Esileht Ajaviite- ja muud jutud 25+ kg kaalust alla võtnud naised, kirjutage siia oma imest ja menüüst:)

Näitan 30 postitust - vahemik 91 kuni 120 (kokku 206 )

Teema: 25+ kg kaalust alla võtnud naised, kirjutage siia oma imest ja menüüst:)

Postitas:
Kägu

http://omamaitse.delfi.ee/toidutrendid/ketodieet-poolt-ja-vastu?id=83170815

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minul hakkas keha ja aju häirekella lööma siis, kui 60 kg kaalule ette tuli. Siis hakkasin kiirelt tegutsema ja korrigeerisin oma söömist. Sain 57 kg peale. Sealt allapoole juba raskem tulla, nüüd olen ca 55 kg peal ja sooviks saada 52 kg peale. Ja seda tõesti teen väga kalorivaese dieediga – 3 päeva nädalas söön normaalselt ca 1600-1700 kalorit, ülejäänud päevad vb 700-800 kalorit. Kaalub liigub vaikselt allapoole. Kuna ma ei liigu eriti, siis ei usu, et see kehale tappev on.

Küsimus selline – kuidas inimesed üldse jõuavad sinna, et alla on vaja võtta 25+ kg? On kogu elu oldud pigem ülekaalus või kuidas mingi häirekell juba varem tööle ei hakka?

Here we go again.

Minu küsimus on pigem see, et miks 55 kg kaaluv inimene peaks nii metsikult ennast piinama ja ponnistama, et alla võtta. Ta näeb ju niigi sale välja, liikuda on kerge ja tervist ohustavat ülekaalu pole. Miks siis mitte kõht täis süüa? Sellise kaaluga inimesel nagunii mingeid ebatervislikke rammusa söögiga liialdamise harjumusi pole.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas ma olen ainuke, kelle silma riivab teemaalgatuse pealkiri?

“25+ kg kaalust alla võtnud naised, kirjutage siia oma imest ja menüüst:)”

Mis imest me räägime? Täname jumalat, et 25 kilo on alla saadud? Ei, kõik see on tulnud raske tööga, loobumistega, enesele kindlaks jäämisega. Seal ei ole mingist imest jälgegi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minul hakkas keha ja aju häirekella lööma siis, kui 60 kg kaalule ette tuli. Siis hakkasin kiirelt tegutsema ja korrigeerisin oma söömist. Sain 57 kg peale. Sealt allapoole juba raskem tulla, nüüd olen ca 55 kg peal ja sooviks saada 52 kg peale. Ja seda tõesti teen väga kalorivaese dieediga – 3 päeva nädalas söön normaalselt ca 1600-1700 kalorit, ülejäänud päevad vb 700-800 kalorit. Kaalub liigub vaikselt allapoole. Kuna ma ei liigu eriti, siis ei usu, et see kehale tappev on.

Küsimus selline – kuidas inimesed üldse jõuavad sinna, et alla on vaja võtta 25+ kg? On kogu elu oldud pigem ülekaalus või kuidas mingi häirekell juba varem tööle ei hakka?

Here we go again.

Minu küsimus on pigem see, et miks 55 kg kaaluv inimene peaks nii metsikult ennast piinama ja ponnistama, et alla võtta. Ta näeb ju niigi sale välja, liikuda on kerge ja tervist ohustavat ülekaalu pole. Miks siis mitte kõht täis süüa? Sellise kaaluga inimesel nagunii mingeid ebatervislikke rammusa söögiga liialdamise harjumusi pole.

Küllap ta on väga lühikest kasvu. Näiteks 145 cm ja 55 kg annab kehamassiindeksiks 26,2, mis ongi ju ülekaaluline. Samas 175 cm pikk naine peaks sama kaalu juures ponnistama, et juurde võtta ja mitte alakaaluline olla.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minul hakkas keha ja aju häirekella lööma siis, kui 60 kg kaalule ette tuli. Siis hakkasin kiirelt tegutsema ja korrigeerisin oma söömist. Sain 57 kg peale. Sealt allapoole juba raskem tulla, nüüd olen ca 55 kg peal ja sooviks saada 52 kg peale. Ja seda tõesti teen väga kalorivaese dieediga – 3 päeva nädalas söön normaalselt ca 1600-1700 kalorit, ülejäänud päevad vb 700-800 kalorit. Kaalub liigub vaikselt allapoole. Kuna ma ei liigu eriti, siis ei usu, et see kehale tappev on.

Küsimus selline – kuidas inimesed üldse jõuavad sinna, et alla on vaja võtta 25+ kg? On kogu elu oldud pigem ülekaalus või kuidas mingi häirekell juba varem tööle ei hakka?

Here we go again.

