Teema: 2a6k laps ei räägi ja arstid

Alustasin logopeedist, seejärel palusin perearstil adenoidi kontrollimiseks röntgenit ja saatekirja nina-kõrva-kurguarstile. Käisin kahe erineva nina-kõrva-kurgu arsti juures, mõlemad kinnitasid, et adenoid suur ja vajab eemaldamist. 2a9k adenoid eemaldati. Vahepeal käisime veel paar korda logopeedi juures, lisaks müofunktsionaalse terapisti juures.

#2973436:

Meil perearst arvas, et kui 2,5 pole asi paremaks läinud, siis esialgu neuroloog, mitte logopeed, sest logopeedil nii väiksega suht raske miskit teha

Meil ka perearst saatis 2a7k vanuse mitterääkiva lapse (2 sõna siiski sõnavaras oli – emme ja aitäh) esmalt neuroloogile. Neuroloog palus lapsel mõned ülesanded täita (a la võta kastist kollane auto ja pane see suure auto kasti, küsis, mis häält lehm teeb jms), küsis minult üldisi küsimusi ja järeldas, et autism on välistatud, muu areng (jutust arusaamine ja käskluste täitmine) va kõne, on eakohane ja palus tagasi tulla, kui laps on 3,5, kuna 2,5-aastane laps on veel (aju)uuringuteks liiga väike, sest lapse kõnekeskus selles vanuses veel areneb. Saime üldise diagnoosi – kõne hilistumine teadmata põhjusel.

Samas hakkasime ka 2a7k vanuselt logopeedil käima, korra nädalas. Vist alles neljandal korral sai laps pihta, mida logopeed temalt ootab ja siis hakkas ta silpe ja sõnu ka järgi ütlema. Kõik käib muidugi läbi mängu.Tänaseks, 2a11kuu vanusena on lapsel sõnavaras paarkümmend sõna (valdavalt lastepärased sõnad nagu mää (lammas), näu (kass), pika (päkapikk), jne, millest ta kombineerib omavahel ka kahte sõna, nt emme anna, aua nämm. Ütleks nii, et meeletut arengut pole veel olnud, aga samas on meil logopeedist tohutu kasu olnud. Viimasel ajal lisandub lapse sõnavarasse paar-kolm uut sõna või sõnakombinatsiooni nädalas. Minu jaoks on see samas suur edasiminek. Täna suudab laps vähemalt ennast arusaadavamaks teha ja sellest tulenevalt enda stressi ning lapse jonnihooge esineb nüüd tunduvalt vähem. Samas on meil pikk tee veel käia. Nina-kõrva-kurguarstil plaanime ka nüüd ära käia, kuigi meie perearst ei ole seda vajalikuks pidanud.

Soovin palju edu ja kannatlikkust kõigile vanematele, kes sarnase probleemiga kokku puutuvad.

#2973918:

#2973414:

Alustasin logopeedist, seejärel palusin perearstil adenoidi kontrollimiseks röntgenit ja saatekirja nina-kõrva-kurguarstile. Käisin kahe erineva nina-kõrva-kurgu arsti juures, mõlemad kinnitasid, et adenoid suur ja vajab eemaldamist. 2a9k adenoid eemaldati. Vahepeal käisime veel paar korda logopeedi juures, lisaks müofunktsionaalse terapisti juures.

Kas adenoidi eemaldamine on andnud kõnele ka hoogu juurde?

Eks sellest on siis kasu, kui suurest adenoidist on põhjustatud kuulmislangus.
Mul poiss 2a5k. 2a oli aind mäm mäm, 2a2k oli 5 sõna. Nüüdseks rohkem ja alles nüüd on tal tekkinud huvi hakata sõnu järgi korrata.
Käime logopeedil u 3 nädala tagant. Tema vaatab üldist arengut, arusaamist, käskluste täitmist, üldist suhtlusele valmisolekut. Viimane kord kiitis väga arengut. Annab alati palju nippe ja juhiseid, mida või kuidas teha.
Suurem laps mul rääkis selles vanuses ammu ja algul oli väga harjumatu. Kuid õnneks areng toimub.

#2975042:

Minu laps rääkis kuni 2a6k umbes 5 sõna. Lastesõimes käis alates 1a7k. Kevadisel arenguvestlusel kui laps oli terve õppeaasta sõimes käinud ja vanus 2a3k leidsid 2 kogenud õpetajat, et kõik on väga hästi. Et laps saab kõigest aru, teeb kaasa, on jutust huvitatud. Kõne pärast pole vaja muretseda, küll see tuleb. No ja tuligi! Hetkel on 2a9k ja 3-4 sõnalised laused on tavalised. Kuidas on võimalik, 2a6k lapsega logopeedi ja muude spetsialistide juurde sattuda? Kes suunab? Kes protsessi algatab?

