Teema: 21 kk

Siin on mõistetavalt jutt B-võõrkeelest. Ei ole võimatu – laps ei pea eelnevalt olema koolis vene keelt õppinud, aga ta peab oskama vene keelt A2 tasemel. Intensiivkursus keelekoolis on täiesti tehtav selle aasta jooksul, mis tal jäänud on. Tüdruk peab sooritama tasemeeksami ja siis sertifikaadi ette näitama ja polegi probleemi, gümnas siis jätkab vene keele õpinguid. Iseasi, et kaasaegsed koolid (nt riigigümnaasiumid ja ka GAG) liiguvad hetkel sellel kursil, et laps saab gümnas soovi korral B-keelt vahetada ja uut keelt nullist õppida, kui vene keelega jätkata ei soovi. GAG-s saab sel moel alustada rootsi ja prantsuse keele õppimist, siis on vastavalt kursusi rohkem, kui vene keelega jätkates.

Tuttava laps õpib Reaalkoolis gümnaasiumis küll saksa keelt. Peab koolist küsima, missugused võimalused on.

#4034074:

Siin on mõistetavalt jutt B-võõrkeelest. Ei ole võimatu – laps ei pea eelnevalt olema koolis vene keelt õppinud, aga ta peab oskama vene keelt A2 tasemel. Intensiivkursus keelekoolis on täiesti tehtav selle aasta jooksul, mis tal jäänud on. Tüdruk peab sooritama tasemeeksami ja siis sertifikaadi ette näitama ja polegi probleemi, gümnas siis jätkab vene keele õpinguid. Iseasi, et kaasaegsed koolid (nt riigigümnaasiumid ja ka GAG) liiguvad hetkel sellel kursil, et laps saab gümnas soovi korral B-keelt vahetada ja uut keelt nullist õppida, kui vene keelega jätkata ei soovi. GAG-s saab sel moel alustada rootsi ja prantsuse keele õppimist, siis on vastavalt kursusi rohkem, kui vene keelega jätkates.

See oleks küll suurepärane kui saaks nullist keeleõpinguid alustada. Ta on siin omal käel mingite netiäppide kaudu (ma ei teagi milliste) juba natuke prantsuse keelt iseseisvalt õppinud, sest teda huvitab ja saab juba natuke aru ja oskab ka mõned elementaarsed laused kokku panna.

#4034124:

Tuttava laps õpib Reaalkoolis gümnaasiumis küll saksa keelt. Peab koolist küsima, missugused võimalused on.

Oled sa kindel, et see on tal B-võõrkeel ja mitte C?

Jah. Ta ei õppinud vene keelt.

Tundub, et teemaalgataja laps tahab kogemata kombel minna just sellesse G4 kooli, kus vene keelega on kõige jäigem korraldus 🙂

#4034124:

Tuttava laps õpib Reaalkoolis gümnaasiumis küll saksa keelt. Peab koolist küsima, missugused võimalused on.

Kulla inimene, saksa tuleb Reaalis kolmanda keelena ja kolmas keel on vabatahtlik! Kui sa ei tea, ära kommenteeri.

#4034431:

Selle aasta uute suundadega kadus GAGis võimalus õppida prantsuse keelt nullist ja jäi ainult rootsi keel. Ehk siis prantsuse keel on nüüd tunniplaanis ainult edasijõudnutele. Ja rootsi keele õppijaid võetakse vastu vaid pool klassi, ülejäänud on need edasijõudnud pr. keele õpilased.

Algajad saavad võtta prantsuse keele saaks valikainena kolmandaks võõrkeeleks.

Aga GAGi kodulehel on ntx selline info:

“Õpilane, kes on põhikoolis õppinud näiteks saksa keelt ja soovib jätkata selle õppimist kohustusliku 2. võõrkeelena, võib seda teha kooliväliselt, kuid peab koolile esitama tunnistuse/sertifikaadi gümnaasiumi jooksul läbitud kursuste kohta B1 või B2 tasemel.”

Ei ole tegelikult nii. Kodukal on neil kohmakalt sõnastatuid ja mitmeti mõistetav, aga pööra tähelepanu sellele lausele: Teine võõrkeel oleneb õppesuunast või õpilase enda valikust (prantsuse keel, vene keel, rootsi keel). 

