[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Oi, kui kuri! Väga paha oli lugeda Teie vastukaja minu aadressil.
Lugesin oma vastuse läbi ja oh häda, leidsin tõesti, et olen mingis meelesegaduses kirjutanud ühe sõna ülipika sulghäälikuga. Sulghääliku õigekiri mul muidu ikka 5+. Esimeses lauses on jäänud lause kuidagi poolikuks. Vabandan, ju siis midagi kogemata kustus ära vms. Järgarvud – olen kursis. Kas on punktid puudu? Eksimine on inimlik, me kõik teeme vigu, ka õpetajad, eripedagoogid ja logopeedid. Ma ei ole eesti filoloog, kindlasti eksin ka mina õigekirjas (nt komad, kokku-lahku kirjutamine, suur ja väike algustäht – keelereeglid ka muutuvad).
Mis minu vastuses Teid nii väga sisulise poole pealt ärritas? Tõin näiteid, et neid lapsi on päris palju. Kiitsin vanemat, et ta on abi otsinud. Mida veel? Ma ei saa arvuti tagant muud midagi ju teha. Kui vanem jätab oma meiliaadressi, siis saadaksin talle nõuanded kõne arendamiseks (tõin enne välja, et ilmunud on kirjandust lapsevanemale lugemiseks).
Olen korrektselt lõpetanud Tartu Ülikooli eripedagoogika osakonna (eksameid ei sooritanud hinnetele F ja D).
Jah, olen veel noor ja pole väga kaua töötanud, aga siiski olen hinnatud, lastega saan kenasti hakkama, muudkui õpin juurde ja tahan oma tööd hästi teha.
See vastus, mis Teile ei meeldinud, ei olnud mu ainus vastukaja teemaalgatajale. Eespool võtsin ka sõna.
Miks karata niimoodi ninna võõrale inimesele, keda üldse ei tea ega tunne?
Teemaalgataja käest küsiksin lapse hingamise kohta. Kas laps hingab ikka nina kaudu? Milline on lapse hambumus? Sain aru, et laps räägib nö pudikeeles, st sõnad on, aga ebaselge hääldusega. Hääldus peaks olema selge 5ndaks eluaastaks ehk siis, kui laps on saanud neljaseks. Paha ei tee muidugi artikulatsiooniaparaadi harjutused, et natuke keele ja suu lihaseid treenida. Teadlikku treeningut selles vanuses lapselt muidugi nõuda veel ei saa. Aga kuna probleemiks pigem lapse vähene sõnavara, siis hääldusega tegelemine ei ole primaarne.
Mitu viga nüüd mu kirjutises leidsite?
PS! Kui nüüd norimiseks läks, siis Teil on koma puudu ühes lauses.
[/tsitaat]
RUMAL logopeed! Õigekiri on selgeks õpitud keskkooli lõpuks. Kui juba kraadi minnakse omandama, siis peaks näpud ja pea juba HARJUMUSEST, mitte “kogemata” õigesti kirjutama.
Minul pole ühtegi koma puudu. Tegemist on eesti keeles võrdlusega, kus sõna kui võrdub sõnaga nagu. Mina ei ole samuti eesti filoloog, aga kirjutamise õppisin koolis ära.
Soovitan siiski töölt lahti võtta, sest logopeed tegeleb kõneraviga, kus on väga tähtis tunda keele struktuuri. Eriti lauseehitust ja selle komponente. Kui LOGOPEED ei tunne vajadust järgarvule punkti panna ega mõika pika ja ülipika hääliku kirjapildi vahet, millest me siis veel räägime?
Ma võin ilma logopeedi hariduseta ka küsida vanemalt: kas kõrvaarstil käidud? Ega alarõhku ei ole? Kas kuuleb korralikult? Kas adenoid ei ole suurenenud? Olete pilti teinud? Ega suguvõsas sellist asja varem ole olnud? Kas peenmotoorika töötab? S.t oskab helmeid nöörile ajada, joonistab, pusib sõlme paeltest, kääridega oskab lõigata, mängib legodega, äkki veel mõndade PISIKESTE mänguasjadega? Kuidas ise räägite? Kas pudistate, esineb sigmatismi, endal mingit muud kõne eripära? See kõik võib mõjutada lapse keele arengut.
Samuti tingib kõne hilistumise see, kui vanem ei sunni last rääkima ehk siis laps on harjunud imikust peale näpuga näitama ja ühmama, kuid reaalselt ei olegi keegi öelnud, et kui sa seda või teist ei ütle, siis sa seda ei saa. Kui laps on harjunud, et tema soove loetakse viibetest ja jonnimisest, siis tal ei ole näo- ja suulihased harjunud tööd tegema. Rääkimise, häälikute ütlemise, üheks tingimuseks ongi lihaste areng ja treening.
Kui palju lapsevanem oma lapsega alates SÜNNIST rääkinud on? Üliaktiivne matkimisperiood on 3-aastasel juba möödunud, kuid miskit annab veel teha.
Esimese asjana võitegi ette võtta sõnavara õpetamise. Ostate, joonistate või prindite piltkaardid ja hakkate ükshaaval pilte näitama, sõna juurde ütlema ja suunama last seda kordama. Edusamme võite premeerida. Ilma sõnavarata laps räägi.
Alati ei tasu otsida süüd meditsiinist. Vanem saab sama palju (kui mitte rohkem) ära teha kui logopeed. Nagu perekool.ee-st näha, siis logopeed võib lapsele valesti hääliku pikkusi õpetada või loeb logopeed mõnd uudset avastust logopeedias ega suuda funktsionaalselt lugeda, sest ei erista põhiarvu järgarvust. 🙂
Edu, perekooli logopeed!
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 09.09 18:34; 13.09 08:01; 15.09 00:15;