Teema: 3 aastane laps ja ei räägi

Tehakse ikka Tallinnas ka. Mina käisin oma lapsega Mustamäe lastehaiglas. Väikelaste psühhiaatriaosakonnas. Meil hakkas laps hilja rääkima, teistega ei suhtle eriti tänaseni. Ma ise kahtlustasin autismi. Diagnoosi ei ole me saanud ja laps on täitsa tubliks paari aastaga muutunud.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Olen logopeed ja selliseid poisse, kes saavad nüüd kolm või juba kolm suvel saanud, üks poiss silme ees, kes saab 4 sügisel ja nad ka ei räägi. Too 4 a saav midagi juba ütleb, aga arengus on eripärad ja kõnemõistmisprobleem lisaks.
Nii et neid lapsi on palju kahjuks. Sina lapsevanemana oled käitunud igati õigesti, otsinud abi. Loodan parimat! 3 a rääkima hakkanuid on ja loodame, et siis tuleb nagu paisu tagant :)[/tsitaat]

Oi, oi, oi! Tahaks kohe hirmsal kombel teada, kus Te “logopeed” olete!?!
Mis kooli Te lõpetasite ja milliste hinnetega? KUIDAS Te üldse logopeediks saite? Kas Teile ei tehtud etteütlusi ega õpetatud häälikute pikkusi kirjas, lauseehitust, järgarve märkima ega lühendeid?

Teeb kurjaks küll, kui SELLINE logopeed kiidab mures lapsevanemat. See oleks sama kui mina hakkaks tuumafüüsikule nõu andma.

Lapsevanem, ole kriitiline ja mõtle adekvaatselt!

“Logopeed”, pöördu tööandja poole ja palu ennast lahti lasta, sest arvatavasti (kui tegelikult oledki logopeed) teed lastele rohkem kahju kui kasu. 8(

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Oi, oi, oi! Tahaks kohe hirmsal kombel teada, kus Te “logopeed” olete!?!
Mis kooli Te lõpetasite ja milliste hinnetega? KUIDAS Te üldse logopeediks saite? Kas Teile ei tehtud etteütlusi ega õpetatud häälikute pikkusi kirjas, lauseehitust, järgarve märkima ega lühendeid?

Teeb kurjaks küll, kui SELLINE logopeed kiidab mures lapsevanemat. See oleks sama kui mina hakkaks tuumafüüsikule nõu andma.

Lapsevanem, ole kriitiline ja mõtle adekvaatselt!

“Logopeed”, pöördu tööandja poole ja palu ennast lahti lasta, sest arvatavasti (kui tegelikult oledki logopeed) teed lastele rohkem kahju kui kasu. [/tsitaat]

Oi, kui kuri! Väga paha oli lugeda Teie vastukaja minu aadressil.
Lugesin oma vastuse läbi ja oh häda, leidsin tõesti, et olen mingis meelesegaduses kirjutanud ühe sõna ülipika sulghäälikuga. Sulghääliku õigekiri mul muidu ikka 5+. Esimeses lauses on jäänud lause kuidagi poolikuks. Vabandan, ju siis midagi kogemata kustus ära vms. Järgarvud – olen kursis. Kas on punktid puudu? Eksimine on inimlik, me kõik teeme vigu, ka õpetajad, eripedagoogid ja logopeedid. Ma ei ole eesti filoloog, kindlasti eksin ka mina õigekirjas (nt komad, kokku-lahku kirjutamine, suur ja väike algustäht – keelereeglid ka muutuvad).

Mis minu vastuses Teid nii väga sisulise poole pealt ärritas? Tõin näiteid, et neid lapsi on päris palju. Kiitsin vanemat, et ta on abi otsinud. Mida veel? Ma ei saa arvuti tagant muud midagi ju teha. Kui vanem jätab oma meiliaadressi, siis saadaksin talle nõuanded kõne arendamiseks (tõin enne välja, et ilmunud on kirjandust lapsevanemale lugemiseks).

