Esileht Väikelaps 2,5a türann

Näitan 22 postitust - vahemik 31 kuni 52 (kokku 52 )

Teema: 2,5a türann

Postitas:
Kägu

Tunnistan ausalt, et ühel mu lapsel oli löömise komme – rääkisime, peegeldasime jne – lõi siis mind. Olin ise lapsega kodune, lapse jaoks aega palju (ei olnud mingit stressi). Lõpuks mees ütles, et kui veel emmet lööd, siis löön mina sind. Laps tuli ja lõi, mees võttis vitsa ja lõi paar korda vitsaga. Kõik! Löömised jäid päevapealt ära.

😢 Füüsiline karistus on väga vale ja ka seadusega Eestis keelatud.

Milline seadus keelab last tutistada või laksu anda?

Lastekaitseseadus

24. Lapse väärkohtlemise keeld

(1) Lapse hooletusse jätmine, lapse vaimne, emotsionaalne, kehaline ja seksuaalne väärkohtlemine, sealhulgas lapse alavääristamine, hirmutamine ja kehaline karistamine, samuti lapse karistamine mis tahes muul viisil, mis ohustab tema vaimset, emotsionaalset või füüsilist tervist, on keelatud.

Jajah, mul tombab rohkem sita keema see, et yks hea vana ja pine koer peab igapäevaselt taluma noaga torkimist mingi haige pataka poolt, selle asemel, et saaks rahus ja armastuses oma kodus vanaduspolve veeta!

Panen sulle siia vastu valjavotte Loomakaitseseadusest?

Kui lapse emotsionaalne intelligents on null, siis tuleb saavutada olukord, kus antud poisil on koerale lahenemine keelatud. Aga looma ei tohi piinata, isegi mitte see “uduarmas” kahene, kes minu meelest on lihtsalt paika panemata pägalik.

Kahju ylejäänud perest.

Kuidagi eriti õudsad on inimesed kes loomaarmastuse varjus vihkavad inimlapsi. Midagi on kusagil valesti läinud kui oma liigi järglased vastikust tekitavad.

Haa, eksid!

Ma tsiteeritud autor.

Mul on kolm last ja armastan neid väga. Meie peres ei peksta, kyll aga on konkreetse sona ja sirge seljaga kasvatatud ka poisslastest normaalsed inimesed.

Armastan kõiki lapsi. Ma olen esimene, kes lapsi aitama tottab või haigele lapsele annetab.

Ja see ei välista kuidagi seda, et armastan samavõrra loomi. Loom on kaitsetu, kaitsetum kui väikelaps. Vana leebe pime koer on nii erudeeritud ja kõrge emotsionaalne intelligentsiga, et ta ei lähe elu sees ennast pere lapse eest kaitsma, protestima, õigust noudma, vaid lihtsalt talubki. Ja vot see on see point, miks siinkohal kuulub mu kaastunne kyll ainult koerale! Koer on ilmselgelt meeldivam isiksus neist kahest.

Meil on endal ka peres koerad ja kohe alguses pannakse laste ja koera suhe täiskasvanu poolt paika. Tõsi, tean, et see on nyyd väga ebapopulaarne seisukoht, aga ma arvan, et yks normintellektiga väikelaps ei lähegi looma piinama ega terariistaga torkima.

Nii et sellist jonglast nimetan kasvatamatuks pägalikuks ikka küll.

+4
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Konkreetne sõna, sirge selg kasvatamisel ja looma ning enda laste armastus kõlab kõik hästi. Aga ikka ei saa ma aru, miks teise 2,5 aastast kasvatamatuks pägalikuks peab nimetama kui asi on just nimelt selles, et tema vanemad ei oska teda kasvatada? Milles see 2,5aastane süüdi on, et teda sildistama peab? Nimeta siis tema vanemaid oskamatuteks vms – võta ikka võrdne vastane. Laps ei saa ju ennast kaitsta just nagu lemmikloom. Tal pole veel oskusi, teadmisi ja aju alles areneb.

Aga üleüldiselt on veidi ebakõla selles, et ma muidu olen väga rahumeelne ja armastav inimene, aga vahel ikka sõiman teisi.

