Kolm rasedust, kolm vaginaalset sünnitust. Kolm juhtu sümfüüsivaluga. Esimene alates 34. nädalast, teine alates 6. nädalast, kolmas alates 18. nädalast (see viimane rängim koos küljevaluga; mõlemad kestsid ka pärast sünnitust edasi).
Kahe esimese valu kadus kohe pärast sünnitust. Kolmandaga nii hästi ei läinud. Olin siitsamast PK-st lugenud, et aidata võib, aga ei pruugi, kvartslambiga kiiritamine. Seda olevat ka raseduse ajal välja kirjutatud. Olgu öeldud, et minule piisas pärast sünnitust üle päeva kolmest korrast, et end enam-vähem korda saada, aga olen lugenud, et mõnel pole ka kümnest kasu. Kaks kuud pärast sünnitust nentisin, et vist on päris korras, sest ei mäletanudki, millal valud viimati kimbutasid. Ahjaa, 2 kuud kasutasin ka sünnitusjärgset bandaaži. Õigemini vahepeal isegi kaht korraga, mida sai vastavalt vajadusele kas rohkem puusale või ülespoole rinnakorvini või suurema surve jaoks üksteise peale sikutada. Valisin kõige väiksema suuruse, mis oli õige tegu, sest suuremad oleks üsna kohe liiga avaraks jäänud. https://www.4kids.ee/babyono-sunnitusjargne-bandaaz/
See kolmas kord oli veel selline, et lõpus oli väga valus liikuda. Põhimõtteliselt viimased 6 nädalat liipasin ainult hädavajalikult kodus ringi. Mõistagi pidi lisaks voodist üles tulles õiget asendit kasutada, so jalad põlvest koos põrandale keerata, siis end üles vinnata. Ja magades põlvede vahel patja hoidma. Ka jalg üle põlve ei tohtinud istuda. Küljevalusid leevendas pipraplaaster (1-2 peenikest riba nahal nii kaua, kui suutsin, ja suutsin reeglina ikka lubatud 48 tundi).