Kui palju sõpru on teie 3-aastastel lastel? Kui tihti nad näevad? Kuidas te leiate oma lastele sõpru? Selge on see, et sõpru võiks leida nt hoiust/aiast/huviringidest/oma tutvusringkonnast jne, aga ei ole ju nii, et kui su laps nt kellegi kõrval pikemalt joonistab mingis loovringis, siis lähen mina kohe selle lapse emaga suhteid korraldama stiilis: “äkki tahate kunagi meile külla mängima tulla?” vms. Ehk siis ma ei saa aru, kuidas on võimalik lapsele sõpru hankida, eriti veel näiteks selliseid, kellega tal oleks hea klapp ja temperament sobiks (mul laps selline hästi rahulik) 🙂 Tahaksin talle rohkem sõpru, keda saakski aeg-ajalt külla kutsuda, kellele saaks ise külla minna, kelle saaks kutsuda vahel lasteüritustele või õue kaasa vms. Mul lapsel on 1 laps, keda rohkem tunneb ja ongi kõik 🙁 Me käime mehega mõlemad tööl ja kogu ülejäänud aja tegeleme lapsega ja tundub, et meie oleme praegu tema sõpradeks. Laps käib hoius ka, aga sealsed lapsed ei ole otseselt sõbrad minu arust.
Teema: 3-aastane ja sõbrad
Spetsiaalselt pole 3-aastasele sõpru otsinud. Suhtles sugulaste ja sõprade lastega. Ehk sealt juba paistis, kellega klapp parem on. Umbes 4-5 aastaselt tuli lasteaialaste sünnipäevadele kutsumise komme. Koju pole lasteaiakaaslasi kutsunud – milleks? Lasteaias kohtuvad nii kui nii, aga mina tahan õhtul/nädalavahetusel perega koos olla.
3-aastasel puudub otsene vajadus sõprade järele, temal on pigem mägukaaslased. Tema sõpradeks on oma pere – vanemad ja kui on, siis õed-vennad. Väga hästi võib klappida mäng ka mõne temast 3-4 aastat vanema lapsega (tavaliselt on see peresõprade või sugulaste laps, kes pisikese lihtsalt mängu kaasab ja teda mängus nö juhendab), kui kokku saadakse. Muul ajal piisab mängukaaslasteks lastehoiukaaslastest ning ajast, kui koos hoius ollakse. Sõprade teema tekib pigem 4-5-aastaselt. Siis algab sisulisem koosmäng ja rollimäng. Samas kui sõprade teema tekib, siis võib olla valmis selleks, et see sõbra mõiste ja arusaam sellest, kes on sõber, võib olla üsna vildakas ja tekitada palju draamat. Näiteks minu laps (oli saanud 5-aastaseks) nuttis igal õhtul diivanil, et tal ei ole ühtki sõpra. Lõpuks jõudsime selleni, et ühtki sõpra ei ole sellepärast, et lasteaiapäev sai läbi ja igaüks läks oma koju. Seega objektiivselt võttes oli tal õigus – õhtul kell kuus oma kodu diivanil tõesti ei olnud tema ümber enam ühtki sõpra. Samuti oli vahepeal lasteaias teema, et mõned lapsed oma sõprusega nö lämmatasid teisi, ehk pididki olema terve lasteaiapäeva mõnekümne cm kaugusel teisest ning kui see sõber siis lõpuks leidis hetke, et veidikeseks eemalduda, siis oli draama taevani.
Kõige tõenäolisem on ikkagi lasteaiast-hoiust. Seal on ju rohkem lapsi koos ja pikapeale tekivad mingid klappimised.
Meie poiss läks sõimerühma 2 a 9 k vanuselt, ja kuskil kevadeks oli ta endale sealt rühmast sõbra “leidnud”. Õnneks elame lähestikku, nii et suhtlevad siiamaani, umbes kord nädalas saavad koos mängida, v.a suviti – praegu käivad teine teises lasteaias. Uues lasteaias kujunes esimesel aastal ka üks poiss lähedasemaks sõbraks, teisel aastal juba mitu last. Aga üldiselt on nii, et sõbrad on need lapsed, kes parasjagu mängimiseks saadaval – näiteks kui kuskil kodunt ära oleme, siis sealsete sõprade-sugulaste lapsed. Aga kolmeselt oli ta veel üsna pelglik ja harjumatus seltskonnas kohanemiseks läks ikka paar tundi. Siis olid “parimad sõbrad” kahtlemata oma pereliikmed.
