Ei oska kuskilt arvamust küsida ja ise ei tea ka enam, mida teha.
Kodus toas saime lapse potil käima enne 2-aastaseks saamist, täpselt ei mäletagi, millal. Igaljuhul hakkas ise potile minema, mähet kasutasime ainult väljas käikudel. 1a9k vanuselt läks lasteaeda, kus alguses viisin alati nii potitrennipüksid kui ka mähkmed, mingi hetk said siis seal ka asja toimima, et mähet hakati kasutama vaid lõunaune ja õueskäigu ajal, kodus lõunaune ajal me mähet juba siis ei kasutanud. Kuskil peale 2a saamist jätsime kodus ka öise mähkme ära. Õnnetusi veel muidugi juhtub. Paistab, et lihtsalt magab nii sügavalt ja ei ärka. Õues olles laps enamus ajast ei ütle kui pissihäda tekib, aga siin ka edusammud vaikselt tulnud, et viimastel nädalatel on hakanud ütlema (nt muuseumisse minnes ütles, palusin oodata nii kaua kui jõuame sisse, siis suutis natuke kannatada), alati kiidan selle eest kui ütleb. Õues olles mõnikord aga ütleb alles siis kui häda juba nii suur, et ta ei suuda kannatada või kui juba on püksi tulnud. Lisaks olen tähele pannud, et kodus ka vahepeal kannatab viimase minutini ja siis juba tilk püksis kui potile jookseb.
Nüüd aga teatati, et ma tooks lasteaeda mähkmed, et õue minnes ja lõunaune ajaks panna ja ma ei oska midagi arvata. Õues käigud nagu ütlesin on meil kodus ka probleem olnud, et ta ei ütle. Samas aga kardan, et mähkme tagasi panek annab lapsele vale signaali, et ongi ok mitte öelda ja püksi teha, või ei?
Mis vanuses teil lapsed on hakanud pissihäda tunnetama nii, et põis ei ole veel ületäitunud ja kuna nö õnnetused on lõppenud? Tean, et öised õnnetused on veel üsna pikalt täiesti normaalne, aga päevased?