Olen korrektselt lõpetanud Tartu Ülikooli eripedagoogika osakonna (eksameid ei sooritanud hinnetele F ja D).
Jah, olen veel noor ja pole väga kaua töötanud, aga siiski olen hinnatud, lastega saan kenasti hakkama, muudkui õpin juurde ja tahan oma tööd hästi teha.

See vastus, mis Teile ei meeldinud, ei olnud mu ainus vastukaja teemaalgatajale. Eespool võtsin ka sõna.

Miks karata niimoodi ninna võõrale inimesele, keda üldse ei tea ega tunne?

Teemaalgataja käest küsiksin lapse hingamise kohta. Kas laps hingab ikka nina kaudu? Milline on lapse hambumus? Sain aru, et laps räägib nö pudikeeles, st sõnad on, aga ebaselge hääldusega. Hääldus peaks olema selge 5ndaks eluaastaks ehk siis, kui laps on saanud neljaseks. Paha ei tee muidugi artikulatsiooniaparaadi harjutused, et natuke keele ja suu lihaseid treenida. Teadlikku treeningut selles vanuses lapselt muidugi nõuda veel ei saa. Aga kuna probleemiks pigem lapse vähene sõnavara, siis hääldusega tegelemine ei ole primaarne.

Mitu viga nüüd mu kirjutises leidsite?
PS! Kui nüüd norimiseks läks, siis Teil on koma puudu ühes lauses.

Ei anna see õigekiri Teile rahu.
Guugeldasin seda lauset, kuhu mina oleksin koma pannud (see oleks sama kui….). Tulid sellised näited: nii ja naa. Luban, et küsin oma
filoloogia õppejõust sõbrannalt üle, kas on koma või mitte.

http://www.google.ee/search?q=se+oleks+sama+kui&ie=utf-8&oe=utf-8&rls=org.mozilla:et:official&client=firefox-a&source=hp&channel=np&gws_rd=cr,ssl&ei=h9QTVJLyGuX-ygOCm4Aw#rls=org.mozilla:et:official&channel=np&q=see+oleks+sama+kui

Mis nende arvudega siis lahti on? Kirjutasin:
… kes saab 4 sügisel… – kes saab sügisel 4?
…4 a saav… – kõik ju arusaadav?
…3 a rääkima haKanuid…
Järgarv, nt 4. eluaastaks peab olema omandatud…. Siis tuleb tõesti punkt.

Võibolla teete siis kõikidele logopeedidele etteütluse, et näha, kas ikka oskavad kirjutada. Kui eksivad, siis töölt lahti.

Väga tore, et olete lapse kõne arendamisega kursis. Ju olete siis laia silmaringiga inimene. Võibolla tõesti ei ole mina nii hea keeletajuga inimene kui Teie, aga ma saan siiski oma tööd teha (ülikoolis ei olnud õigekirja testi sisseastumisel ega lõpetamisel).

Ma vabandasin selle sulghääliku märkimise eksimuse eest. Ma tavaliselt kirjutan ikka õigesti. Eks see tõsi ole, et arvutiga kirjutades ja veel foorumites seda tehes laseme end ehk pisut lõdvemaks.

Edaspidi ma siia midagi ei kirjuta (kuigi mu vastuseid on varasemalt kiidetud ja loodan, et vanemad on natuke abi saanud). Võite ise nõu anda. Last nägemata ei saa nagunii midagi täpsemalt öelda.

Filigraanselt täiuslikust õigekirjast olulisemaks pean mina logopeedi töös suhet lapsega. Et logopeed oleks lapsesõbralik, mänguline, loov, saaks lapsega hea kontakti, et laps tahaks logopeedi juurde tulla.