Kolmesele ilmselt piisabki sellest, et hoius teiste lastega mängib. Kui teil endal peretuttavaid pole, kellel lapsi oleks ja kellega rohkem kokku puutuks, siis mina jätaks selle teema veel ootele.
Meil on mõlemal lapsel aktiivsem sõpradega koos olla tahtmise periood tekkinud vanuses 4-5 a, siis on tekkinud lasteaias sellised sõbrad, keda on tahetud koju ka kutsuda. Kokkuleppel nende laste vanematega siis ongi 2-3 lapsega sellised kodusmängimise õhtud olnud või on lapsed nädalavahetusel sõprade juures paariks tunniks mängimas käinud või siis sõbrad meil. Praegu on suurem laps 6,5 a ja noorem varsti 5 a, neil on küll nii, et aeg-ajalt ütlevad, et kas me võiks nt Mari külla kutsuda, et palju kirjuta Mari emale. Tavaliselt on siis muidugi lapsed ise juba ka selle lapsega lasteaias rääkinud ja küllakutsutav laps ise ka väga tahab tulla. Sellised asjad kujunevad iseenesest, kui on lapse jaoks õige aeg. Kolmese puhul on see eelkõige vanema enda huvi last kellegi külla kutsumisega lõbustada, aga mitte nii väga lapse initsiatiiv.
No mul saab laps kohe 3. Hetkel tal tõesti on üks sõber lasteaias, keda õpetaja don maininud, et koguaeg koos (ausalt, ma pole veel aru saanud, kas see teine laps ka teda sõbraks peab, meil tüdruk ja teine on üoiss, meie om akindlasti pealetükkivam, väga sotsiaalne, samas kui see teine pidi väga vaikne laps olema, kelle siis meie laps “olevat oma tiiva alla võtnud” 😀 ).
Mina selle sõbra ema veel ei teagi, ei olegi saanud uurida, et kas tema laps ka meie lapse nime on kodus maininud jne. Muidugi on meie laps rühmas ka üks vanimaid ja sel aastal kindlasti paljudest teistest sotsiaalselt küpsem + varasema hoiu kogemusega.
Samas on mul ühe teise emaga hea klapp olnud ja tahaks hoopis tema lapsega ärgitada mängima 😀 no et siis hea nädalöavahetusel samaaegselt mänguväljakule sättida jne. Aga eks lapsed peavad ikak ise sõbrad valima. Sel aastal ma veel rühmakaaslasi sünnipäevale ei kutsu ka, kuna usun, et kui külas on nagunii vanemad sügulased (tüdrukud),sisi mu laps ei tee oma rühmakaaslastest väljagi.
Kuna rühm alles augustis alustas,s iis anna aega ja eks need sõbrasuhted võivad siin veel aastatega muutuda, nii kuidas lapsed kasvavad ja iseloom kujuneb.
Kus teemaalgataja elab?
Ei ole mingit sõpra veel..aga lasteaias sab kõigiga läbi
Oma lapsel oli kolmseselt (ja veidi varemgi) sõpradeks sugulase üks samaealine laps, minu sõbranna paar aastat vanem laps ning koheselt tekkis lasteaeda minnes üks rühmakaaslasest sõber (olid päeval terve aeg koos ning sai ka õhtul peale lasteada neil koos õues mängida lasta). Kokkusaamised nii tihti, kui me lihtsalt kokku saime, suurt initsiatiivi lapse poolt kokkusaamisteks ei olnud (rahul kodus, rahul, sõpradega koos olles). Tegelikult on (nö meie sugulaste ja sõprade välised) lapse sõprused saanud alguse pidevalt ühel ajal õues (mänguväljakud, lasteaiahoov) olemistest ning siis lihtsal omavahel klapivad lapsed on hakanud tasapis koos mängima. Hiljem sai teadlikumalt laste ühiseid õuesolemisi lubada ning sellistest koosolemistest arenesid edasi ka küllakutsumised ja küllaminkekud, mis 3-4-aastastel siis koos vanematega (vanemad lapsed ka omaette külas).Teised sõbrad lasteaiast tekkisid umb 1-1,5a jooksul lasteaias koos olles ja tegutsedes.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
