Teema: 25+ kg kaalust alla võtnud naised, kirjutage siia oma imest ja menüüst:)

mu algkaal ei ole olnud küll väga suur (82kg ja 176cm) aga olen IFga alla võtnud ilusti. Olen nüüdseks teinud seda 2 kuud ja kadunud on 8kg.

Minul tekib suur näljatunne just enne paastu lõppu. Ma teen paastu 12-8. 12ks on kõht ikka juba eriti tühi. aga joon vett ja rohelist teed ning suudan vastu pidada. Aga saan ka samas aru, et kui see näljatunne juba on, siis see ongi see aeg, kui keha oma varusid kasutama hakkab.

Siis, kui kell saab 12, siis ei hakka ka valimatult õgima. Piiran saiatooteid ja muud ebatervislikku, proovin süüa palju kala ja rohelist. Puuviljasõber ma suur ei ole. vahel harva satub sisse mõni õun v banaan. Muidu võtan vahel smuutisid ja need loevad terve toidukorra eest (mitte, et võtan koos smuuti ja lõuna).
Protsonid olen väiksemaks teinud, ei söö enam nii palju nagu muidu.
Ja ei söö ka nii, et siis kui kell on õhtul 8, siis veel lähevad viimased ampsud suhu.
Proovin lõpetada kell 7 õhtul – siis söön õhtusöögi ning kell 9-10 joon teleka ees veel viimase tassi rohelist teed (ilma suhkruta).
Jälgin ka seda, et kui tõesti miskit ebatervislikku süüa tahan, söön seda just hommikupoole. Mida õhtupoole aeg läheb, seda kergemaks toit läheb. Õhtusöögiks tavaliselt võtan kerge rohelise salati, suitsutatud kana, tomati ja kurgiga.

Kaal kaob ilusti, olen väga rahul sellega.Loodan kevadeks 70 peale saada. 🙂

Tahtsin veel natuke lihtsalt ütelda, et IF pole mingi imeasi, kõik füüsika ja füsioloogia seadused kehtivad edasi. Kalor on kalor, kui inimene sööb selle 8t jooksul rohkem kui ta keha 24t jooksul energiat ära kulutada jõuab, siis ei toimu mingit kaalulangust, vaid ka IFga võib kaalus juurde võtta.
LCHF mängib samamoodi paastuglükoosiga ja hoiavad dieediga veresuhkru võimalikult madala, ainult nemad rõhutavad rasva osatähtsust selle kaloridefitsiidi täitmisel, mis süsivesikute ärajätmisest jääb (toit-süsivesikuid-rasv on juba lihtsalt näljutamine). Ketodieet samamoodi. IF kasutab keha enda ressursse ketoosi ehk rasvapõletust tekitada, see on ainevahetuslikult lihtne ja evolutsiooniliselt palju paremini sobiv kui “suu käib kogu ärkveloleku aja” tänapäeva inimese toitumisviis.

Kui inimesel on palju ülekaalu ja just halb harjumus palju ja pidevalt süüa, siis esialgu aitab lihtsalt ajapiirangust ja kaal langeb kolinal. Hiljem peab ikkagi teatud hetkest hakkama kaloraazi ja toidukoguseid vaatama, kui IFiga kaal enam ei lange. Midagi pole teha, toitumise juures peab midagi piirama, kas toidu energiasisaldust, söömise aega või porstjoneid/kogust. Nende kolme peale on kõik maailma dieedid üles ehitanud ja sellist “söön mida tahan, palju tahan ja võtan alla” pole ikkagi olemas, rääkigu imepillide reklaamid mida tahes…

Aga lihtsalt mõnele inimesele sobib see meetod paremini kui pikk ja pidev dieet ja piiramine, et vahel lubad rohkem, osa aega üldse mitte. Kõhunääre, hambad, magu ja sisikond ainult tänavad selle eest, kui suu pidevalt ei käi. See, et pidevalt midagi hambus oli, oli ka üks põhjusi, miks ma ise IF kasutama hakkasin, no nii nõme komme oli ja kehakaal ka ei tänanud muidugi (kuigi kui nüüd aus olla, siis ega ma 25kg küll kaotanud pole, 10 oli üle ja sellest olen lahti saanud).
Minu hinnangul on sellise IF proovimine huvitav ja arendav tegevus, peaks olema ka tervisele ohutu (kui mitte väga kasulik), kui teada elementaarseid asju, annab uut kogemust ja suhe toidusse natuke muutub. Ma kohe ootan ja mõtlen mõnuga, mida sööma hakata, mis oleks alustuseks kõige mõnusam, selline pidulik hetk hommikul 😛 . Hommikul sööma hakates mõjub see madal veresuhkur jah nii, et kole saia- ja magusaisu on, eks ma siis söön natukene saia ka. Päeva peale üritan mitte jahu süüa, vaid liha-kala-köögiviljadele rõhku panna.

