest tingitud orgasmilaksu, siis ei pruugi see võõrdumisega võitlemisel kuigi suurt rolli mängida.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nagu ütlesin, siis uus ja huvitav võidab üldjuhul alati. Me võime mõelda, et lapsed ja ühiselt loodud perekond ning sarnane mõttemaailm ja huumorisoon võidavad, aga tegelikkuses mitte. :(( Mehed on uskumatult egoistlikud ja enesekesksed, mis puutub uue ja huvitava ning vana ja stabiilse kaalukausile panekus.

Mida tähendab “üldjuhul alati”? Need, kes on sellises olukorras valinud perekonna ja mitte läinud uut huvitavat jahtima, ei hakka ju sellest kõigile pasundama, et kas sa ikka oled juba kuulnud, et mina valisin sellises olukorras vana juurde jäämise jne. Lihtsalt nähakse, et on jah, mingi 50-tes või 60-tes üheealiste paar, lapsed juba suureks kasvanud ja läinud võibolla, nemad aga toimetavad ikka koos. Ehk suhtutakse isegi üleolevalt, et ju siis papi on olnud nooremate naiste poolt mittetahetud või moori käpaalune, et näe, tal polegi sellist elu nagu noortel ja lahedatel. Kunagi oli siin teema, et mis on FB-s tüütu ja üks kägu oli kirjutanud, et tal mingi keskealine töökaaslane paneb sageli üles “mingeid igavaid tavalisi pilte oma nõmedast moorist, küll on moor oma lillepeenraga jne.” Inimesed on vahel pealiskaudsed ja üleolevadki.

Oh, jummel, nagu te poleks lugenud meie oma tuntud inimestest, kes peale 20-aastast abielu on lõpuks leidnud selle “ühe ja ainsa hingesugulase, keda nad juba kaua on otsinud”. Ma iga kord mõtlen, mida küll vana naine ja lapsed võivad mõelda meediast sellist paska lugedes. Nagu nemad oleksid mingi hädavariant olnud ning vaene mees ja isa kannatas kõik need pikad aastad, kuni nüüd tuli noor ja priske õnn tema õuele.

Tänuväärsed ajakirjanikele, huvitav ju – nagu teleseriaal, kus osalistel partnerid vahetuvad (kuna muidu ei toimusks ju nagu palju midagi, poleks midagi erilist vaadata). Samas on aga neid, kes oma eraelust palju ei mainigi. Võibolla kartes seda pealiskaudsust, millega vahel laiad massid teise eraelu mõõdavad. Või siis ajakirjanikud ise ei leia kirjutamisainest. Aga kui väga urkima hakata, siis selgub, et pikka aega sama abikaasa/elukaaslane olnud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meie koos- ja abielu hakkab kohe 20. aastat käima. Me oleme teineteise parimad sõbrad ja kaaslased. Oleme andnud teineteisele alati piisavalt ruumi teha asju, mis meeldib ainult ühele, aga proovinud huvituda – ja ka õnnestunult – neistki huvidest või tegevustest, mis ühele poolele pinget pakub, aga teisele (esialgu) mitte. Kõige suuremad huvid on ühised (film, teater, koerad, sport). Kõige tähtsam aga on oskus rääkida. Me räägime omavahel palju ja kui juhtume tülitsema, seda on kooselu jooksul ette tulnud ikka normaalselt – siis suudame tüli lahti rääkida ja ka vabandada, kui vaja. Kumbki meist ei ole tegelikult lihtsa iseloomuga, nii et seda rohkem oskan seda hinnata, et niimoodi hakkama saame. Pere on meie mõlema jaoks kõige tähtsam, teisiti poleks saanud nii kaua koos elada. Kompromisse peab oskama teha ja nii, et see ei ole sundus, vaid tahadki seda teha. Kui on ühesugused arusaamad prioriteetide koha pealt, siis peaks lihtsam olema. Ja peab oskama end ka kehtestada, kui teine pool millegipärast tähele ei pane, et sulle miski väga vastu käib. Sedagi saab teha nii, et see ei solva ega ole seesama näägutamine.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meil saab paari kuu pärast 20 aastat abielu, kooselu paar aastat kauemgi veel. Mida mina pean meie hea suhte võtmeks, on see, et me elasime väga pikalt enne lihtsalt koos (11 aastat), kui lapsed saime. Elasime teineteisele, reisisime palju, ei võtnud endale mingeid kohustusi. Minul on alati olnud seisukoht, et oleme koos nii kaua, kui meil on koos hea olla. See kooselu, mis nõuab tööd ja vaeva, ei ole hea kooselu. Koos peab olema mõnus olla ja see peab tulema vabalt ja pingutuseta.