Minu küsimus on pigem see, et miks 55 kg kaaluv inimene peaks nii metsikult ennast piinama ja ponnistama, et alla võtta. Ta näeb ju niigi sale välja, liikuda on kerge ja tervist ohustavat ülekaalu pole. Miks siis mitte kõht täis süüa? Sellise kaaluga inimesel nagunii mingeid ebatervislikke rammusa söögiga liialdamise harjumusi pole.

Esiteks ongi minu “kõht täis” toidukogus poole väiksem ehk mulle reaalselt mahub toitu vähem sisse. Mul ongi kõht täis. Mulle piisab kolmest ampsust jäätisest, ms ei pea kilo jäätis sööma.
Ja miks? Tervis. Hea enesetunne. Edevus. Mul pole mingeid tervisehädasid, hea on liikuda, midagi ei valuta, kõik asjad lähevad selga ja sobivad. Sellest tulenevalt hea enesehinnang, normaalsed sotsiaalsed suhted.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

38 kilo 15-17 kuuga, oleneb kuidas perioodi algust vaadata. Intermittent fasting ehk vahelduv(?)paastumine. Mina sõin P-N ainult kella 14 ja 19 vahel. Ja sellel ajal kõike, mida tahtsin. Üldiselt kaks tõsist toidukorda – praadi, koos kartulite ja kõigega. Torti, kommi, mida iganes tahtsin ja nii palju kui tahtsin, aga ainult selles ajavahemikus. Ega väg palju ju korraga torti sisse ei suuda ajada, kui enne oled korraliku prae söönud. Muul ajal ainult vett, sukruta teed. Isegi rasvlahustuvaid vitamiine (D, A) ei võtnud muul ajal. Loomulikult ka mitte alkoholi.

R ja L õhtuti on meil kombeks mehega juua veini, külas käia, väljas söömas või veinitades kas lauamänge mängida või grillida vms. Seega reedeti-laupäeviti ma sõin-jõin ajavahemikus 17.30-22.30. Enne mitte midagi (va kummeli-, piparmündi vms tee, vesi), aga selles ajavahemikus ikka absoluutselt kõike, mida tahtsin.

Esimesed paar nädalat on keeruline, edasi läheb lihtsamalt. Kaal langes kolinal. Hea oli see, et teadsid, et KUI see nö söömise ajaaken avaneb, siis saad tõesti süüa mida iganes ja palju tahad. Olen suur hea toidu austaja ja sushist, pastast, liharoogadest, rasvasest kalast, rasvasest juustust jms loobumine oleks olnud raske. Ja ma ei taha süüa 20 g head juustu. ma siis parem ei söögi, kui narrin ennast selliste kogustega.

Kaal püsib juba 8 aastat, nüüd küll P-N söön ainult 6 tunnise akna jooksul, R-L aga 8-tunnise akna jooksul. Mõni juubel või pulmapidu muidugi läheb graafikust välja, aga siis saan nädalakesega uuesti reele.

Sõbranna kaotas mul 18 kilo sama meetodiga 8-9 kuuga, aga tema söögiaken oli 9.30-14.30, talle sobis nii rohkem.

Kõlab huvitavalt. Alustan tänasest. Proovin ajavahemikku 14.00 – 19.00. Kas suhkruta must kohv on lubatud?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minul hakkas keha ja aju häirekella lööma siis, kui 60 kg kaalule ette tuli. Siis hakkasin kiirelt tegutsema ja korrigeerisin oma söömist. Sain 57 kg peale. Sealt allapoole juba raskem tulla, nüüd olen ca 55 kg peal ja sooviks saada 52 kg peale. Ja seda tõesti teen väga kalorivaese dieediga – 3 päeva nädalas söön normaalselt ca 1600-1700 kalorit, ülejäänud päevad vb 700-800 kalorit. Kaalub liigub vaikselt allapoole. Kuna ma ei liigu eriti, siis ei usu, et see kehale tappev on.

Küsimus selline – kuidas inimesed üldse jõuavad sinna, et alla on vaja võtta 25+ kg? On kogu elu oldud pigem ülekaalus või kuidas mingi häirekell juba varem tööle ei hakka?

Here we go again.

Minu küsimus on pigem see, et miks 55 kg kaaluv inimene peaks nii metsikult ennast piinama ja ponnistama, et alla võtta. Ta näeb ju niigi sale välja, liikuda on kerge ja tervist ohustavat ülekaalu pole. Miks siis mitte kõht täis süüa? Sellise kaaluga inimesel nagunii mingeid ebatervislikke rammusa söögiga liialdamise harjumusi pole.

Küllap ta on väga lühikest kasvu. Näiteks 145 cm ja 55 kg annab kehamassiindeksiks 26,2, mis ongi ju ülekaaluline. Samas 175 cm pikk naine peaks sama kaalu juures ponnistama, et juurde võtta ja mitte alakaaluline olla.