Mina otsisin ise logopeedi. Ilmselt saab perearst ka suunata, aga temal on kindlasti see 1 logopeed seal kuskil haiglas, kes on ilmselt nii ja naa ????Vähemalt meie väikelinnas.
Aga mina uurisin erinevaid, ise läksin, ise maksan. Õnneks ainult 9.- kord. Käisin ka Tartus, kus oli 35.- kord, aga tegevus odavama logopeediga oli üks-ühele ja ei näinud mõtet sõita ja mõtet nii palju maksta

#2975449:

Minu 2a6k saab suurepäraselt asjadest aru, et mida temalt tahetakse jne. Ainult, et rääkida ta ei taha. Mõned sõnad räägib ja paar lauset ja nagu ei tahagi õppida juurde. Perearst soovitas logopeedi juurde minna. Käisime. Logopeed ka nentis fakti ,et arusaamisega probleeme lapsel ei ole ja suhtleb ka. Ta suhtleb küll vahest siis, kui ta seda ise tahab. Teda pole võimalik sundida ega ka alati suunata. On lihtsalt selline isepäine tegelane. Logopeed ütles, et kuni 3 aastaseni ei tehtagi mingeid järeldusi veel ega midagi ette ei võeta. Soovitas kodus teha hääleharjutusi ja eks peab ootama, kuni 3 saab. Ei ole keegi soovitanud neuroloogile minna.

Olen tuttavatelt päris palju juba kuulnud juhtumeid, kus lapsed on alles 3 ja 4 aastaselt rääkima hakanud ja ei peeta probleemiks 2a6k mitte rääkimist.

Asi on lihtsalt selles, et ENNE 3 eluaastat annab niii palju ära teha. Hiljem võtab see kõik topelt aega. Sest vanuses 2 areneb kõnekeskus kõige rohkem.
Kas logopeedi juures järjepidevalt ei jäänud käima? Me käime ikka paari-kolme nädala tagant.
Ja kui sa muretsed, siis neuroloogile küsi ikka ise saatekiri. Kes sind saatma peaks? Sinu laps ju. Perearstilt küsi saatekiri ja pane aeg

#2975597:

#2975557:

#2975449:

Minu 2a6k saab suurepäraselt asjadest aru, et mida temalt tahetakse jne. Ainult, et rääkida ta ei taha. Mõned sõnad räägib ja paar lauset ja nagu ei tahagi õppida juurde. Perearst soovitas logopeedi juurde minna. Käisime. Logopeed ka nentis fakti ,et arusaamisega probleeme lapsel ei ole ja suhtleb ka. Ta suhtleb küll vahest siis, kui ta seda ise tahab. Teda pole võimalik sundida ega ka alati suunata. On lihtsalt selline isepäine tegelane. Logopeed ütles, et kuni 3 aastaseni ei tehtagi mingeid järeldusi veel ega midagi ette ei võeta. Soovitas kodus teha hääleharjutusi ja eks peab ootama, kuni 3 saab. Ei ole keegi soovitanud neuroloogile minna.

Olen tuttavatelt päris palju juba kuulnud juhtumeid, kus lapsed on alles 3 ja 4 aastaselt rääkima hakanud ja ei peeta probleemiks 2a6k mitte rääkimist.

Asi on lihtsalt selles, et ENNE 3 eluaastat annab niii palju ära teha. Hiljem võtab see kõik topelt aega. Sest vanuses 2 areneb kõnekeskus kõige rohkem.

Kas logopeedi juures järjepidevalt ei jäänud käima? Me käime ikka paari-kolme nädala tagant.

Ja kui sa muretsed, siis neuroloogile küsi ikka ise saatekiri. Kes sind saatma peaks? Sinu laps ju. Perearstilt küsi saatekiri ja pane aeg

Miks peab üle mõtlema ja oma last haigeks mõtlema, kui teine alles nii väike on ma küsiks ainult. Lasteaias on logopeed kõik rühma lapsed ka üle vaadanud ja koosolekul öelnud, et midagi hullu või sos-i ta ei näinud. See logopeed, kelle juures teises linnas käisime, oligi jah ühekordne käik ja temaga nii ongi, et ei saagi stabiilselt käia ja ta ju ka ütles, et ei peagi veel käima stabiilselt, vaid kodus harjutada hääleharjutusi. Ega sa ikka vägisi lapsele sõnu ka suhu ei pane kui ta ei taha. Neuroloogi pole vaja kui on näha, et laps saab jutust aru ja käitub nii nagu normaalne laps käitbki. Perearst vaatas ka keelekida ja ka sellega on korras. Minul näiteks hakkasid juuksed kasvama alles 4 aastaselt. Kas mu ema oleks pidanud su arust minuga kohe paanikas trihholoogi juurde jooksma või. Välja oleks vaid naerdud.

