Kui lapse kõne on 3-4a kehv, enamusele on tema jutt arusaamatu ja tundub ka olevat kõnest arusaamisel raskuseid, siis kas kellegi laps on sellest nö. välja kasvanud ja kõik korda saanud?
Ei jääks välja kasvamist ootama. Jah, 3,0 aastase segane kõne on veel eakohane, ent kui juba 4. sünnipäev lähedal, siis kindlasti minge logopeedi juurde. Kogemus kasulapsega, kel oli sarnane probleem ja lõpuks sai kõne enam-vähem arusaadavaks 5-aastaselt käies pool aastat iganädalaselt teraapias ja tehes kodus harjutusi (abi viibis pikkade järjekordade ja koroona tõttu). Nüüd 6-aastaselt on kõne ikka pudikeelsem kui eakaaslastel ja vahel peab enda arusaadavaks tegemiseks end mitu korda kordama, aga vähemalt saab jutud aetud. Kui kõne areng jääb maha, hakkab see pärssima lapse mängimist ja suhtlemist teiste lastega ja pihta saab areng teistes valdkondades.
Ilmselgelt neid näiteid on, tean ka ühte (kuna ise tegin lapse kõnega väga palju tööd, tundus võõrastav, kui vabalt tema vanemad asja võtsid, a la poiste asi). Aga reeglina on kordasaamise taga ikkagi töö ja mida varem sellega pihta hakata, seda parem. “Välja kasvamisele” lootma jäämine on liiga suure kaaluga risk.
Logopeedi abil ja õigete pedagoogiliste võtetega võib jagu saada – näide omaenda lapse näol olemas. Oleneb, kas midagi tuleb veel juurde, nt. õpiraskused vms.