Piimatooted olen ka ära jätnud juba mitu aastat, õigemini lehmapiima kaseiinirikkad asjad (kohupiim ja juust), mul tekitab kaseiin migreene (andke kohupiimakook ja ma olen 3 päeva audis, kui tsükli aeg on ka migreeni soodustav, nt enne päevi). Kasutan tavalist võid, vahukoort, kohupiima ja juustu kasutan kitsepiimajuustusid, kitsepiima valguline koostis on natuke teine, mulle mõikab.

Keegi küsis, et mis siis edasi, kas kogu elu tuleb paastuda. JAh, tegelikult küll, samamoodi nagu kogu elu tuleb “dieeti” pidada, ehk vaadata, mida suhu pistad, kui ei taha juurde ja alla vaheldumisi võtta pidevalt. Räägitakse ju suud vahtu, et toitumisharjumuste muutus peab olema elukestev, aga inimesed ei taha kuulata, nemad ikka tahavad, et “saavutan oma ideaalkaalu, siis saan jälle kõike sööma hakata nagu enne!”… jeah.
Kui saabub õnnis päev, kui Kägu on oma ideaalkaalus, siis loodetavasti on ta harjunud juba, et öösel ei sööda ja võib nt toitumise viia 12/12 süsteemile, süüa kell 8-20 või 7-19 või 9-21. Öösel söömine ei olegi normaalne.

Kellele kalorite lugemine, kellele ajapiirang, kellel väiksema taldriku nipp. Seda ma ju räägingi.

#3043334:

Pidi ju imeline rasvade põletus toimuma kui “keha siseneb paastuaknasse”.

Kes reklaami usub (isegi dieedireklaami, kõik tahavad klikke ja raamatuid müüa), saab ikka poolega petta! Asjal on täiesti iva, hea ja kasutatav ja suht lihtne iva sees, aga päris selliste “imelise rasvapõletuse”, “paastuaknasse sisenemise” (irv, tõeline rasvapõletus hakkab 6-12t pärast sinnasamusesse “paastuaknasse” sisenemist!) loosungite peale on ikka oht õnge minna.

https://drjockers.com/5-healing-benefits-intermittent-fasting/ veel palju materjali.
IF EI TOHI teha rasedad, imetavad emad, ka need, kel on olnud või kalduvus toitumishäire tekkeks (et IF ei saaks õgin-paastun tsükli aluseks ega söögiaken ettekäändeks söömasööstudele). Osadel inimestel võib madalast veresuhkrust tekkida peavalu või migreen, eriti harjumise ajal, osadel võib tekkida kõhukinnisus- selle mõlema vastu aitab korralik veejoomine, magneesium, mineraalained, probiootikumid.
Nüüd ma olen rääkinud palju igasugustest neg asjadest (selles mõttes, et on ikkagi hea teada, kuidas ei tohi ja kuidas peab), aga tegelikult see on igatahes proovimist väärt asi.

#3043206:

Vahepealseid kommentaare ei lugenud, kuid tahaksin lihtsalt jagada kogemust ühe oma lapsega.

Tegu küll poisiga, kuid ikkagi.

Hakkas ta paisuma kohe sünnist saati. Kerkis nagu saiapäts. Tehti igasuguseid uuringuid, kõik oli korras. Koolis käis korraga kahes trennis, ei miskit. Magusat ei söönud, karastusjooke ei joonud jne. Omaarust tervislikult toitume ka (võrdluseks – poisi vanem vend on alakaaluline ja noorem vend normaalkaalus). Ikka pontsakas. 15-aastaselt hakkas eriti hästi juurde võtma.

Siis tegime toidutalumatuse testi.

Päris punases olid piimatooted (nii laktoos, kui kaseiin), muna, tomat pluss veel paar asja, mida ta nagunii ei söönud.