+9
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja veel eriti on miskipärast õigustatud isepandud diagnoosiga ‘mittenormintellektiga’ väikelapse halvustav sildistamine. Et siis erivajadusega last võib rahulikult kasvatamatuks pägalikuks nimetada? Aga muidu annetan esimesena lastele… Oeh, mis eeskuju.

+8
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lihtsalt aktiivsem ja jäärapäisem väike poeg teil. Tuleb rohkem temaga tegeleda ja mitte lasta tal teistele haiget teha. Ja muidugi iga ka praegult selline pöörane tal. Rahu ja mõistmist rohkem!

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tunnistan ausalt, et ühel mu lapsel oli löömise komme – rääkisime, peegeldasime jne – lõi siis mind. Olin ise lapsega kodune, lapse jaoks aega palju (ei olnud mingit stressi). Lõpuks mees ütles, et kui veel emmet lööd, siis löön mina sind. Laps tuli ja lõi, mees võttis vitsa ja lõi paar korda vitsaga. Kõik! Löömised jäid päevapealt ära.

😢 Füüsiline karistus on väga vale ja ka seadusega Eestis keelatud.

Milline seadus keelab last tutistada või laksu anda?

Lastekaitseseadus

24. Lapse väärkohtlemise keeld

(1) Lapse hooletusse jätmine, lapse vaimne, emotsionaalne, kehaline ja seksuaalne väärkohtlemine, sealhulgas lapse alavääristamine, hirmutamine ja kehaline karistamine, samuti lapse karistamine mis tahes muul viisil, mis ohustab tema vaimset, emotsionaalset või füüsilist tervist, on keelatud.

Jajah, mul tombab rohkem sita keema see, et yks hea vana ja pine koer peab igapäevaselt taluma noaga torkimist mingi haige pataka poolt, selle asemel, et saaks rahus ja armastuses oma kodus vanaduspolve veeta!

Panen sulle siia vastu valjavotte Loomakaitseseadusest?

Kui lapse emotsionaalne intelligents on null, siis tuleb saavutada olukord, kus antud poisil on koerale lahenemine keelatud. Aga looma ei tohi piinata, isegi mitte see “uduarmas” kahene, kes minu meelest on lihtsalt paika panemata pägalik.

Kahju ylejäänud perest.

Kuidagi eriti õudsad on inimesed kes loomaarmastuse varjus vihkavad inimlapsi. Midagi on kusagil valesti läinud kui oma liigi järglased vastikust tekitavad.

Haa, eksid!

Ma tsiteeritud autor.

Mul on kolm last ja armastan neid väga. Meie peres ei peksta, kyll aga on konkreetse sona ja sirge seljaga kasvatatud ka poisslastest normaalsed inimesed.

Armastan kõiki lapsi. Ma olen esimene, kes lapsi aitama tottab või haigele lapsele annetab.

Ja see ei välista kuidagi seda, et armastan samavõrra loomi. Loom on kaitsetu, kaitsetum kui väikelaps. Vana leebe pime koer on nii erudeeritud ja kõrge emotsionaalne intelligentsiga, et ta ei lähe elu sees ennast pere lapse eest kaitsma, protestima, õigust noudma, vaid lihtsalt talubki. Ja vot see on see point, miks siinkohal kuulub mu kaastunne kyll ainult koerale! Koer on ilmselgelt meeldivam isiksus neist kahest.

Meil on endal ka peres koerad ja kohe alguses pannakse laste ja koera suhe täiskasvanu poolt paika. Tõsi, tean, et see on nyyd väga ebapopulaarne seisukoht, aga ma arvan, et yks normintellektiga väikelaps ei lähegi looma piinama ega terariistaga torkima.

Nii et sellist jonglast nimetan kasvatamatuks pägalikuks ikka küll.

Lastest ega koertest ei tea sa küll midagi. Koer saab ennast edukalt kaitsta, kui ikka vaja on.

2,5a laps ongi kasvatamatu, sest ta on veel nii väike, aga mitte väike täiskasvanu. Tema aju ei ole nii palju arenenudki, et ta saaks iseseisvalt asjadest aru ja teeks järeldusi. Tema kasvatamisega tegelevad tema vanemad veel head mitu aastat. Kui muudmoodi ei saa, siis vanemate asi oleks koer ja laps lahus hoida.