Siit lugesin teema pealkrija, mis kõlas umbes, et “Seks on tugevalt ülehinnatud”. Päris nõus ei ole sellega, aga seksi suhte kooshoidjaks ja parandavaks jõuks ka ei pea. Seks peaks tulema heast suhtest, mitte hea suhe ei peaks tulema seksist.

Ning loomulikult olen püüdnud vältida oma mehele emaks muutumast. Ei tänita, ei kasvata, ei tee kodutöid ta eest ära. Mehel on oma hobid ja oma käimised, minul omad, ei pea kogu aeg kõike koos tegema.

See kõik on meie puhul toiminud, mis ei tähenda, et see teiste paaride puhul toimiks.

Meil aga saab kohe täis 20 aastat kooselu ja esimene laps sündis natuke rohkem kui aasta peale tuttavaks saamist 🙂 Laste kasvatamine (neid on 2) on olnud sujuvalt koos meie “oma” eluga.
Kõiges muus olen aga samal nõul: “See kooselu, mis nõuab tööd ja vaeva, ei ole hea kooselu. Koos peab olema mõnus olla ja see peab tulema vabalt ja pingutuseta.”

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meil on 22 aastat abielu ja 24 aastat kooselu. Häält me küll kumbki teineteise peale ei tõsta. Samuti pole me kumbki teisele öelnud sõnu nagu lollakas, ole vait, kao minema, ära mölise, vana lehm, idikas, tõbras vms. Mitte iial.

Meist kahest kisun mina sagedamini riidu, sest ma olen kannatamatu egoist – kui ma midagi tahan, siis ma tahan seda kohe ja kui ma tean, et mees saab seda mulle pakkuda, siis ma tahan seda kohe, selsamal minutil. Aastatega on muidugi servad nii maha nühitud, et ta teebki kõike, mida ma palun, kohe. Aususe mõttes lisan, et ma teen ka kõike, mida ta palub, kohe. Lihtsalt mina palun teda ilmselt kümme korda sagedamini kui tema mind.

Sõneleme ma iganädalaselt paar korda, enamasti algab see sellest, et üks ei saaa teisest aru ja siis teine äriitub, et mismõttes sa aru ei saa. Siis hakatakse rääkima üliaeglaselt, üle-artikuleeritult…mis muidugi on ka vastik, aga ikka parem kui teineteist koledate sõnadega kostitada. See kestab 2-3 minutit ja siis rahunetakse maha.

Lahku minemas oleme minu arvates olnud 2 korda – umbes 14. abieuaastal, mehe arvates mitte kordagi. St mina olen see, kes aegajalt sooviks “lennelda priiks”, aga mõistusega ma saan aru, et mul on nii ropult vedanud, et peaksin mehest küünte ja hammastega kinni hoidma, et tema minusugust neurootikust egoisti talub. Ma ei ole tänitaja ja vanu asju meelde ei tuleta, aga küll ma võin tund aga lahinal nutta, lihtsalt seepärast, et mees vaatas mind “kurja pilguga” . mis reaalis tähendab tavaliselt seda, et ta mõtleb keksendunult millelegi muule ja pole minu peale tige.

Anname teineteisele ka päris palju vabadust. Tema niipalju ei tahakski, aga mina tahan küll. Sel nädalal sõidan üks mitmeks päevaks ära, et saaks päris omaette olle. Mulle tundub, et tema ei vaja mingit omaette oleku aega, mis on imelik. Ikka surun teda, et ta läheks kellegagi kinno või teeks tökaaslastega pubis mõne joogi. Kolm-neli korda aastas ka õnnestub, ent suvepäevadelt kipub öösel (kainena!) koju sõitma, mis mulle ei meeldi. Öösiti pole väsinuna vaja sõita, võtku veidi napsu ja puhaku seeasemel.

Seega meie retsept on – adnke teineteisele vabadust ja ärge kunagi, mitte iialgi, ärge öelge teisele solvavaid sõnu, ärge saatke teda pikalt, ärge nimetage rumalate nimedega. Ja kui teine palub, aidake teda kohe.

Please wait...
Postitas:
Kägu

See kooselu, mis nõuab tööd ja vaeva, ei ole hea kooselu. Koos peab olema mõnus olla.