Poiss jättis menüüst piimatooted, muna ja tomati välja ja nüüd on ilus sire poiss. Kõhupuhitustest sai ka lahti.

Ja siis mõtled, et miks ma ei võinud seda testi varem teha….

Nt oli varem poisi tavapärane hommikusöök muna ja peekon või omlett vms.

Kus kohas seda toidutalumatuse testi tegite?

#3044326:

#3043334:

#3043322:

Tahtsin veel natuke lihtsalt ütelda, et IF pole mingi imeasi, kõik füüsika ja füsioloogia seadused kehtivad edasi. Kalor on kalor, kui inimene sööb selle 8t jooksul rohkem kui ta keha 24t jooksul energiat ära kulutada jõuab, siis ei toimu mingit kaalulangust, vaid ka IFga võib kaalus juurde võtta.

Mis siis sellise näljutamise point on? Pidi ju imeline rasvade põletus toimuma kui “keha siseneb paastuaknasse”. Miks siis mitte kohe süüa normaalse, toidukordi ära jätmata ja kalorite piires. Milleks kogu see nälgimine ja hommikusöögi ära jätmine kui kokkuvõttes niikuinii vahet pole?

10-18 vahemikus saab süüa, mis otsast see näljutamine on? Enamik inimesi sööb nii või naa umbes sellistel aegadel.

Enamik inimesi ei jäta hommikusööki ära. Kell 10-11 on paljudel juba lõuna.

Säästurežiim on müüt

Positiivse tulemuseni võib jõuda väga erinevaid skeeme kasutades. Igasugused variandid toimivad. Aga järjest enam teadlasi on jõudnud seisukohale, et “säästurežiim” (i.k. “starvation mode”) on müüt. Jämedalt võttes igasuguste nälgimiste ja paastumiste puhul inimese metabolism ei muutu oluliselt umbes esimese kuue kuu jooksul alates paastumise algusest. Kaalu langus selle perioodi jooksul on lineaarne. Peale esimest kuute kuud aeglustub ainevahetus umbes 10% (lisaks kaalu langusest põhjustatud muutus BAV’s), see on võrdlemisi väike muutus ja pole mingi säästurežiim. N.-ö. säästurežiim satub keha alles siis kui keharasva protsent jõuab paastumise käigus ebatervislike suurusteni, see on kuskil alla 8% mehe ja alla 13% naisterahva puhul.

Kui keegi tarbib kuu aega 500 kcal ja kehakaal ei vähene, on “säästurežiim” suht viimane asi mida saab süüdistada. Põhiline variant on see, et stressis keha hoiab vett kinni ehk rasvarakkude sisu asendub dieedi käigus osaliselt veega. Sellisel juhul vahelduvad dieedi käigus kiired langused lävedega (aga pikas jooksus on siiski lineaarne).

Kui juhtute vaatama seriaali “Naked and Afraid” kus inimesed elavad 21 päeva metsas ning söövad seda, mida kätte saavad (ehk, tavaliselt ei söögi mitte midagi), siis seal osalejaid kaalutakse nii enne kui peale väljakutset. Sõltumata algkaalust võtavad nad seal selle kolme nädalaga kõik keskmiselt 10 kg kaalus alla, ja ka pilt peale metsast välja tulemist on oluliselt kondisemaks muutunud. Pole neil mingit säästurežiimi. Mõne kuuga võtsid kaalust oluliselt alla ka kõik eesti mehed, kes teise maailmasõja ajal punaarmee tööpataljoni sattusid.

Miks ei ole mõistlik paastuda 500 kcal dieediga, on põhjus selles, et agressiivsete dieetide korral hakkab keha energiat ammutama ka lihaste ja muude kudede lagundamise arvelt. Eriti kulturistidel, kes kannavad seljas palju kilosid organismi seisukohalt üleliigset liha (inimene on looduse poolest ette nähtud olema pigem sale ja vibalik loom). Et mitte kaotada kulturismivõistlusel võitmiseks vajalikku lihasmassi, ei näe kulturismist inspireeritud toitumiskavad madalakalorsusega dieete ette. Teiseks, äärmuslik dieet tekitab stressi ja see omakorda nõrgestab immuunsüsteemi, mis omakorda võib viia näiteks haigestumiseni külmetushaigusesse (mis omakorda võib viia dieedile käega löömiseni). Tõhusad on igasugused näljad ja paastud kaalu langetamise seisukohalt kindlasti, iseäranis need, mis ketogeenselt kulgevad.