Paraku on need “pean 55kg pealt 52kg kaaluma” kuskil 160-170cm pikad ja rämedalt rasvas. See ongi tänapäeva “norm”. Teate, et mitte kunagi inimkonna ajaloos pole peetud normiks nii kõhna naist kui praegu?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tõesti? Ja sajandeid kasutusel olnyd korsetid olid lihtsalt seinakaunistused? Kui keskmine piht oli 55cm?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

see teema, et miks siis mitte 55kg ei võiks kõhtu täis süüa ja peab ennast piirama ….
No sellepärast peabki, et mitte üks hetk olla 90kg. Ma olen selline 60kg (175cm) ja kui ma mainin, et ma ei söö leiba, saia ja jahutooteid, siis nii paljud küsivad, et miks mitte, sa ei ole ju paks, vabalt võiksid ikka leiba ja makaroni süüa.
No sellepärast ei olegi väga paks, et ma EI söö neid 😀

Aga eks ma söön muid asju ja koguseliselt päris palju. 1200kcal-i peal ma olin kunagi 15a tagasi kui kaalujälgimist tegin ja uskusin, et ei ole võimalik ilma leiva ja tatra jms toituda. Siis jah, rohkem ei saa süüa. Kui köögivili+rasv+valk, siis saab oluliselt rohkem. Kõht täis ja meel hea.

Ja seda ka, et 5km päevas minu jaoks ei ole “päris aktiivne” vaid pigem “üldse ei liigu”. Ja kui üldse ei liigu, siis 1200kcali ongi vbl ok.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kõlab huvitavalt. Alustan tänasest. Proovin ajavahemikku 14.00 – 19.00. Kas suhkruta must kohv on lubatud?

Loe ikka veidi juurde ka enne kui alustad lihtsalt väikse foorumi nupukese peale.
Aga jah, kohv on lubatud.
https://www.healthline.com/nutrition/intermittent-fasting-guide#safety-and-side-effects

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ja kui üldse ei liigu, siis 1200kcali ongi vbl ok.

Selle 1200 kcali dieediga hakkab ju kiiresti alla võtma. Seega nii vähe pikalt süüa ei saa. Aga mis te siis teete, et 5 km on “üldse ei liigu”? Tõsiselt teete sporti?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kirjutan ka, kuidas mina alla võtsin ja kaalu säilitanud ka olen.
Minu põhimõtted olid: ma ei näljuta ennast, ei lähe äärmustesse vältides erinevaid toidugruppe ja toiduaineid, aga üldipildis siiski teha tervislikke valikuid. Välistasin ketodieedi, milles ei tarbita süsivesikuid, ma ei näinud sellel mõtet. Samuti selle, et hakkan sööma kõvasti alla baasaine vahetuse. Menüüsse jätsin alles ka nisu ja makaronid, küll aga ei moodustanud need minu põhilist osa, millest toitun.

Hakkasin kasutama Intermittent Fastingut- 16/8 meetodil. Söön 8h sees päevas, ülejäänud 16h tarbin vett, teed ja vajadusel musta kohvi. Minu jaoks on IF sellepärast hea, et olen tekitanud endale korrapärase söömise. Hommikut söön kell 10 ja viimane toidukord ehk õhtusöök kell 18. Enesetundele ja kaalule on see väga hästi mõjunud. Seda on kerge pidada ja toimib hästi. Magu saab ka vahepeal puhata. Varem õhtuti hakkasin siit ja sealt ampsu võtma ja kokkuvõttes võisin kogemata ikka üle süüa.

Panen kirja ka oma menüü, pole 100% täpsusega, aga umbes sellised valikud ma viimasel ajal teinud olen.

H: Kaerhahelbe puder mandlipiimast, peale pool banaani, chia seemned, mandli- ja kookoselaastud, mõni rosin ja veidi mett peale.
L:Mitmevilja sai röstitud, 2 muna (praetud, keedetud), kõrvale pool avokaadot, idud, rukola, midagi värsket.
V: kui on isu, söön kas riisikreekereid(mitte neid galette) või puuvilja, või köögiviljad hummusega.
Õ: Lõhesteik, kinoa ja köögiviljad(kas pikad rohelised oad, brokoli, mida on ja mis meeldib).

või näiteks..

H: Kaks praetud muna, pool avokaadot, leivaviil, kurki jne
L: Arrabiata pasta köögiviljade ja parmesaniga
V: Taas hummus köögiviljadega või proteeinismuuti.
Õ: Roheline karri kookospiimaga ja riis, hunnik roomasalatit.