Ja kui ikka on vana, pime ja väeti koer, siis ehk ei peaks koera üldse piinama, vaid magama panema.

+2
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tunnistan ausalt, et ühel mu lapsel oli löömise komme – rääkisime, peegeldasime jne – lõi siis mind. Olin ise lapsega kodune, lapse jaoks aega palju (ei olnud mingit stressi). Lõpuks mees ütles, et kui veel emmet lööd, siis löön mina sind. Laps tuli ja lõi, mees võttis vitsa ja lõi paar korda vitsaga. Kõik! Löömised jäid päevapealt ära.

😢 Füüsiline karistus on väga vale ja ka seadusega Eestis keelatud.

Milline seadus keelab last tutistada või laksu anda?

Lastekaitseseadus

24. Lapse väärkohtlemise keeld

(1) Lapse hooletusse jätmine, lapse vaimne, emotsionaalne, kehaline ja seksuaalne väärkohtlemine, sealhulgas lapse alavääristamine, hirmutamine ja kehaline karistamine, samuti lapse karistamine mis tahes muul viisil, mis ohustab tema vaimset, emotsionaalset või füüsilist tervist, on keelatud.

Jajah, mul tombab rohkem sita keema see, et yks hea vana ja pine koer peab igapäevaselt taluma noaga torkimist mingi haige pataka poolt, selle asemel, et saaks rahus ja armastuses oma kodus vanaduspolve veeta!

Panen sulle siia vastu valjavotte Loomakaitseseadusest?

Kui lapse emotsionaalne intelligents on null, siis tuleb saavutada olukord, kus antud poisil on koerale lahenemine keelatud. Aga looma ei tohi piinata, isegi mitte see “uduarmas” kahene, kes minu meelest on lihtsalt paika panemata pägalik.

Kahju ylejäänud perest.

Kuidagi eriti õudsad on inimesed kes loomaarmastuse varjus vihkavad inimlapsi. Midagi on kusagil valesti läinud kui oma liigi järglased vastikust tekitavad.

Haa, eksid!

Ma tsiteeritud autor.

Mul on kolm last ja armastan neid väga. Meie peres ei peksta, kyll aga on konkreetse sona ja sirge seljaga kasvatatud ka poisslastest normaalsed inimesed.

Armastan kõiki lapsi. Ma olen esimene, kes lapsi aitama tottab või haigele lapsele annetab.

Ja see ei välista kuidagi seda, et armastan samavõrra loomi. Loom on kaitsetu, kaitsetum kui väikelaps. Vana leebe pime koer on nii erudeeritud ja kõrge emotsionaalne intelligentsiga, et ta ei lähe elu sees ennast pere lapse eest kaitsma, protestima, õigust noudma, vaid lihtsalt talubki. Ja vot see on see point, miks siinkohal kuulub mu kaastunne kyll ainult koerale! Koer on ilmselgelt meeldivam isiksus neist kahest.

Meil on endal ka peres koerad ja kohe alguses pannakse laste ja koera suhe täiskasvanu poolt paika. Tõsi, tean, et see on nyyd väga ebapopulaarne seisukoht, aga ma arvan, et yks normintellektiga väikelaps ei lähegi looma piinama ega terariistaga torkima.

Nii et sellist jonglast nimetan kasvatamatuks pägalikuks ikka küll.

Lastest ega koertest ei tea sa küll midagi. Koer saab ennast edukalt kaitsta, kui ikka vaja on.

2,5a laps ongi kasvatamatu, sest ta on veel nii väike, aga mitte väike täiskasvanu. Tema aju ei ole nii palju arenenudki, et ta saaks iseseisvalt asjadest aru ja teeks järeldusi. Tema kasvatamisega tegelevad tema vanemad veel head mitu aastat. Kui muudmoodi ei saa, siis vanemate asi oleks koer ja laps lahus hoida.

Ja kui ikka on vana, pime ja väeti koer, siis ehk ei peaks koera üldse piinama, vaid magama panema.