Ma arvan, et oleneb sellest, mida peetakse tööks ja vaevaks. Näiteks minul on oma mehega alati olnud (koos oldud küll vähem kui 20 aastat) väga hea koos olla, kuid mitte alati pole nii mõnus koos asju teha. Kuna me olime kohtudes mõlemad väljakujunenud, erineva tausta ja kogemusega inimesed, on teineteisest aru saamine ja vastastikuna kohanemine sugugi mitte lihtne ega mõnus olnud, kuigi ma olen tohutult õppinud sellest kõigest.
“Töö” näiteks on see, et kui millestki aru ei saa, siis mõtled ja analüüsid ja püüad teise kingadesse astuda. (See pole üldse enesestmõistetav.) Või kui teise jaoks oluline tegu (näiteks tunnustussõnad) ei tule sul nii kergesti kui vaja on ja siis teadlikult otsid viise, kuidas teist tunnustada ja kiita. Mõnele inimesele on teisele häälestus omasem kui teisele, kuid see ei tee seda teist halvemaks.
Kõige enam olen õppinud seda, et pole olemas enesestmõistetavaid asju ning et ühe “mõnus” ei pruugi sama olla teise jaoks. Või et “mõnus” pole üldse tingimata positiivse märgiga omadus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Järele mõtelnuna ma ka arvan, et õnne saladus on see, kui mõlemad oskavad enda käitumismustreid ja -motiive analüüsida. Väga palju on ju kodust kaasa saadud: me ärritume teatud olukorras, sest meie vanemad ärritusid samasuguses olukorras. Me ei oska niisama lihtsalt valida teistsugust reageerimist kui meie vanemad, olgugi et lapsena oli meil oma vanemate reaktsioone raske või ebameeldiv taluda. Just see nõuabki tööd ja vaeva – käituda teisega nii, nagu sa tegelikult tõesti tahaks, et sinu endaga vastavas olukorras käitutaks. Mitte et: tema tegi mulle nii, vot mina teen talle nüüd ka nii! Vaid: ma ei soovi, et minuga nii käitutaks, vaid taandan ennast sellest olukorrast ja rahulikumal hetkel aitan tal mõista, miks ta nii tegi, mis selle asemel oleks olnud mõttekam teha ja kuidas teine kord saavutada seda, et ta enam nii ei teeks. Soovimatuid käitumismustreid võib ju ette tulla mõlemal partneril, nii et mõlemad peaksid oskama ka sellisel juhul vastavalt reageerida. Ilma “töö ja vaevata” juhtub aga see, et ühe partneri soovimatu käitumine põhjustab lihtsalt teise partneri soovimatu käitumise ja nii edasi.
Minu suhe on kestnud 19 aastat ja tegelikult esimesed kümme või rohkemgi kulusid küll teise (ja ka enda reaktsioonide teatud olukordades) tundmaõppimisele. Kusjuures mitte tähtsusetu ei ole sealjuures olnud ka emotsioonide vabastamise tehnikaga tutvumine.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meil saab paari kuu pärast 20 aastat abielu, kooselu paar aastat kauemgi veel. Mida mina pean meie hea suhte võtmeks, on see, et me elasime väga pikalt enne lihtsalt koos (11 aastat), kui lapsed saime. Elasime teineteisele, reisisime palju, ei võtnud endale mingeid kohustusi. Minul on alati olnud seisukoht, et oleme koos nii kaua, kui meil on koos hea olla. See kooselu, mis nõuab tööd ja vaeva, ei ole hea kooselu. Koos peab olema mõnus olla ja see peab tulema vabalt ja pingutuseta.

Siit lugesin teema pealkrija, mis kõlas umbes, et “Seks on tugevalt ülehinnatud”. Päris nõus ei ole sellega, aga seksi suhte kooshoidjaks ja parandavaks jõuks ka ei pea. Seks peaks tulema heast suhtest, mitte hea suhe ei peaks tulema seksist.

Ning loomulikult olen püüdnud vältida oma mehele emaks muutumast. Ei tänita, ei kasvata, ei tee kodutöid ta eest ära. Mehel on oma hobid ja oma käimised, minul omad, ei pea kogu aeg kõike koos tegema.

See kõik on meie puhul toiminud, mis ei tähenda, et see teiste paaride puhul toimiks.