Minu soov oli allavõttes ka see, et see oleks ikkagi tore ja nauditav teekond. Et ma austaks toitu ja naudiksin eineid, mida söön. Teadsin, et kui ma hakkan kõvasti end piirama ja keelama, siis mingi hetk ma ei suuda toitu suhtuda normaalselt, hakkavad tekkima igasugu toidud, mida ihaldan, aga ei tohi jne. Ja lõpuks tarbin neist nagunii alati üle. Ma ei pea dieeti, see sõna juba hirmutab, aga üritan teha tervislikke ja maitsvaid valikuid.
Söön ka kooki, täiesti ekspromt, kui kohvikusse satun sõbrannaga vms. Ja lähen eluga edasi, ei põe.
Ma loodan, et äkki teemaalgataja sa leiad midagi kasulikku minu toitumisviisidest.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Paraku on need “pean 55kg pealt 52kg kaaluma” kuskil 160-170cm pikad ja rämedalt rasvas. See ongi tänapäeva “norm”. Teate, et mitte kunagi inimkonna ajaloos pole peetud normiks nii kõhna naist kui praegu?

Olen nõus. Mina olen 161 cm ja kaalun 53-55 kg. Olen ikka täiega sale, isegi nagu kõhnapoolne. Kui oleksin mingi 170 cm, oleks 52 kg ikka päris kont mis kont, ma ei saa aru, kus see ilu peaks olema. Isegi mina 161 cm juures ei saaks kaaluda 52, see oleks juba liiga kõhn.
Päris lolliks ka ei maksa minna oma salenemistega. Ja need vanaaegsed korsetikandjad olid lopsaka rinna ja õlgadega terved naised, ka puusakad, ja nende reied ei paistnud pika kleidi alt üldse välja ja vaevalt et need mingid hernekepid olid. Ainult see õnnetu keskkoht tõmmati kokku ja naine nägi välja ebaproportsionaalne. Praegused luukered on ühtemoodi kondid pealaest jalatallani.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ja kui üldse ei liigu, siis 1200kcali ongi vbl ok.

Selle 1200 kcali dieediga hakkab ju kiiresti alla võtma. Seega nii vähe pikalt süüa ei saa. Aga mis te siis teete, et 5 km on “üldse ei liigu”? Tõsiselt teete sporti?

Tahtsin ka just öelda, et 5 km on ikka päris “liikumine”. Mingit 25 km päevas teha on ikka ühele tõsiselt sportlikule inimesele kellel piisavalt vaba aega et 25 km päevas kõndida. 5 km on päris hea ring teha. Iga liikumine on liikumine.
See IF 16:8 on huvitav aga kuidas seda normaalselt teostada kui 9-17 tööl oleks huvitav. Hommikul kas tööle söömata või siis töö juures süüa ( kui võimalik) aga õhtul enne kella kuut süüa suht võimatu, kui koju jõuda kella kuueks, näiteks vaja laps lasteaiast koju tuua, siis veel süüa teha, mitte mingi nipiga ei jõuaks. Ja hommikul tühja kõhuga tööle minna oleks ka niru.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minul hakkas keha ja aju häirekella lööma siis, kui 60 kg kaalule ette tuli. Siis hakkasin kiirelt tegutsema ja korrigeerisin oma söömist. Sain 57 kg peale. Sealt allapoole juba raskem tulla, nüüd olen ca 55 kg peal ja sooviks saada 52 kg peale. Ja seda tõesti teen väga kalorivaese dieediga – 3 päeva nädalas söön normaalselt ca 1600-1700 kalorit, ülejäänud päevad vb 700-800 kalorit. Kaalub liigub vaikselt allapoole. Kuna ma ei liigu eriti, siis ei usu, et see kehale tappev on.

Küsimus selline – kuidas inimesed üldse jõuavad sinna, et alla on vaja võtta 25+ kg? On kogu elu oldud pigem ülekaalus või kuidas mingi häirekell juba varem tööle ei hakka?

Here we go again.

Minu küsimus on pigem see, et miks 55 kg kaaluv inimene peaks nii metsikult ennast piinama ja ponnistama, et alla võtta. Ta näeb ju niigi sale välja, liikuda on kerge ja tervist ohustavat ülekaalu pole. Miks siis mitte kõht täis süüa? Sellise kaaluga inimesel nagunii mingeid ebatervislikke rammusa söögiga liialdamise harjumusi pole.

Esiteks ongi minu “kõht täis” toidukogus poole väiksem ehk mulle reaalselt mahub toitu vähem sisse. Mul ongi kõht täis. Mulle piisab kolmest ampsust jäätisest, ms ei pea kilo jäätis sööma.

Ja miks? Tervis. Hea enesetunne. Edevus. Mul pole mingeid tervisehädasid, hea on liikuda, midagi ei valuta, kõik asjad lähevad selga ja sobivad. Sellest tulenevalt hea enesehinnang, normaalsed sotsiaalsed suhted.