Hoopis sina ei tea antud teemast midagi.

Et siis loomulikult koer suudab end kaitsta noaga torkimist eest?! Jaa muidugi, ründab väikelast! Sulle avastuseks, et head ja kasvatatud koerad ei tee seda kunagi. Sinu sõnavõtt näitab ainult seda, et sa koertest ei tea midagi ja annaks jumal, et sa kunagi koera ei votaks. Sest pidada normaalseks, et koer end oma pere väikelapse eest kaitseb ja teda siis sinu teooria kohaselt pureb, on haige.

See, et kui vanemad ei suuda oma kontrolli alt väljas väikelapsega hakkama saada ja sinu lahendus on mitte milleski süüdiolev pereliige ehk koer magama panna, et prints saaks edasi kahvlite ja nugadega vehkida, ajab mind lihtsalt kurjaks. Vana koer on pereliige. Teda ei panda magama, et jalust ära saada.

Mul on kolm last. Eeskuju ja ühine igapäevane elu. Mitte ükski neist kolmest pole olnud 2,5 aastaselt kasvatamatu väikelaps, veel enam piinanud koera. Absoluutselt sotsiaalsed konest aru saavad oma looma armastavad väikesed inimesed. Sunnist saati ju looma karvades maganud.

Vanematel ikka tõsiselt aeg peeglisse vaadata. Kas on koera ja türanni (ema sonad) lahus hoitud või muid vigu  tehtud, eks nad ise tea.

Aga tundub, et see on pisikesel kuradil veres – ka õde ju peab taluma tema piinamist, iga päev.

Ja ärge tembeldage, et poisslaps. Mul ongi poisid, tegusad, sotsiaalsed spordipoisid. Ei mingit vägivalda ega viha. Ei loomade ega inimeste vastu.

Meie peres oli kõige keerulisem laps just tüdruk.

Muidugi looma piinamiseni ei jõudnud temagi mõte. Sinna on ikka pikk maa minna kesiganes inimesel.

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Hoopis sina ei tea antud teemast midagi. Et siis loomulikult koer suudab end kaitsta noaga torkimist eest?! Jaa muidugi, ründab väikelast! Sulle avastuseks, et head ja kasvatatud koerad ei tee seda kunagi. Sinu sõnavõtt näitab ainult seda, et sa koertest ei tea midagi ja annaks jumal, et sa kunagi koera ei votaks. Sest pidada normaalseks, et koer end oma pere väikelapse eest kaitseb ja teda siis sinu teooria kohaselt pureb, on haige. See, et kui vanemad ei suuda oma kontrolli alt väljas väikelapsega hakkama saada ja sinu lahendus on mitte milleski süüdiolev pereliige ehk koer magama panna, et prints saaks edasi kahvlite ja nugadega vehkida, ajab mind lihtsalt kurjaks. Vana koer on pereliige. Teda ei panda magama, et jalust ära saada. Mul on kolm last. Eeskuju ja ühine igapäevane elu. Mitte ükski neist kolmest pole olnud 2,5 aastaselt kasvatamatu väikelaps, veel enam piinanud koera. Absoluutselt sotsiaalsed konest aru saavad oma looma armastavad väikesed inimesed. Sunnist saati ju looma karvades maganud. Vanematel ikka tõsiselt aeg peeglisse vaadata. Kas on koera ja türanni (ema sonad) lahus hoitud või muid vigu tehtud, eks nad ise tea. Aga tundub, et see on pisikesel kuradil veres – ka õde ju peab taluma tema piinamist, iga päev. Ja ärge tembeldage, et poisslaps. Mul ongi poisid, tegusad, sotsiaalsed spordipoisid. Ei mingit vägivalda ega viha. Ei loomade ega inimeste vastu. Meie peres oli kõige keerulisem laps just tüdruk. Muidugi looma piinamiseni ei jõudnud temagi mõte. Sinna on ikka pikk maa minna kesiganes inimesel.

Fuihh, kui tüütud on naised, kes ärplevad, kui imepäraselt nemad oma pesakonda kasvatavad. Öhöhöhöh, mina, mina, mina, minu lapsed on ikka sellised ja sellised ja minu lapsed küll kunagi nii ja naa ei tee. Kui sinu laps on minu lapsest erinev, siis on ta intellektipuudega!