Huvitav, et igal pool mujal peetakse normaalseks hea tulemuse nimel pingutada, aga hea suhe peaks lihtsalt tulema?!?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina jään ikkagi oma arvamuse juurde, et pikk kooselu on vedamine. Just selles mõttes, kas abikaasale satub lähedusse mõni noor ja kena ning haritud naiseterahvas või mitte. Loomulikult peab sellele noorele naisele ka see mees meeldima. Õnnelikud on need, kelle meestele sellist ahvatlust ei teki. Kui tekib, siis võime kõik oma kompromissid ja teineteise mõistmised või hoolivuse sinnapaika jätta, mehed ei suuda lihtsalt noorte naiste ilule ja ahvatlusele vastu panna, lisaboonus, kui see naine veel tark ka.

Huvitav, et ainult meestel tekivad kiusatused? Võib minna nii ja naa, aga mida sa otsustad, selles on küsimus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma ei saa sellest näägutamise mõistest päris hästi aru. Meil käivad asjad täpselt nii nagu anekdoodis: Ma ju ütlesin, et ma panen selle riiuli üles, pole vaja iga poole aasta tagant meelde tuletada. Kui ma meelde tuletan, olen süüdi, et õiendan kogu aeg. Kõike ise teha ei tundu ka nagu õiglane. Kokkuvõttes on probleem selles, et mina õiendan, aga mitte selles, et mees lubadusi ei täida.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Me ei oska niisama lihtsalt valida teistsugust reageerimist kui meie vanemad, olgugi et lapsena oli meil oma vanemate reaktsioone raske või ebameeldiv taluda.

Me saame käitumis- ja reageerimismustrid päriliku pagasina kaasa (nt pika või lühikese süütenööri) ning kui vanemate eeskuju ei mõjuta nendega adekvaatselt toime tulema, siis tundubki, et kogu käitumine on vaid õpitud. Olles omanud mitut põlvkonda koeri, kes omavahel pole kunagi kokku puutunud, on tõestanud, KUI palju käitumisest ja reageerimise viisidest on päriliku loomuga. Seda saab suunata ja muuta muidugi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

32 aastat, mõlemad koleerilised tüübid ja pärit mitte just rahumeelsetest peredest. Kui riidleme, siis lärmakalt ja sõnu valimata. Viis minutit hiljem on taevas jälle pilvitu. Me oleme sõbrad ja hingesugulased, meil on alati omavahel millestki rääkida. Minu arvates on see viimane väga oluline ja ma ei pea silmas olmeasju, vaid poliitikat, raamatuid, ajalugu, filosoofiat, mida iganes veel. Teeme koos imeliselt toredaid kultuuri-ja gurmeereise.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Paljud 20 ja veidi peale koos elanud paaridest lähevadki lahku, kuigi alles paari aasta eest oli elu ilus ja sobiti igati. Tavaliselt põhjuseks meeste noorema naise soov, aga eks ole ka muid põhjuseid. Enda tutvusringkonnas viimasel ajal palju selliseid juhuseid olnud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Paljud 20 ja veidi peale koos elanud paaridest lähevadki lahku, kuigi alles paari aasta eest oli elu ilus ja sobiti igati. Tavaliselt põhjuseks meeste noorema naise soov, aga eks ole ka muid põhjuseid. Enda tutvusringkonnas viimasel ajal palju selliseid juhuseid olnud.

Kahjuks nii ongi, selle vastu ei aita paraku miski, kui kaunis noor inimene silma alla satub.
🙁

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuule sa viimane muudkui korrutad nagu muneja kana sama armuromaani paevast paeva, et satub akki mingi noor ja kena naisterahvas vana meesterahva juurde ja mis koik siis juhtuma hakkab. Mehed koik puhta hulluks ajab. Ja kull see uus ja huvitav on ikka huvitav. Olen toesti ka kuulnud selliseid lugusid. Vana hobu tahab ka kaeru. Ja kui on hoolitsetud ja haritud mees, siis voib olla kull ka monele noorele naisele meeleparane. Oeldakse ju et parem vana mehe habeme varjus kui noore vitsa all. olen 55 aastane naine parimais aastas ja tunnistan meeldib kah vahel noortega meelt lahutada. Siis tunnen ise ka ennast nagu noor. Aga koik ei taha nii. Moni mutt istub oma papiga 60 aastat koos ja ei taha seiklustest kuuldagi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 77 )


Esileht Pereelu ja suhted 20 aastat koos elanud paarid-teie õnne saladus?