Ma saan aru, et sa oled sale ja terve ja et sul on igati põhjust endaga rahul olla ja paksukestele ülevalt alla vaadata. Aga milleks VEEL 2 kilo alla võtta? Kas sellest lähevad sotsiaalsed suhted veel paremaks?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Vahelduva paastumise kohta: https://www.fitlap.ee/blogi/kasutaja/rikitiki/mis-on-intermittent-fasting-ehk-intervallpaastumine-vol-1/ .
Kasutan ka 16:8 ehk lihtsamalt öeldes “pärast kella kuut ei söö” nagu vanasti juba öeldi 🙂 mingeid eraldi aknaid taga ei ajagi, aga õhtul ei näksi (taimetee, (mineraal)vesi ja lahja must kohv lubatud) ja hommikul söön siis kui kõht tühjaks läheb. vähemalt 8 tundi sa sellest “nälgimisest” nagunii magad lapiti maha ja võiks rohkemgi.
Iva on nagu selles, et kui toituda nagu soovitatakse, iga 3-4t järel ja vahel snäkk ine, siis ei teki organismil kunagi isegi vajadust rasvavarude kallale minna (ainult siis kui tekitatakse suur kaloripuudujääk, mis ongi dieet pidev ja pikk), aga selle ajal oled hommikuks ärgates juba suurimas rasvapõletustsoonis- see “keto”, mida lchf ja ketodieeditajad taga ajavad, on juba järgmiseks hommikuks käes ja rasv põleb. Pealegi pole inimene ega loom kunagi loodudki pidevalt sööma, meie moodsal inimesel on pidevalt midagi hambus ja näksitakse.
Siin ei ole ei dieeti ega kehale keto peale surumist (ketoatsidoos ja ketoos pole üldse üks ja seesama, ketoos on keha loomulik oleks näljasena, kui energia tuleb rasvavarude arvelt), aga saab mõlema boonused ja saab ka süüa kõik mida tahad- 8t vältel. Ja psühholoogiliselt on kergem, sest sa SAAD süüa, varsti jälle. Aga muidugi pole ikkagi mõtet lõhkemiseni õgida, see on selge.

LCHF proovisin, aga kui mõne kuu pärast tekkisid kehale juba iseeneslikud 20-30cm läbimõõduga sinikad (nägin välja nagu ränga koduvägivalla ohver, suuured sinikad kintsudel), jõuetus jne, siis sain aru, et midagi läheb väga nihu ja lõpetasin ära. Kaalu kadus esmalt -4kg ja sinnakanti see kogu tulemus ka jäi. Minu jaoks suht kuulsusetu lõpuga ettevõtmine, aga no vahukoort oli mõnus “dieedi” ajal süüa.. nii nädalakese, siis vahukoore isu enam ei olnud 🙂 pealegi suhkrut ei saa ju kasutada.

On ka 24t nälgid (500kcla) ja 24 õgid vahelduv paast, aga mulle see ei tundu ahvatlev. See regulaarsus, et keha teab, millal toitu antakse ja millal peab muude asjadega tegelema, on mulle parema kõlaga.

Päevas liigun suht palju- jalutan aktiivsuskella järgi umbes 5km päevas.

Kui see 5km tuleb lihtsalt päevase sebimise arvelt, siis on seda kokkuvõttes vähe, kui sa JALUTAD lisaks päevasele liikumisele 5km, siis väga ok.

See IF 16:8 on huvitav aga kuidas seda normaalselt teostada kui 9-17 tööl oleks huvitav. Hommikul kas tööle söömata või siis töö juures süüa ( kui võimalik) aga õhtul enne kella kuut süüa suht võimatu, kui koju jõuda kella kuueks, näiteks vaja laps lasteaiast koju tuua, siis veel süüa teha, mitte mingi nipiga ei jõuaks. Ja hommikul tühja kõhuga tööle minna oleks ka niru.

Sind on ka eluaeg õpetatud, et hommikusööki PEAB sööma ja et ilma ei tohi kodust väljagi minna, eks? Nujaa, aga proovi. Kas sa tegelikult OLED hommikul näljane? Sinule sobiks siis, et “aken” oleks 12.30 (lõuna tööl) kuni 18.30? Kohvi võid ju hommikul juua, kui muidu maast lahti ei saa.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minul hakkas keha ja aju häirekella lööma siis, kui 60 kg kaalule ette tuli. Siis hakkasin kiirelt tegutsema ja korrigeerisin oma söömist. Sain 57 kg peale. Sealt allapoole juba raskem tulla, nüüd olen ca 55 kg peal ja sooviks saada 52 kg peale. Ja seda tõesti teen väga kalorivaese dieediga – 3 päeva nädalas söön normaalselt ca 1600-1700 kalorit, ülejäänud päevad vb 700-800 kalorit. Kaalub liigub vaikselt allapoole. Kuna ma ei liigu eriti, siis ei usu, et see kehale tappev on.

Küsimus selline – kuidas inimesed üldse jõuavad sinna, et alla on vaja võtta 25+ kg? On kogu elu oldud pigem ülekaalus või kuidas mingi häirekell juba varem tööle ei hakka?

Here we go again.

Minu küsimus on pigem see, et miks 55 kg kaaluv inimene peaks nii metsikult ennast piinama ja ponnistama, et alla võtta. Ta näeb ju niigi sale välja, liikuda on kerge ja tervist ohustavat ülekaalu pole. Miks siis mitte kõht täis süüa? Sellise kaaluga inimesel nagunii mingeid ebatervislikke rammusa söögiga liialdamise harjumusi pole.