Su lapsed on sünnist saati sunnitud magama koos su koduloomadega? Öääkkkk. Tundub lastekaitse teema olevat. Aga teisi oled küll agar õpetama.

+3
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui sa suhtud oma lapsesse nagu türanni, siis miks ta peaks teisiti käituma? Lapsed ongi erinevad, mõned on elavamad kui teised ning nende kasvatamiseks ei sobi ühesugused tehnikad.

Ja kui teil on füüsiline karistus okei, siis miks ta ei või oma õde füüsiliselt karistada? Sest sellise signaali te ju talle annate, et kui sõnad üle ei käi, tuleb käed käiku võtta. Täiskasvanud inimene võiks ikka osata sõnadega oma soove edasi anda.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Füüsiline karistamine näitab ainult üht- täiskasvanud inimene ei saa oma lapsega hakkama. Mingit austust, kasvatuslikku eesmärki ega sõnakuulelikkust see ei kasvata, “parimal juhul” hirmu, halvemal juhul vihkamist.

+2
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Füüsiline karistamine näitab ainult üht- täiskasvanud inimene ei saa oma lapsega hakkama. Mingit austust, kasvatuslikku eesmärki ega sõnakuulelikkust see ei kasvata, “parimal juhul” hirmu, halvemal juhul vihkamist.

Milline koletis sellele miinuse pani???

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Seda pere peaks külastama nii lastekaitse kui loomakaitse!

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

TA

Võite materdada küll, kuid jagasin oma emotsiooni ja raskust. Tõsi, et tüdrukutega oli lihtne, kasutasin karistusena nurgas olevat mõtlemistooli, mis aitas rahuneda ja sai ilusti räägitud. Ma ei märganud neil sellist vägivaldsust. Tegid haiget üksteisele mänguhoos, aga mitte meelega. Loomade puhul teadsid, et võib pai teha. Minule lihtsalt ei mahu pähe, kuidas viimane laps sellest aru ei saa. Aga teie soovitustest võtan selle, et pöördun laste psühhiaatrile.

Ps. Koer on hästi kasvatatud ning usaldab ka lapsi st ei ründa ning vanusest tingitud terviseprobleemid pole veel põhjus teda magama panna, sest ta pole valudes.

Lisan, et keegi ei peksa ka last. Mees ühe korra ärritus ning tutistas. Rohkem seda pole juhtunud. Praegusel hetkel üritan last loomadega harjutada, kaasan koera eest hoolitsemisesse ja püüame paitada. Aga midagi on tõesti kuskil valesti, et tal empaatiat on kuidagi vähe.

+5
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vabandust, aga selle asemel, et last psühhopaadiks kohe tembeldama hakata, korja parem üles siit teemast kasvatusalased teadmised.

Kaasamine on okei aga praegu on teil lihtsalt vaja piirid paika panna ja sinul leppida sellega, et poisid ja tüdrukud on erinevad. Empaatia areng hakkab 3a. Ja tüdrukud on sotsiaalsetelt oskustest alati arengus ees. Minu 2,5a poeg oleks samuti kassi (meil kass) kahvliga torganud. Mitte pahatahtlikkusest või kurjusest vaid lihtsalt uudishimust. Samuti oli probleemiks löömine kaheselt. Aga ta ei rääkinud siis veel väga palju ja ei osanud muul moel end väljendada. Ja kõigil nendel juhtudel tuli ENNETADA! Kassi me ei torgi kuidagi ega sikuta, pai teeb ainult minu järelevalve all ja minu käega koos. Kui nägin, et käsi tõusis löömiseks, võtsin enne virutamist käest kinni ja ütlesin konkreetselt ei, ei tohi ja keerasin selja ja kõndisin minema. Kordasin, kui tuli järgi ja proovis uuesti. Nutule ja jonnile ei reageerinud. Pärast kallistasime, kui konflikt oli möödas ja leppisime. Lühidalt selgitasin, et lüüa ei või, emmel on valus. Teil aga on olukord ju alati plahvatuseni jõudnud ehk tegu on juba tehtud ja siis tegelete seal tagajärgedega. Õigel kasvatamise ja poiri seadmise hetkel tegelete millegi muuga. Ja nüüd tahad oma pojast teha mingi psühhopaadi ja suunata ta juba titena kuskile ravile? Oled sa normaalne või? Äkki käid ise kõigepealt kuskil kursustel või räägid spetsialistidega, kes aitaka kasvatada keerulisemat last?