Kahjuks algab mu nädalavahetus halbade emotsioonidega (“rumal”). Suutsite peatselt sünnitava naise tuju ära rikkuda. Logopeedidest on niigi karjuv puudus, võibolla peaks siis tõesti peale lapsehoolduspuhkust midagi muud tegema (minu kompetents on ju täielikult mutta trambitud Teie poolt).

Ma ei soovi seda teemat enam risustada, nii et rohkem ma sõna ei võta. Ma ei pea ennast Teile tõestama.

Teen oma lause siis korda. Juhtus see siis vist kiirustades, midagi on tõesti vahepeal kaduma läinud. Juhtub, eks ole 🙂

Olen logopeed. Tean lapsi, kes saavad nüüd kolm või on juba kolm suvel saanud ja ei räägi. Üks poiss on silme ees, kes saab 4 sügisel ja ka ei räägi.

6-aastased, 6-a

Eelmine vastaja. Olen nõus, et ema ja isa tunnevad oma last kõige paremini. Logopeedil on seetõttu oluline vanemaga lapsest rääkida, aga samas ka last ise näha tegutsemas. Nõustamine kuulub ka logopeedi töövaldkonda (väga oluline, muide!)

Kahjuks paljud vanemad kardavad tasandusrühmi, logopeedilisi lasteaedu. Andmata endale aru, et laps saab seal abi: vähem lapsi, õpetajad jõuavad individuaalselt tegeleda, logopeed saab lapsega tegeleda 4-5 päeva nädalas. Logopeed näeb ka vanemat tihedamini, sest on tasandusrühma liige.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

RUMAL logopeed! Õigekiri on selgeks õpitud keskkooli lõpuks. Kui juba kraadi minnakse omandama, siis peaks näpud ja pea juba HARJUMUSEST, mitte “kogemata” õigesti kirjutama.

Minul pole ühtegi koma puudu. Tegemist on eesti keeles võrdlusega, kus sõna kui võrdub sõnaga nagu. Mina ei ole samuti eesti filoloog, aga kirjutamise õppisin koolis ära.

Soovitan siiski töölt lahti võtta, sest logopeed tegeleb kõneraviga, kus on väga tähtis tunda keele struktuuri. Eriti lauseehitust ja selle komponente. Kui LOGOPEED ei tunne vajadust järgarvule punkti panna ega mõika pika ja ülipika hääliku kirjapildi vahet, millest me siis veel räägime?

Ma võin ilma logopeedi hariduseta ka küsida vanemalt: kas kõrvaarstil käidud? Ega alarõhku ei ole? Kas kuuleb korralikult? Kas adenoid ei ole suurenenud? Olete pilti teinud? Ega suguvõsas sellist asja varem ole olnud? Kas peenmotoorika töötab? S.t oskab helmeid nöörile ajada, joonistab, pusib sõlme paeltest, kääridega oskab lõigata, mängib legodega, äkki veel mõndade PISIKESTE mänguasjadega? Kuidas ise räägite? Kas pudistate, esineb sigmatismi, endal mingit muud kõne eripära? See kõik võib mõjutada lapse keele arengut.
Samuti tingib kõne hilistumise see, kui vanem ei sunni last rääkima ehk siis laps on harjunud imikust peale näpuga näitama ja ühmama, kuid reaalselt ei olegi keegi öelnud, et kui sa seda või teist ei ütle, siis sa seda ei saa. Kui laps on harjunud, et tema soove loetakse viibetest ja jonnimisest, siis tal ei ole näo- ja suulihased harjunud tööd tegema. Rääkimise, häälikute ütlemise, üheks tingimuseks ongi lihaste areng ja treening.

Kui palju lapsevanem oma lapsega alates SÜNNIST rääkinud on? Üliaktiivne matkimisperiood on 3-aastasel juba möödunud, kuid miskit annab veel teha.

Esimese asjana võitegi ette võtta sõnavara õpetamise. Ostate, joonistate või prindite piltkaardid ja hakkate ükshaaval pilte näitama, sõna juurde ütlema ja suunama last seda kordama. Edusamme võite premeerida. Ilma sõnavarata laps räägi.