Esiteks ongi minu “kõht täis” toidukogus poole väiksem ehk mulle reaalselt mahub toitu vähem sisse. Mul ongi kõht täis. Mulle piisab kolmest ampsust jäätisest, ms ei pea kilo jäätis sööma.

Ja miks? Tervis. Hea enesetunne. Edevus. Mul pole mingeid tervisehädasid, hea on liikuda, midagi ei valuta, kõik asjad lähevad selga ja sobivad. Sellest tulenevalt hea enesehinnang, normaalsed sotsiaalsed suhted.

Ma saan aru, et sa oled sale ja terve ja et sul on igati põhjust endaga rahul olla ja paksukestele ülevalt alla vaadata. Aga milleks VEEL 2 kilo alla võtta? Kas sellest lähevad sotsiaalsed suhted veel paremaks?

A mis see sinu asi on? Miks ma pean oma kaalu sulle õigustama või selgitama? Bully oled?

Algküsimus oli, kuidas alla võtta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minul hakkas keha ja aju häirekella lööma siis, kui 60 kg kaalule ette tuli. Siis hakkasin kiirelt tegutsema ja korrigeerisin oma söömist. Sain 57 kg peale. Sealt allapoole juba raskem tulla, nüüd olen ca 55 kg peal ja sooviks saada 52 kg peale. Ja seda tõesti teen väga kalorivaese dieediga – 3 päeva nädalas söön normaalselt ca 1600-1700 kalorit, ülejäänud päevad vb 700-800 kalorit. Kaalub liigub vaikselt allapoole. Kuna ma ei liigu eriti, siis ei usu, et see kehale tappev on.

Küsimus selline – kuidas inimesed üldse jõuavad sinna, et alla on vaja võtta 25+ kg? On kogu elu oldud pigem ülekaalus või kuidas mingi häirekell juba varem tööle ei hakka?

Here we go again.

Minu küsimus on pigem see, et miks 55 kg kaaluv inimene peaks nii metsikult ennast piinama ja ponnistama, et alla võtta. Ta näeb ju niigi sale välja, liikuda on kerge ja tervist ohustavat ülekaalu pole. Miks siis mitte kõht täis süüa? Sellise kaaluga inimesel nagunii mingeid ebatervislikke rammusa söögiga liialdamise harjumusi pole.

Esiteks ongi minu “kõht täis” toidukogus poole väiksem ehk mulle reaalselt mahub toitu vähem sisse. Mul ongi kõht täis. Mulle piisab kolmest ampsust jäätisest, ms ei pea kilo jäätis sööma.

Ja miks? Tervis. Hea enesetunne. Edevus. Mul pole mingeid tervisehädasid, hea on liikuda, midagi ei valuta, kõik asjad lähevad selga ja sobivad. Sellest tulenevalt hea enesehinnang, normaalsed sotsiaalsed suhted.

Ma saan aru, et sa oled sale ja terve ja et sul on igati põhjust endaga rahul olla ja paksukestele ülevalt alla vaadata. Aga milleks VEEL 2 kilo alla võtta? Kas sellest lähevad sotsiaalsed suhted veel paremaks?

A mis see sinu asi on? Miks ma pean oma kaalu sulle õigustama või selgitama? Bully oled?

Algküsimus oli, kuidas alla võtta.

Sotsiaalsed suhted = bemarivendadest ossid otsivad endale trofeenaisi ja selleks kõlbavad ainult alatoitumuses ja kunstrindade-küünte-ripsmetega tibid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

55 kg pealt tahan allapoole saada, kuna kehapilt ei ole selline, mis meeldib. Ei ole mingi kont nagu siin öeldakse, rinnakorv on ka korralik D. Kuna ma ei tee aktiivselt sporti (liigun umbes 6000-8000 sammu päevas, vahepeal rohkem, aga lihase kasvu sellest ei tule), siis see mass ongi rasv, mis nt ümber kleidiga võib silma hakata. Muidugi sale üldmulje on ikka, aga ei ole rahul ise. Pikkust on keskmiselt 167, ei ole nii lühike.

Kokkuvõttes keha ja enesetunde jaoks ei ole see näljutamine – st kui teha seda regulaarselt, siis ei tule mingit näljatunnet vahepeal. On ju palju inimesi, kes hommikusöögi vahele jätavad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sotsiaalsed suhted = bemarivendadest ossid otsivad endale trofeenaisi ja selleks kõlbavad ainult alatoitumuses ja kunstrindade-küünte-ripsmetega tibid.