Minu laps astus just GAG 10. klassi loodustreaduste suunda ja mai lõpuks pidi õppejuhile teatama, kas alustab prantsuse või rootsi keelt nullist B-keelena või jätkab samas koolis varem õpitud vene keelega. Ta ikka mitu nädalat hetles siin, sets vene keel on raske, õpetamise metoodika kaheldav ja pole suurt midagi selgeks saanud, seetõttu oli tal esialgne emotsioon, et kindöasti vahetab keelt. Infotunnis aga sai selgeks, et uue B-keele valijad peavad 4 kursust rohkem seda võõrkeelt õppima gümna jooksul ja need loetakse valikaine kursusteks, st juurde saaks võtta vaid 2 muud valikainet ja see talle ei sobinud. Seega jätkab ikka oma vene keelega ja õpib seda 5 kursust. Rootsi ja prantsuse k alustajad õpivad 9 kursust. Kõik, kes pole varem rootsi ega prantsuse keelt õppinud, saavad selle vahetuse teha soovi korral. Näiteks ka need, kes varem kuskil mujal õppisid saksa keelt. Vene keelt nullist õppida minuteada GAG-s ei saa.

#4035435:

Ühesõnaga, muudes G4 gümnaasiumides on vene keele õpe paindlik, välja arvatud 21.koolis? Teemaalgataja lapsel oleks siis mõistlik pigem muu kool valida.

Minu teada reaalis siiski nii paindlik pole, aga võib-olla tehakse mõnele geeniusele ka erand, keda väga oma kooli soovitakse. B-võõrkeel on siiski vene keel, tunniplaanis ja kohustuslik. C-võõrkeel on kas saksa või prantsuse, täiesti vabatahtlik ja tasuline. Tunniplaanis päeva lõpus.

Mina olen oma lastelt kuulnud, et pigem võtavad muudest koolidest tulijad ka järelaitamistunde, kui seal vene keel kehvemal järjel või siis käivad keeltekoolis aastakese või nii, et keegi üldse vene keele tundides ei käiks, pole juttu olnud, samas ma pole sellisel teemal ka nendega vestelnud. Mulle tundub reaali vene keel ka üsna nõrk, eriti vanemal lapsel oli, aga ilmselt siis paljud koolid on veel nõrgemad.

#4036934:

#4034067:

Kahjuks ei saa siin foorumis korralikku pealkirja sõnastada mingitel kummalistel tehnilistel põhjustel, sellest ka need paar tähemärki, vabandust, aga minu küsimus on järgmine.

Laps läheb 9. klassi ja soovib gümnaasiumisse minna 21. gümnaasiumi Tallinnas. Õppeedukus väga hea, see poleks probleemiks. Küll aga avastasin nüüd, et seal on õppekavas gümnaasiumis vene keel, aga minu tütar on õppinud saksa keelt. Kas see täiesti välistab selle kooli? Vene keelt pole ta üldse õppinud.

Tänan vastuste eest ette.

Hoiatan, et selle väga hea ōppeedukusega ei tasu liiga enesekindel olla. Sugulaste oivikust tütar, kes oli Tallinna lähedases koolis pōhikooli osas enam-vähem kuueline ei pääsenud vestlusele ei nelik- ega kolmikkoolidesse, vhk-sse ega 32. kk.

Tsiteerimisega on eelmisel küll rappa läinud, aga kirjutan kahel käel alla: ka kuuelistele ei ole sissesaamine garanteeritud. Minu ühe neljaga lõpetanud laps, kes tegi ka katsed väga hästi, ei saanud mõned aastad tagasi 21. Kooli sisse, kuna see ei olnud tema esimene valik. St sai, öeldi vestlusel (kus sai maksimumpuktid), kuid protokolli ei tulnud kunagi.

#4037425:

#4037329:

Hoiatan, et selle väga hea ōppeedukusega ei tasu liiga enesekindel olla. Sugulaste oivikust tütar, kes oli Tallinna lähedases koolis pōhikooli osas enam-vähem kuueline ei pääsenud vestlusele ei nelik- ega kolmikkoolidesse, vhk-sse ega 32. kk.

Mis see põhjus siis oli? Nii jube käitumine, vaimsed häired või mis? Lisaks 32. kool pole ju üldse mingi eliitkool, täiesti tavalised lapsed saavad sinna sisse, sama nende kolmikkoolidega.

Ei ole vaimseid ega käitumisprobleeme, vaikne, tagasihoidlik, viisakas ja püüdlik neiu. Lihtsalt katsed läksid üle ootuste halvasti. Olevat olnud midagi täiesti muud, kui ta ootas. Käitumisprobleemid ei saakski ju otsustavaks saada, kui isegi vestlustele ei pääsenud. Ja rõhutasingi, et ei pääsenud isegi kolmikusse ega 32.