Laps ei oska öelda sõna algusesse k,p,t ja g,b,d. Näiteks piim, ütleb ipii, poodi – oodi, kinni- ikii, kaka aka jne. Kas seda kuidagi annab kodus õpetada?
Tänud
Laps ei oska öelda sõna algusesse k,p,t ja g,b,d. Näiteks piim, ütleb ipii, poodi – oodi, kinni- ikii, kaka aka jne. Kas seda kuidagi annab kodus õpetada?
Tänud
Ju ta ei kuule neid häälikuid sõna alguses, kui ise temaga räägite. Proovige mehega märgata, kui selgelt teineteise kõnes just sõna alguses märkate? Laps ilmselt kuulebki “ood”, mitte pood.
Peate lihtsalt harjutama end selgemini hääldama sõna alguses neid häälikuid.
Teine võimalus on, et ta ei oska neid ilma eelneva täishäälikuta moodustada. Nt kui näitad talle täheklotsil “p” tähte ja palud korrata, kas suudab järgi öelda või ütleb nt “”eph”. Viimasel juhul võiks logopeediga konsulteerida, kas muretsemiseks vara või vaja hakata keeleharjutusi tegema
Muide, häälikute õpetamisel hilisema lugemise seisukohalt mõistlik, et ei õpeta “põh” või “pe” või “emm”, vaid hääldadki m, n, ja ka k, p, t nii kinniselt kui saad. Muidu hiljem loeb laps maja asemal majota, nagu meil j-ga läks ????
Mu meelest ealine, las harjutab. Toetamiseks saab mängudes silbijadasid kasutada – auto tagurdab piip-piip-piip, traktor sõidab pop-pop-pop jne.
Muide, häälikute õpetamisel hilisema lugemise seisukohalt mõistlik, et ei õpeta “põh” või “pe” või “emm”, vaid hääldadki m, n, ja ka k, p, t nii kinniselt kui saad. Muidu hiljem loeb laps maja asemal majota, nagu meil j-ga läks ????
Ja kuidas seda j siis hääldama peab üksikut tähte õpetades? Laps näitab j-tähte ja küsib, mis see on, mis sul siis suust kuuldavale tuleb konkreetselt, kui “jott” öelda ei tohi?
Ja kuidas seda j siis hääldama peab üksikut tähte õpetades? Laps näitab j-tähte ja küsib, mis see on, mis sul siis suust kuuldavale tuleb konkreetselt, kui “jott” öelda ei tohi?
Hääldad, nagu kõlab. Umbes nii: “Jjii”
Kirja panna on tõesti keeruline, aga saad ju ise aru küll, kuidas see kõlab
Mina saan jah aru, aga laps ei saa. Päris kindlasti ei saa ta sellise häälduse peale aru, mis vahe on i-tähega ja kui talle see jiiitamine selgeks õpetada, hakkab tulema maja asemel maiiiiiia.
Minul on 8- ja 6-aastane, kellele pole kunagi jott tähte nii tutvustatud. I on iiii nagu sõnadeski kõlab, keel on hääldades vastu alumisi hambaid. J on kinnine i, hääldatud keel peaaegu vastu suulage. Ei tekkinud kummalgi mingit segadust. Lugema õpetamisel tulevad ja, je, jo jne silbid nii peaaegu iseenesest kokku.
See “j” hääldamise vaidlus ei aita TA-d mitte kuidagi.
Minu isiklikel lastel polnud nt mingit probleemi, et häälik ja tähenimi pisut erinevad.
J on alati olnud ‘jott’, mitte ‘jii’.
Muus osas poodi-oodi ja kaka-aka on ju täiesti selgelt arusaadavad. Piim-ipii ja kinni-ikii, see on jah segane veel. Eks peab siis niikaua ise õigesti rääkima, kuni laps hakkab järgi rääkima.
J on alati olnud ‘jott’, mitte ‘jii’.
Muus osas poodi-oodi ja kaka-aka on ju täiesti selgelt arusaadavad. Piim-ipii ja kinni-ikii, see on jah segane veel. Eks peab siis niikaua ise õigesti rääkima, kuni laps hakkab järgi rääkima.
J on soome keeles jiii.
Me elame Soomes ja mu poisil läksid enamus lõppe ja algusi kaduma. 3x logopeedi + kodused häälikutega harjutused ja asi sai korda. Laps oli tol hetkel 5a.
Ainult tähe harjutamisest kasu ei ole. Kasutama peab silpe.
Suht puusalt praegu arutlen, kuid kas asi ei või olla adenoidis. Proovi ise öelda nii, et nina kinni neid tähti. Lisaks veel see, et lapsel need tähed niigi alles kujunemas. Mitte tähed, vaid just häälimine.
Soovitan ka nina-kurgu-kõrvaarstil ära käia ja adenoide kontrollida. Vaata, kas laps magab suu lahti (suuhingamine). Siis on suhteliselt kindlalt adenoidid. Veel soovitaks logopeedil lasta laps üle vaadata.
Ja kuidas seda j siis hääldama peab üksikut tähte õpetades? Laps näitab j-tähte ja küsib, mis see on, mis sul siis suust kuuldavale tuleb konkreetselt, kui “jott” öelda ei tohi?
Hääldad, nagu kõlab. Umbes nii: “Jjii”
Kirja panna on tõesti keeruline, aga saad ju ise aru küll, kuidas see kõlab
Just! Teisele lapsele õpetasingi “jot ehk jiji vmt”. Nüüd õpib vaikselt lugemist ja loebki kokku m-a-jjj-a. Aga p-ga on tal lisandunud h, st ph. Loeb ph-ä-i-k-e – phäike. Aga lihtsam on 1 häälikut ümber õpetada, kui kõiki emme, enne, erre, peesid jne
J on alati olnud ‘jott’, mitte ‘jii’.
Muus osas poodi-oodi ja kaka-aka on ju täiesti selgelt arusaadavad. Piim-ipii ja kinni-ikii, see on jah segane veel. Eks peab siis niikaua ise õigesti rääkima, kuni laps hakkab järgi rääkima.
J on soome keeles jiii.
Me elame Soomes ja mu poisil läksid enamus lõppe ja algusi kaduma. 3x logopeedi + kodused häälikutega harjutused ja asi sai korda. Laps oli tol hetkel 5a.
Ainult tähe harjutamisest kasu ei ole. Kasutama peab silpe.
Soomest ei tea midagi. Eestis on jott.
Ja kuidas seda j siis hääldama peab üksikut tähte õpetades? Laps näitab j-tähte ja küsib, mis see on, mis sul siis suust kuuldavale tuleb konkreetselt, kui “jott” öelda ei tohi?
Hääldad, nagu kõlab. Umbes nii: “Jjii”
Kirja panna on tõesti keeruline, aga saad ju ise aru küll, kuidas see kõlab
See tuleb ise. jott kindlasti öelda ei tohi. Ühtegi kaashäälikut ei tohi hääldada kaashäälikuna. Kas saad aru mis sõna kirjutan jotaaenaeliende Väheke keeruline. Vähe lühem sõna kapepe; jotutete
See tuleb ise. jott kindlasti öelda ei tohi. Ühtegi kaashäälikut ei tohi hääldada kaashäälikuna. Kas saad aru mis sõna kirjutan jotaaenaeliende Väheke keeruline. Vähe lühem sõna kapepe; jotutete
Miks sa mind tsiteerisid?
(Mina rääkisin “jjii”-st
Küll see tuleb. Minu peaaegu 4a laps jällegi ütleb “niimoodid”, sest tema arvates on sina lõpus d, aga jällegi parandan ja siis ütlen õigesti.