Esiteks, kui põhjus pahandamiseks on tõesti pärastlõunane vahetus ja kilomeeter kõndimist, siis on Südalinna kool lapsele just parem valik, kuna 21. koolis on esimesed aastad õhtuses vahetuses ning hiljemalt järgmise aasta septembris (aga võib-olla juba nüüd algaval õppeaastal) kolivad väiksed klassid teise majja, mis asub Tornimäel, SEB taga. Südalinna koolis käib õpe ühes vahetuses hommikutel ning mööda Liivalaiat on sinna lapsel väga lihtne ise minna.
Kui tegelikuks põhjuseks on aga see, et tahaks ilma katseteta lapse eliitkooli saada, siis soovitan tõesti kolm korda asi läbi mõelda. 21. koolis on keskmise õppeedukusega lapsel väga-väga raske hakkama saada. Seal ei tehta õppeprogrammis vahet, kas tegemist on katsetega või elukohajärgse klassiga ning õpilastel, kes loomupärast ei ole “eliitkooli materjal”, võib õpirõõm kiirelt asenduda kõikehõlmava stressi, rahulolematuse ja isegi depressiooniga. Tegemist on tõesti hea tasemega kooliga, kust tulevad reeglina targad lapsed, aga selle hind kesmisele õpilasele on väga kõrge. See võiks vabalt olla kool, kuhu võetaks vastu vaid katsetega, kuna selle õppemeetodid sobivad vaid keskmisest andekamatele ja väga lahtise peaga lastele.
Samas Südalinna kool on viimasel aastakümnel teinud väga palju tulusat tööd, et oma mainet parandada, sealsed õpilased on üldiselt elurõõmsad ja rahulolevad, huvihariduse võimalused on mitmekülgsed ning personali kiidetakse.
Kui aga olete asja enda jaoks läbi mõelnud, laps haarab teadmisi lennult, on suure akadeemilise potentsiaaliga ja elate tõesti ka seal, kus sisse olete kirjutatud, siis tasub otsus vaidlustada. Aga sel juhul tasub arvestada, et võidakse paluda ka tõendada, et kodu on päriselt kodu.