Mure äsja kolmeseks saanud poisiga. Viimastel kuudel on tulnud pidev manipuleerimine ja jonnimine ja oma tahtmise nõudmine. Täiesti lambistel hetkedel mõtleb välja et tal on midagi vaja/ tahab midagi teha või kuhugi minna ja siis hakkab pihta – keeldub liikumast, korrutab oma nõudmist. Üritab mind kaasa tirida jne. Lõpuks röögib ja loobib asju. Tihti on algne jonni põhjus juba ununenud aga ikka kriiskab edasi.
Kuidas aga oleks kõige õigem toimida sellistes olukordades? Praegu alguses ptoovin tähelepanu mujale juhtida aga kui see ei toimi ja oleme kodus, siis lasen lihtsalt tal oma jonni ära jonnida. Avalikus kohas on veidi keerulisem, enamasti laps kaenlasse ja tulen tulema. Järgi ei anna, et umbes no võta siis või lähme siis poodi vms iganes siis sel korral probleem on, tihti ei saagi anda sest põhjus on niisugune et ma kõige parema tahtmise juures ei saa talle vastu tulla.
Mõistan et täiesti tavaline käitumine aga ootangi just soovitusi kuidas olukorras toimida, nii et võibolla tulevikus vähendada selliseid olukordi või siis vähemalt sellel hetkel asi kergemaks teha.
Teema: 3 aastane ajab jonni
iga muutus võtab aega ja miski ei juhtu üleöö. Jäta see meelde – ükskõik, mida proovid, tulemustega läheb aega.
Mina ei ole kunagi jonniva lapsega poest põgenenud. See tegelikult näitab lapsele, et kuidagi mõjub. Liigun rahulikult edasi jonniv laps käeotsas või mehel kaenlaall, aga vajalikud ostud teeme ära.
Meil olid umb al 6k teemaks lausa hüsteeriahood ja nii kuni 1,5a. Siis hakkas vaikselt hüsteeria asemel jonn tekkima. Poleks uskunud, et võin jonni üle rõõmustada ???? Aga jonniga sain tegeleda. Nüüd on ta 2a11k ja jonni ikka veel palju, aga jonnihood juba märgatavalt lühemad. Mingi hetk hakkasime teda ka nurka panema, kui jonn oli ilmselgelt lambist “pean nüüd ja kohe oma tahtmist saama” (sh õelt mängu asja või õde lüüa).
Igaljuhul meil juba liigub paremuse poole. Vaikselt asendub häälekas jonn lihtsalt mossitamisega. Just oli moment, panin lapsi magama ja poiss tahtis üki unelaulu ajal mul süles olla, aga õde tahtis ju ka. Hakkaski siis lõpuks jonnima, mina seletasin rahulikult, et mõlemad mu laos3d jne ja kui tahab, võib põrandale jonnima jääda – õde saab siis head ööd musi, aga tema jääb ilma. Jonn oli kohe läbi ja laps krapsti voodis. Aga nt pool aastat tagasi veel oli samas olukorras 15 min röökimist…
Kolmeaastase kriis. Mina tekkimise aeg, mööduv nähtus. Ole kannatlik, lapsel kujuneb isiksus.