Rääkige asjast või olge vait. Teie kraaklemine ei huvita kedagi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minul hakkas keha ja aju häirekella lööma siis, kui 60 kg kaalule ette tuli. Siis hakkasin kiirelt tegutsema ja korrigeerisin oma söömist. Sain 57 kg peale. Sealt allapoole juba raskem tulla, nüüd olen ca 55 kg peal ja sooviks saada 52 kg peale. Ja seda tõesti teen väga kalorivaese dieediga – 3 päeva nädalas söön normaalselt ca 1600-1700 kalorit, ülejäänud päevad vb 700-800 kalorit. Kaalub liigub vaikselt allapoole. Kuna ma ei liigu eriti, siis ei usu, et see kehale tappev on.

Küsimus selline – kuidas inimesed üldse jõuavad sinna, et alla on vaja võtta 25+ kg? On kogu elu oldud pigem ülekaalus või kuidas mingi häirekell juba varem tööle ei hakka?

Here we go again.

Minu küsimus on pigem see, et miks 55 kg kaaluv inimene peaks nii metsikult ennast piinama ja ponnistama, et alla võtta. Ta näeb ju niigi sale välja, liikuda on kerge ja tervist ohustavat ülekaalu pole. Miks siis mitte kõht täis süüa? Sellise kaaluga inimesel nagunii mingeid ebatervislikke rammusa söögiga liialdamise harjumusi pole.

Esiteks ongi minu “kõht täis” toidukogus poole väiksem ehk mulle reaalselt mahub toitu vähem sisse. Mul ongi kõht täis. Mulle piisab kolmest ampsust jäätisest, ms ei pea kilo jäätis sööma.

Ja miks? Tervis. Hea enesetunne. Edevus. Mul pole mingeid tervisehädasid, hea on liikuda, midagi ei valuta, kõik asjad lähevad selga ja sobivad. Sellest tulenevalt hea enesehinnang, normaalsed sotsiaalsed suhted.

Ma saan aru, et sa oled sale ja terve ja et sul on igati põhjust endaga rahul olla ja paksukestele ülevalt alla vaadata. Aga milleks VEEL 2 kilo alla võtta? Kas sellest lähevad sotsiaalsed suhted veel paremaks?

A mis see sinu asi on? Miks ma pean oma kaalu sulle õigustama või selgitama? Bully oled?

Algküsimus oli, kuidas alla võtta.

Vabandust, ma ei taha bully olla, aga mind häiris sinu küsimus “kuidas inimesed üldse nii paksuks ennast söövad, miks nad varem midagi ette ei võta” ja selle üleolev toon. Ja kuna ise olen ka parajasti kaalu langetamas, siis olen pidevalt näljane ja tige. Aga ma võin seletada ka, kuidas inimesed jõuavad suure ülekaaluni: näiteks pärast rasedust/rasedusi ei saa kilodest lahti, vajadus suunata oma energia paljudele muudele asjadele, näiteks tööle ja perele, ja kaaluga tegelemiseks lihtsalt ei jää mingit jaksu üle. Kui rabeled hommikust õhtuni ja lõpuks pärast laste magamapanekut õhtul on aega veidikeseks maha istuda, siis NII VÄGA tahaks sinna juurde midagi näksida ka. No ei ole tahtejõudu lihtsalt loobumiseks. Ja nii ta läheb.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Muidugi oleneb kehakaal pikkusest. Mina olen 155 cm pikk, kaalun 46 kilo ja tegelikult peaksin alla võtma, sest mul on paar kilo ülekaalu. Tahaksin kaaluda 43 (veel parem oleks 42 kilo), aga väga raske on neid viimaseid kilosid kaotada. Need 100 kilosed, kes alguses saavad lihtsalt 10 kilo alla, võiksid uuesti kirjutada kui eesmärgist on puudu 2-3 kilo. Vaatame, kas siis ka nii lihtsalt läheb.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Muidugi oleneb kehakaal pikkusest. Mina olen 155 cm pikk, kaalun 46 kilo ja tegelikult peaksin alla võtma, sest mul on paar kilo ülekaalu. Tahaksin kaaluda 43 (veel parem oleks 42 kilo), aga väga raske on neid viimaseid kilosid kaotada. Need 100 kilosed, kes alguses saavad lihtsalt 10 kilo alla, võiksid uuesti kirjutada kui eesmärgist on puudu 2-3 kilo. Vaatame, kas siis ka nii lihtsalt läheb.

Sa toitumishäirega arsti juurde ei taha minna?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sind on ka eluaeg õpetatud, et hommikusööki PEAB sööma ja et ilma ei tohi kodust väljagi minna, eks? Nujaa, aga proovi. Kas sa tegelikult OLED hommikul näljane? Sinule sobiks siis, et “aken” oleks 12.30 (lõuna tööl) kuni 18.30? Kohvi võid ju hommikul juua, kui muidu maast lahti ei saa.