Alati ei tasu otsida süüd meditsiinist. Vanem saab sama palju (kui mitte rohkem) ära teha kui logopeed. Nagu perekool.ee-st näha, siis logopeed võib lapsele valesti hääliku pikkusi õpetada või loeb logopeed mõnd uudset avastust logopeedias ega suuda funktsionaalselt lugeda, sest ei erista põhiarvu järgarvust. 🙂

Edu, perekooli logopeed![/tsitaat]

See oleks sama, kui mina hakkaksin tuumafüüsikule nõu andma. Koma eristab siin pea- ja kõrvallauset. Tegemist ei ole lihtvõrdlusega.

Soovitan oma kommentaarid tähelepanelikult läbi lugeda ja seejärel abi otsida. Mitte filoloogilt, mitte logopeedilt, aga psühhiaatrilt. Selline suhtlemisoskus viitab diagnoosile.

http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=5&p1=3&id=478 loe punkt 3 kõva häälega endale mitu korda ette. Jah, seal on võõrsõnu, aga äkki siis kuidagi kõlab autoriteetsemalt, kui mina seda sulle suudan selgitada.

Mina ei ole logopeed, ei ole filoloog, lihtsalt erivajadustega lapse ema.

…olen samuti pettunud, et teema sellise söörde on võtnud. Minu laps on 4aastane, lauseid hakkas moodustama 3,6 aasta vanuselt. Jälgin teemat huviga…Mul on sellest grammatika jurast foorumi kontekstis nii üle visanud. Krt kas e-mailinduses, skypes pole kunagi ühtki kirja vahetanud, et ei tea, pole näinud, et teatud formaadis tõesti pole vaja näpuga järge ajada…(või parandate seal ka kogu aeg üksteise vigu- Selge, koosolek homme hommikul, kuid kuhu jäi lauselõpust punkt…ehk võtad ennast töölt lahti! jne. )kebige siit minekut kui miskit tarka öelda pole. Süda niigi muret täis…

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

See oleks sama nagu mina hakkaksin tuumafüüsikule nõu andma.
Tegemist on võrdlusega.

Pea- ja kõrvallause tekiks juhul, kui minu üks lause pool täpsustaks teist. Antud juhul võrdlesin ebapädeva logopeedi nõuannet isehakanud tuumafüüsiku poti ja panniga.

Diagnoosi pole vaja mulle panna. Veel vähem soovitab seda mulle perekooli isehakanud arst.

Mulle lihtsalt käib närvidele, et inimesed otsivad abi ja mingid suvalised tegelased, kes pole vaevunud ennast piisavalt harima, hakkavad lapsi “õpetama” ja annavad oma lohakusega halba eeskuju kõikidele teistele.

Lisaks ei ole teadmatusele ja oskamatusele vabanduseks see, et tegemist on lihtsurelikele mõeldud keskkonnaga. Pigem vastupidi – peabki nokkima, siis tulevad need punktid ja hääliku pikkused järgmine kord ka õigesti.

Edumeelsust, perekooli arst![/tsitaat]

Sa näed ja sa ei mürista!
Pea- ja kõrvallause tekib sellepärast, et on kaks öeldist!
Mina olen filoloog, aga tegelikult peaks ka põhikooli lõpetanud isik suutma selle koma siia panna.

Mine nüüd tegele oma probleemidega ja lõpeta see loll ja upsakas jutt.

Logopeedi soovitused olid igati asjalikud. Kui 3-aastane ei räägi, siis tuleb abi otsida. Mida kiiremini, seda suurem lootus. Mul on ka endal kõneprobleemidega 3-aastane, sestap avasin teema. Hullunud lapsevanema kallaletung logopeedile jätab mulje, et lapsevanem on ise erivajadusega.