Tänaseks on muide minu lapsest kasvanud täiesti normaalne empaatiline poiss, kes nutab, kui näeb videos hüljatud kassipoegi vms. Lihtsalt 2-aastaselt polnud ta selleks kaugeltki veel sotsiaalselt küps.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tundub et siin kasvatamatusega.

Ise soovitaks nii teha, et kui esimene kord sõnadega ütlemisest ei piisa, siis järgmine kord järgenvad juba sanktsioonid. Vits/rihm on mõeldav, sest n oh, seljuhul õpid läbi valu. Kui teed miskit mis ei ole aksepteeritav ja pärast seda tehakse sulle lihtsalt füüsiliselt selgeks, et see mis sa just hetk tagasi tegi ei ole okei, siis sorry. Se on asi mida peab tegema.

Mäletan mul väiksem kiuss koera. Ühe korra näksata sai siis lõppes asi ära. Koera magama ei pannud, sest ega koer miskit valesti ei teinud. Lihtsalt laps sai valusa õppetunni. Aga õppis sellest.

+1
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Potitreeningutel ei tehta pause, kuna emale on nii mugavam. Nimoodi ei saagi ju laps asja selgeks. Lasteaias nad ka ei tee heast peast potitamise pause. Tutistamine, nurka panek, riidlemine ja põrandale istuma jätmine pole ka kohased võtted ja noad-kahvlid pole lastele vaja teha nii kättesaadavaks, et vabal ajal koera nendega saab torkida.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul pereast just soovitas potitreeningutel pause teha, kui see käib läbi lapse suure nutu saatel. See ei ole tõsi, et kui pause teed, siis laps ei saagi asja selgeks. Lihtsalt mõnel lapsel käib see “klõps” hiljem ja mõnel varem. Mõni pole lihtsalt mingil põhjusel veel valmis.  Lõpuks õpivad kõik lapsed selle ära.
Nii ka meil, lihtsalt ühel heal päeval läks ise potile.

Eks kui sul pole kannatust neid mähkmeid vahetada ja Sind ei häiri lapse hüsteeriline nutt, siis lase käia. Ma ei halvusta. Iga ema kasvatab oma last oma sisetunde järgi. Ja kõikidel ei ole ka sellist probleemi. Mõni laps ei hakkagi vastu või siis minimaalselt, samas mõnel teisel karjub ennast hingetuks (nagu meil).

Lihtsalt ei nõustu selle väitega, et kui pead pause potitreeninguga, et siis laps ei õpigi selgeks.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tundub et siin kasvatamatusega.

Ise soovitaks nii teha, et kui esimene kord sõnadega ütlemisest ei piisa, siis järgmine kord järgenvad juba sanktsioonid. Vits/rihm on mõeldav, sest n oh, seljuhul õpid läbi valu. Kui teed miskit mis ei ole aksepteeritav ja pärast seda tehakse sulle lihtsalt füüsiliselt selgeks, et see mis sa just hetk tagasi tegi ei ole okei, siis sorry. Se on asi mida peab tegema.

Mäletan mul väiksem kiuss koera. Ühe korra näksata sai siis lõppes asi ära. Koera magama ei pannud, sest ega koer miskit valesti ei teinud. Lihtsalt laps sai valusa õppetunni. Aga õppis sellest.