Miks sa siis teema tegid ????
Kui lasteaias hoiab logopeed silma peal, siis ju ongi kõik ok. Minu laps lasteaias ei käi, selleks käimegi järjepidevalt logopeedil.

Teemaalgatuses oli kirjas, kuhu arstidele veel. Teil on logopeed käidud, adenoidid-keelekidad üle vaadatud ega rohkem variante ei olegi kui mure, siis veel neuroloog. Kui sinna ei soovi, siis polegi ju rohkem variante mu meelest.
Kodus raamatud, puzled, peenmotooorika, nende sõnade tihe kordamine, mida ta juba teab, keelega harjutused peegli ees, nö “lollid” näod ja häälitsused peegli ees. Meil logopeed soovitas poisil aegajalt nätsu närida, lihaste tugevdamise mõttes.

Mina näiteks käisin oma just kaheseks saanud poisiga logopeedil. Lasteaias käis sama logopeed rääkimas kõne arengust ning pärast jäin temaga vestlema ja otsustasime ikkagi aja panna. Tema seisukoht oli see, et tegelikult peaks kõne probleemidega siiski alustama varakult, hiljem on kogu protsess niipalju raskem ja pikaajalisem ning mingist hetkest võib tekkida juba ka vaimne mahajäämus. Üldsegi mittw hirmutades aga lihtsalt väga pikaajalisest kogemusest lähtuvalt.
Probleem on lihtsalt selles, et logopeede on meil nii vähe ja jõuabki tegeleda vaid sellega, et proovitakse need kooliminevad lapsed enamvähem toimima saada. Tegelikult oleks ideaalis vaja alustada juba pisikestega.
Igatahes, läbi mängude ja erinevate olukordade sai logopeed vägagi hästi kontakti meie kahesega ja esimene kohtumine oli super. Mul on nii hea meel, et just temast kuulsin ja saime ka aja. Laps on nutikas ja muidu mahajäämust pole, sõnavara on aga ahtakene (ca 20 sõna) ning kahesõnalistest lausetest on asi ikka vägagi kaugel. Sõnu järgi korrata ei taha. Hetkel ei oska põhjust nimetada ja võib olla tõesti lihtsalt hiline kõneleja aga saime väga häid soovitusi ja näpunäiteid, et mida jälgida ja mida teha järgmised kaks kuud ja siis kohtume uuesti ja vaatame arengut. Adenoidid soovitas samuti lasta igaks juhuks üle vaadata. Lapsel on see hooaeg väga palju nohu olnud ja vahepeal tundub mulle, et esineb palju suuhingamist. Siis igatahes hea kui see välistatud. Kida ei ole, keel liigub ilusti ja hambumus ka korras.

Minu jaoks on veider, et inimesed proovivad igal võimalusel logopeedist eemale hoida, et äkki ikka ei ole vaja jne. See ei ole ju häbimärk vaid lihtsalt spetsialist, kui on kõik korras siis ongi ju hea kinnitus saada ja edasi minna. Häid soovitusi ja nippe saab ju kah, et kuidas lapse kõnele kaasa aidata. Hambaarstiga ka vaatate enne kuudeviisi, et selles valguses vist ikka ei ole auk ja peaaasi, et ilma asjata ei lähe ? ????

Ma kardan, et kui nüüd kõik emad viiks logopeedi juurde oma 20 sõna rääkivad 2-aastased lapsed, siis poleks kooliks valmistujatel enam kuskile pöörduda. Võrdlus hambaarstiga on selles mõttes kohatu, et hambad ise ei parane, küll areneb (üldjuhul) lapse kõne. Kuu ajaga võib palju muutuda ja seda ka ilma logopeedita.

Ma ei saa aru,kuidas osad nii leebelt sellesse suhtuvad. ‘Ah,ei räägi,küll hakkab’ kui su 2 aastane ei räägi sõnagi,on see juba probleem. Nii mõnigi tuntud blogija kiidab,aga takka ah mul imelaps ja niipalju räägib, tegelikult laps ainult mõmiseb,no andke andeks,aga palun pöördu arsti juurde. Kui neile öelda,kus abi saab,siis on vastus sarnane siin olevatele ‘ah,küll hakkab’.
Kõne probleeme tuleks märgata juba aastasel lapsel,mitte 2 ega kolmeselt.
Jah,mul endal on laps kes aastasel rääkis juba paari sõna kaupa,nüüd 2a ja 6 kuu vanuselt räägib väga soravalt ja ilusti.