#3044578:

Kirjutage parem, kuidas te oma motivatsiooni hoiate, kui kaal langeb aeglaselt? Eriti, kui enne olite normkaalus ja mingil põhjusel läksite järsku paksuks.

Mul jubedalt ülekaalu – 160 cm ja 75 kilo ja 6 nädalaga olen alla võtnud ainult 3,6 kilo.

Arvasin, et võtan rohkem, kuna rasvaprotsent on üle 40. Enda arvates teen kõike õigesti (äkki mõni targem vaatab üle ja kommenteerib).

Trenni teen umbes 5 korra nädalas 2 tundi korraga rasvapõletustsoonis. Toitun 5 korda päevas umbes nii:

Hommikusöök – odrarukkipuder piimaga

Vahepala – 1 pirn

Lõuna – lõhelehtsalat või tatar kana/kalkuniga

Vahepala – 5-7 kirsstomatit

Õhtusöök – supp, viil leiba

Vahepeal närin porgandit vms, joon ka paar tassi latte’t j teed ilma suhkruta.

Keha on hästi tselluliidine ja nagu vett täis, rasvunud 🙁

Haigusega võtsin juurde ja nüüd on vaja see kõik alla saada.

Tundub et vähe sööd, loe enda kalorid üle igaks juhuks. Ja 75kg nüüd küll mingi absurd suur kaal pole küll.

#3044588:

Tundub et vähe sööd, loe enda kalorid üle igaks juhuks. Ja 75kg nüüd küll mingi absurd suur kaal pole küll.

Haha. Vähe söömine ja rasvumise põhjus? Mingi huumor. Mina ütleks, et liiga palju süsivesikuid ning trenni jätaks ära.

1,5 kuuga 3,6kg ei ole ju kohutavalt vähe, algus seegi. Lased sama hooga edasi, on juba 3 kuuga 7 kg, tõenäoliselt isegi rohkem. Ja sinu päevane kaloraaz (isegi miinimumkogustega, kui sööd veel suuremaid portsjoneid, pole see isegi dieet mitte) ei ole eriline näljapajuk, hea soe söök, seega kaal langebki suht mõõdukas tempos.
Ja siin me just räägime, et dieet ei ole see, kui suu kogu aeg käib, 5 toidukorda päevas + veel mõned latte chaid, palju ei ole? Kas sa kaalud toitu või loed kaloreid või lihtsalt loodad, et menüü näeb esinduslik välja küll, et peaks nagu maha võtma?
Haigusega (steroidshormoonravi vms) võibki võtta juurde sellist lodevat rasva.

#3044578:

Kirjutage parem, kuidas te oma motivatsiooni hoiate, kui kaal langeb aeglaselt? Eriti, kui enne olite normkaalus ja mingil põhjusel läksite järsku paksuks.

Mul jubedalt ülekaalu – 160 cm ja 75 kilo ja 6 nädalaga olen alla võtnud ainult 3,6 kilo.

Arvasin, et võtan rohkem, kuna rasvaprotsent on üle 40. Enda arvates teen kõike õigesti (äkki mõni targem vaatab üle ja kommenteerib).

Trenni teen umbes 5 korra nädalas 2 tundi korraga rasvapõletustsoonis. Toitun 5 korda päevas umbes nii:

Hommikusöök – odrarukkipuder piimaga

Vahepala – 1 pirn

Lõuna – lõhelehtsalat või tatar kana/kalkuniga

Vahepala – 5-7 kirsstomatit

Õhtusöök – supp, viil leiba

Vahepeal närin porgandit vms, joon ka paar tassi latte’t j teed ilma suhkruta.

Keha on hästi tselluliidine ja nagu vett täis, rasvunud 🙁

Haigusega võtsin juurde ja nüüd on vaja see kõik alla saada.

Näiteks valid sa köögi-puuviljadest üsna kaloririkkad asjad. Tomati asendad nt selleriga. Pirni mõnede marjadega.
Ehk jah, üsna palju süsivesikuid. Selle annab asendada köögiviljadega ( uuri ise, mis sulle maitseb ja mis on nende kalorid).
Ja mis on selles õhtuses supis ja leivas nii tervislikku või kalorivaba. Leib välja. Keedetud muna ja mõni köögivili.
Aitab silo, mitte teravili.