Appi! Kuulge, tehke ükskord endale selgeks, et füüsiline karistus ei ole lihtsalt normaalne (ei lapse ega oma kaaslase vastu) ja ka seadusega keelatud. Vägivald oma lapse kallal, et ta õpiks läbi valu – no mis lapsevanem sa küll oled? Õudne. Siin on kirjutatud korduvalt, et kui sa ei oska kasvatada, pöördu abi saamiseks vanemlike programmide või raamatute või kui vaja psühholoogi poole. Vägivald pole lahendus, vaid oskamatus oma tundeid kontrollida. Tõsiselt, otsige abi endale. Ja ärge nii häbitult kuulutage oma oskamatust vanemana käituda. Lõpetame, palun, selle füüsilise karistamise propageerimise jutu ära. See ei ole okei.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul pereast just soovitas potitreeningutel pause teha, kui see käib läbi lapse suure nutu saatel. See ei ole tõsi, et kui pause teed, siis laps ei saagi asja selgeks. Lihtsalt mõnel lapsel käib see “klõps” hiljem ja mõnel varem. Mõni pole lihtsalt mingil põhjusel veel valmis. Lõpuks õpivad kõik lapsed selle ära.

Nii ka meil, lihtsalt ühel heal päeval läks ise potile.

Eks kui sul pole kannatust neid mähkmeid vahetada ja Sind ei häiri lapse hüsteeriline nutt, siis lase käia. Ma ei halvusta. Iga ema kasvatab oma last oma sisetunde järgi. Ja kõikidel ei ole ka sellist probleemi. Mõni laps ei hakkagi vastu või siis minimaalselt, samas mõnel teisel karjub ennast hingetuks (nagu meil).

Lihtsalt ei nõustu selle väitega, et kui pead pause potitreeninguga, et siis laps ei õpigi selgeks.

Kõigil lastel ei käi see läbi nutu. Minu laps läks veebruaris lasteaeda ja juuni alguseks ei vajanud ka öösel enam mähet. Pause me ei teinud ja aias ka ei tehtud.

Ma ei ole TA ja minu laps ei nutnud potitreeningu ajal.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vits/rihm on mõeldav, sest n oh, seljuhul õpid läbi valu. Kui teed miskit mis ei ole aksepteeritav ja pärast seda tehakse sulle lihtsalt füüsiliselt selgeks, et see mis sa just hetk tagasi tegi ei ole okei, siis sorry. Se on asi mida peab tegema.

Kas oled kuulnud, et Eesti Vabariigis on selline lastekasvatamine keelatud? Mis sajandist sa välja oled karanud muidu? Loodan, et keegi vanem inimene.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tean, et kõigil ei käi potitamine läbi nutu, seda ka kirjutasin! Aga osadel käib ja siis on ok pause teha. Aga mida mina ka tean, seda soovitust andis mulle ainul perearst. Ei ole ka TA. Ja ma ei saa aru, mida siin miinustada oli vaja. Kirjutasingi, et ma ei arvusta kedagi ja iga ema teeb oma sisetunde järgi. Aga see selleks…

mul on kahju TAst ( ja paljudest vanematest, kes kirjutavad siis, et oma murele saada lahendusi). Selle asemel, et lihtsalt oma kogemusi jagada või ideid pakkuda, materdatakse pooltel juhtudel ja materdajad arvavad, et nende arvamus on ainu õige. Nagu kõik lapsed oleksid samasugused, samade iseloomudega ja muredega. Aga tglt on lahendusi erinevaid ja mis ühele sobib, see teisele ei pruugi sobida.
päikest kõigile!

+2
-1
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Antisotsiaalsed kalded väiksemas eas on täiesti normaalsed, teaduslikult uuritud ning üldiselt need kaovad või vähenevad ajaga suurel määral.

Proovige uurida, miks ta nii teeb ning aja jooksul õpetage ümber. Kooliminekuks peaks need kallakuga läinud olema.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ei mõista, miks pägalik ja jõngermann ja haige pätakas kuidagi paremad nimetused on kui türann, mis teemaalgataja kasutas.

Meie räägime suvalisest kasvatamata, tüütust ja allumatust väikelapsest, teemaalgataja aga OMA lapsest. Vahet näed?

Sina oledki see lapsevanem, kelle tupsununnuke mitte kunagi milleski süüdi ei ole ja keda kõik teised niisama kiusavad?

+1
-2
Please wait...

Näitan 22 postitust - vahemik 31 kuni 52 (kokku 52 )


Esileht Väikelaps 2,5a türann