12.30 kuni 20.30 ikka

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Muidugi oleneb kehakaal pikkusest. Mina olen 155 cm pikk, kaalun 46 kilo ja tegelikult peaksin alla võtma, sest mul on paar kilo ülekaalu. Tahaksin kaaluda 43 (veel parem oleks 42 kilo), aga väga raske on neid viimaseid kilosid kaotada. Need 100 kilosed, kes alguses saavad lihtsalt 10 kilo alla, võiksid uuesti kirjutada kui eesmärgist on puudu 2-3 kilo. Vaatame, kas siis ka nii lihtsalt läheb.

Sa toitumishäirega arsti juurde ei taha minna?

Ei, ma ei taha minna arsti juurde, kellel on toitumishäire. Aga aitäh pakkumast.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Muidugi oleneb kehakaal pikkusest. Mina olen 155 cm pikk, kaalun 46 kilo ja tegelikult peaksin alla võtma, sest mul on paar kilo ülekaalu. Tahaksin kaaluda 43 (veel parem oleks 42 kilo), aga väga raske on neid viimaseid kilosid kaotada. Need 100 kilosed, kes alguses saavad lihtsalt 10 kilo alla, võiksid uuesti kirjutada kui eesmärgist on puudu 2-3 kilo. Vaatame, kas siis ka nii lihtsalt läheb.

Sa toitumishäirega arsti juurde ei taha minna?

Ei, ma ei taha minna arsti juurde, kellel on toitumishäire. Aga aitäh pakkumast.

Ma arvan et parem kui sa ikka pingutad et 40 kg välja tuleb. Ma arvan ka et sa 42 kilosena ikka parajalt ülekaaluline. Veel parem tee uus teema siis leiad mõttekaaslasi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Hakkan ka “akent” katsetama aga selle aja sees üritan ikka Keto toitumist ka jälgida. Hommikusööke ei armasta mina ka. Kaalu, mida kaotada, on küllalt. 78kg ja 162 cm.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Muidugi oleneb kehakaal pikkusest. Mina olen 155 cm pikk, kaalun 46 kilo ja tegelikult peaksin alla võtma, sest mul on paar kilo ülekaalu. Tahaksin kaaluda 43 (veel parem oleks 42 kilo), aga väga raske on neid viimaseid kilosid kaotada. Need 100 kilosed, kes alguses saavad lihtsalt 10 kilo alla, võiksid uuesti kirjutada kui eesmärgist on puudu 2-3 kilo. Vaatame, kas siis ka nii lihtsalt läheb.

Sa toitumishäirega arsti juurde ei taha minna?

Ei, ma ei taha minna arsti juurde, kellel on toitumishäire. Aga aitäh pakkumast.

Ma arvan et parem kui sa ikka pingutad et 40 kg välja tuleb. Ma arvan ka et sa 42 kilosena ikka parajalt ülekaaluline. Veel parem tee uus teema siis leiad mõttekaaslasi.

Jah 46kg on täiskasvanud naise kohta täielik seakaal. Häbi ka on selline rasvunud põrsas olla?
Mul 11a tütar kaalub sinuga sama palju, aga sina naisena võiksid ikka kaks konti ja nahk välja näha.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Eestlane töötas välja ravi, mis langetab kaalu – 14 kg ühe kuuga, ilma nälgimise, harjutuste ja jo-jo efektita
Toitumisspetsialistide töökohad on ohus. Nimi on prof. Bruno Tammjärv. Igaüks saab nüüd salene ilma vaevata, kiiresti ja ohutu ja saad saleneda 26 kilogrammi ilma dieedita kahe kuu jooksul.
100% OHUTU JA LAPSIKULT LIHTNE KASUTADA.
Piisab veidi maitsva joogi joomisest, et näha kuidas iga päev rasva kõhult, reitelt ja tuharatelt aurustab, saades unistatud, saleda figuuri.
Selle jutule ma lisaks, et kui sa seda praegu loed seda juttu, siis põletad Sa juba praegu rasva!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina kaalusin ligi 70 kg. Seda alla saada oli suht võimatu. Ei olnud just paks aga selline vormitu. Tegin trenni ja kõike, aga kaal alla ei läinud. Siis loobusin piima ja gluteenitoodetest. Kuuga kadus ära 8 kg!!! Sõin edasi kõiki muid asju, sealiha, kapsas, halvaa, friikartulid. Hellmansi majoneesi jne. Lihtsalt lugesin, et ei sisaldaks piima ja gluteeni. Laktoosivaba on siiski piim. Nüüd kaalun 55 kg ja olen 170 cm pikk. Olen veidi hakanud nüüd kõike sööma, aga siiski väikestes kogustes. Ilmselt oli mul gluteeni ja piima talumatus. Keha oli sellest põletikus ja vett täis. Kusjuures nüüd, kui söön saiakesi, siis paar päeva jälle seedimine raske ja peavalud kipuvad tagasi tulema.

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 91 kuni 120 (kokku 206 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud 25+ kg kaalust alla võtnud naised, kirjutage siia oma imest ja menüüst:)