#2983501:

Oeh. Huvita , kuidas inimkõne üldse püsima on jäänud? Logopeedid on olemas olnud u 50 aastat, aga lapsed õppisid rääkima ka enne seda aega.

50a tagasi olid vanemad rohkem reaalselt ka olemas ma arvan. Tänapäeva maailm koosnebki ekraanidest. Tean isegi inimest, kes töötab kodus ja 2-aastane naelutatakse selleks ajaks tv ette või tahvli ette.
Üks klient mul rääkis kuidas ta kahene on tahvlisõltlane. Et ta ei viitsi lapse jorinat kuulata ja siis annabki tahvli kätte. Hallooo, kes käskis selle üldse talle kätte anda. Poleks andnud, ei oskaks ka nõuda.
Ime siis pole, et ei räägi eks.
Mu oma laps ka ei räägi. Aga ülevalpool kirjutasin ka, et tegelen asjaga, käime praeguseks pool aastat logopeedil ja saame abi.
Aga 50a tagasi olid päris tööd. Põllutöödel lapsed kaasas, ilmselt mängisid seal mullaga vms ja tegid päris asju ????Usun, et see kõik kõnele hea. Ilmselt rääkisid ka täiskasvanud omavahel rohkem. Nüpd on kõik täiskasvanud ka oma ekraanides ????

#2983721:

#2983501:

Oeh. Huvita , kuidas inimkõne üldse püsima on jäänud? Logopeedid on olemas olnud u 50 aastat, aga lapsed õppisid rääkima ka enne seda aega.

50a tagasi olid vanemad rohkem reaalselt ka olemas ma arvan. Tänapäeva maailm koosnebki ekraanidest. Tean isegi inimest, kes töötab kodus ja 2-aastane naelutatakse selleks ajaks tv ette või tahvli ette.

Üks klient mul rääkis kuidas ta kahene on tahvlisõltlane. Et ta ei viitsi lapse jorinat kuulata ja siis annabki tahvli kätte. Hallooo, kes käskis selle üldse talle kätte anda. Poleks andnud, ei oskaks ka nõuda.

Ime siis pole, et ei räägi eks.

Mu oma laps ka ei räägi. Aga ülevalpool kirjutasin ka, et tegelen asjaga, käime praeguseks pool aastat logopeedil ja saame abi.

Aga 50a tagasi olid päris tööd. Põllutöödel lapsed kaasas, ilmselt mängisid seal mullaga vms ja tegid päris asju ????Usun, et see kõik kõnele hea. Ilmselt rääkisid ka täiskasvanud omavahel rohkem. Nüpd on kõik täiskasvanud ka oma ekraanides ????

Mitte enam kahe aastane vaid juba paari kuune. Tean ühte ema kel koguaeg telekas mängis ja mingi x multikas oli lapsel koguaeg ees. Ja siis imestas,miks mu laps niipalju räägib.

Ma ei taha kohe kindlasti õelda, et kõik kõne hilistusega lapsed on peredest, kus nendega ei tegelda. Tihti on põhjused hoopis teised: kuulmislangus, spetsiifiline kõne arengu puue, autismispektrihäire jne jne.

Ka minu lapsel on teadmata põhjustel kõne hilistumine. Tema puhul ma märkasin ka, et huvi kõne vastu tuli oluliselt hiljem. Ta enne lihtsalt ei kuulanudki ega süvenenud kui proovisin õpetada sõnu. Oli väga palju jonni ja hüsteeriat ja eks see suuresti kõne puudumisest tuli. Hetkel laps 4a ja 4 kuud ja käib tasandusrühmas, seal on eripedagoog ja logopeed. On käinud ajuuuringutel ja kõrvad/adenoidid kõik korras. Kõne edeneb päris kenasti, uusi sõnu tuleb iga päev juurde, juba lauseidki tuleb ja ma näen kuidas ta üritab ja pingutab mõnda pikemat lauset kokku pannes. Väga suureks abiks on lasteaed olnud olgugi, et ta on rohkem haige olnud kui lasteaias käia saanud.
Need asjad (nt loomadel ja inimestel kehaosad jne) mida ta eelmise aasta sügisel ei teadnud on tänaseks kõik selged, tunneb paljusid loomi, numbreid kuni 10ni loendab, oma nimi ja rühmakaaslaste nimed, minu nimi ka on selgeks saanud, puu-ja köögivilju, värve, liiklusvahendeid jne oskab, et areng on olnud võrreldes eelmise aastaga väga suur aga siiski on palju tööd veel vaja teha. Aitab muide ka eesti keelsete multikate vaatamine kaasa talle sõnade ja lausete moodustamisel ja õppimisel, kordab järgi mida kuuleb.