75kg 160cm juures on veidi palju küll, aga ma arvan, et see 3+ kaotatud kilo on okei. Siiski kaotatud! Kui tahad paremaid tulemusi, siis pead rohkem pingutama. Ise olen 71,5kg ja 170cm. Kõige normaalsem olin enda jaoks 63kg juures, ehk siis peaksin kaotama 8+ kg. Trennis ma ei viitsi käia.
Olen jõudnud järeldusele, et ei pea ajama taga mingit arvu söögikordi, vaid sööma peab siis, kui kõht on tõeliselt tühi. Mul on see näiteks hommikuti väga tühi, terve elu on olnud nii, et kui ei saa hommikul süüa, siis hakkab halb. Kella 12-13ks on kõht enamasti uuesti tühi, olen jätnud ära igasugused snäkid (vahepalad) tööl ja see polegi nii raske. Lõuna ise kaasa võtta on kergem kui töölt osta, kuid kui peab viimast varianti kasutama, siis saab valida söögi ilma mõttetute lisadeta. Sööma peab vaid nii palju, et kõht on täis, mitte rohkem. Nii olen saanud üle sellest pärastlõunasest “langusest” kus on raske olla ja uni tuleb peale. Enam ei tule ja see on hea tunne.
Puuviljadest on lemmikud õunad ja melonid. Kooke ja pirukaid niisama suvalt enam ei söö, aga vahel ikka juhtub. Üldiselt proovin süüa magusat nii vähe kui võimalik, magusaid jooke pole õnneks kunagi tarbinud.
Ma ei tahagi otseselt millestki igaveseks loobuda (kaasa arvatud alkoholist) või kohe kuu ajaga 5kg alla võtta, aga proovin saavutada normaalset toitumist, millega elu lõpuni jätkata ja ma arvan, et see on täiesti võimalik…kui mitte olla laisk ja tahtejõuetu nagu ma siiani olen olnud (:

#3044787:

Ja mõelda kuidas mõnele mõjub juba a’la coca colast loobumine siis teeb ikka kurvaks küll 😀

Aga sa hakka regulaarselt karastusjooke jooma, küllap siis mõjuks ka sulle coca-colast loobumine. Muidugi pead arvestama sellega, et kõigepealt võtad selle 30 kg juurde, mille sa pärast siis loobumisega loodetavasti alla saad…

#3044682:

Näiteks valid sa köögi-puuviljadest üsna kaloririkkad asjad. Tomati asendad nt selleriga. Pirni mõnede marjadega.

Sinu jutt on ju ikka päris rumal. Sinu pakutud alternatiivid ei anna märkimisväärselt vähem kaloreid. Asenda tomat selleriga ja saad kõhnaks, tore tõesti. Juurseller annab rohkem kaloreid kui tomat. Marjade ja pirni kalorsuse vahe on samamoodi väike, olenevalt marjast või pirnist võib see olla isegi pirni kasuks.

#3044682:

Näiteks valid sa köögi-puuviljadest üsna kaloririkkad asjad. Tomati asendad nt selleriga. Pirni mõnede marjadega.
Ehk jah, üsna palju süsivesikuid. Selle annab asendada köögiviljadega ( uuri ise, mis sulle maitseb ja mis on nende kalorid).
Ja mis on selles õhtuses supis ja leivas nii tervislikku või kalorivaba. Leib välja. Keedetud muna ja mõni köögivili.
Aitab silo, mitte teravili.

Täpselt nii. Ei ole nii, et kalor on kalor. Oluline on, et kalor oleks ühtlasi saadud võimalikult madala glükeemilise koormusega toiduainest, siis langeb ka kaal tõhusamalt ja ühtlasi saab koguseliselt rohkem süüa.

Olen samuti oma 20 kg langetanud ja seda 7 aastat hoidnud.

Väga huvitav asi see IF või mis ta on. Söön 8h, paastun 16h. Enne sõin vastupidi. Proovin nädala vaid seda reziimi järgida, toitumises praegu muutust ei tee. Vaatan, kas on tulemust puhtalt kella jälgides. Mulle on kalorite lugemine nii stressirikas ja kallist ja tervislikku toitu ka osta ei jõua. Ja eluks ajaks heast ja paremast ka loobuda ei taha. Nö. nälgimine on mulle lihtsam, teadmine, et varsti saan kui et üldse ei saa.