Teema: 3 aastane poiss 2 aastase tasemel

Nõus eelmise kommentaariga. Sellel hinnangul on mingid kindlad põhjused ju ometigi – kas see tuli lasteaiast või arstilt? Ja kas ta on kõiges 2aastase tasemel: füüsiliselt arengult (kasv, kaal, jäme- ja peenmotoorne üldareng, kas seni veel ka mähkmetes ja sööb räpakalt), enda kõne oskuselt (kas sõnavara on kehv, räägib siiani max 2-3sõnaliste lausetega või seni suisa pudikeelt) ja kas ka teiste kõnest arusaamine on kehv,  lisaks üldine sotsiaalsuse vajadus, arusaamad, mänguoskus jmt või on ta mahajäämus pigem kitsamates teemades.

Kindlasti on siin oluline nüanss, milline on lapse igapäevane rutiin – kas käib lasteaias, kas tal on vendi-õdesid ja mängusõpru, kas tegelete igapäevaselt nii kehalise arendamisega (turnimine, müramine, rattasõit, veemõnud jmt) kui ka vaimsete teemadega (klepsuraamatud, pusled, numbrid ja tähed jmt).

Vahel kipub olema väikelaste puhul sedasi, et osad on kehaliselt väga tragid ja võimekad ning vaimne pool nii tormaka arenguga pole või vastupidi – nutikas laps on kehaliselt kohmakam. Enamik varieerub seal kahe vahel, oma nõrkuste ja tugevustega. Poiste areng ongi üldjuhul tüdrukute omast veidi aeglasem.

Häirekella tuleb aga lüüa, kui lisaks keelele (siin on kusjuures mõneti kõnekam just see pool, kas saab teiste kõnest aru) on veel mitmetes segmentides üheaegselt areng aeglasem ja ka lapse arusaamad, huvidering ning üldine sotsiaalsus on eakaaslastega võrreldes limiteeritum.
Hea uudis on aga see, et mida väiksemana sellele reageerida ja tõhusamalt sekkuda, seda tõenäolisem on teistele järele jõuda ja kooliküpseks saada. 3aastane laps on oma kiireimas arengufaasis ja seda ei tasu maha magada – ei tasu jääda ootama nö paisu tagant tulevale ootamatule spurdile, vaid tasub kindlasti kiirelt ja pädevalt sekkuda!

#3730111:

See on väga väga suur erinevus ja viitab väga tõsisele arenguprobleemile, mis iseenesest ei möödu. Kas lapsele siis pandi ka mingi diagnoos? Kas olete teinud siis puude taotluse, olemas rehabilitatsiooniplaan? Kas lapsele soovitati tasandusrühma?

Kolmeaastasel peavad olema väga tugevad ja ilmsed puudused mitmes vallas, et praegusel ajal diagnoosi saada.
Kindlasti tasub Rajaleidjast võimalikult ruttu ajada välja suunamine erirühma ja tuleks asap külastada psühhiaatrit.

Aga paraku on laiem seis selline, et reeglina meil nii noori diagnoosima ei kiputa ja tegelikult üleüldse on mahajäämusega lapsele toimiva abi saamine suure rahakotita ja tutvusteta keerukas… Kuna meie riigi süsteemides jäävad aga jõulised varajased sekkumised sageli tegemata, on tagajärjed osalt käes ning nõudlus väikeklasside järele paraku tõusutendentsis… ka alternatiivkoole on viimase 10a jooksul pidevalt juurde tekkinud. Temaatika on laiem, aga see paraku on osalt tagajärg üliolulisele passiivseks jäänud väikelapse eale :/

Meie laps hakkas hilja käima ja hilja rääkima. Käima hakkas kaheaastaselt ja korralikult rääkima vist alles kolmeselt. Igasuguses kehalises tegevuses ja sotsiaalsetelt oskustelt oli teistest maas. Läks 7-aastaselt väikeklassi. Aga sellel mündil on ka teine külg. Lugema õppis ta ilma igasuguse kõrvalise sunduseta 4-aastaselt ning on nii kooli kui Rajaleidja poolt tunnistatud akadeemiliselt võimekaks. Nüüd hakkab laps juba teismeliseks saama, on siiani natuke lapselikum kui teised sama vanad ja tal on raskusi füüsiliste tegevustega, nt ronimisega. Aga õppimisega pole kunagi mingeid probleeme olnud, näiteks õigekirjavigu praktiliselt mingeid ei tee ja matemaatikat haarab samuti lennult. Nii et see aeglane algus ei pruugi veel midagi tähendada.

#3731821:

Meie laps hakkas hilja käima ja hilja rääkima. Käima hakkas kaheaastaselt ja korralikult rääkima vist alles kolmeselt. Igasuguses kehalises tegevuses ja sotsiaalsetelt oskustelt oli teistest maas. Läks 7-aastaselt väikeklassi. Aga sellel mündil on ka teine külg. Lugema õppis ta ilma igasuguse kõrvalise sunduseta 4-aastaselt ning on nii kooli kui Rajaleidja poolt tunnistatud akadeemiliselt võimekaks. Nüüd hakkab laps juba teismeliseks saama, on siiani natuke lapselikum kui teised sama vanad ja tal on raskusi füüsiliste tegevustega, nt ronimisega. Aga õppimisega pole kunagi mingeid probleeme olnud, näiteks õigekirjavigu praktiliselt mingeid ei tee ja matemaatikat haarab samuti lennult. Nii et see aeglane algus ei pruugi veel midagi tähendada.

Kas ta teil väikeklassis seni? Ja saite aeglase arengu tõttu diagnoosi?

#3732355:

#3732126:

Kas ta teil väikeklassis seni? Ja saite aeglase arengu tõttu diagnoosi?

Jah, hetkel on kolmandas klassis. Järgmise aasta käib ka väikeklassis, tõenäoliselt 5. klassi läheb suuremasse. Otsest diagnoosi polegi, on selline piiripealne. Kuna suvepoiss ka, siis tõenäoliselt kui poleks olnud akadeemiliselt võimekas, oleks saanud koolipikenduse. Õigemini läkski sellepärast väikeklassi, et akadeemilises mõttes polnud tal lasteaias enam midagi teha, viimases rühmas need kooliks ettevalmistavad tunnid olid sellised, et õpetaja pidi paluma, et ta teistele kogu aeg vastuseid ette ei hüüaks. Sai lisaülesandeid jne. Ja samal ajal tahtis kogu aeg mängima joosta nagu väike laps, ei oleks mingil juhul suutnud suures klassis paigal püsida, kuni õpetaja teistega tegeleb. Teised oleks tõenäoliselt naerma hakanud sellise tita käitumise peale. Väikeklassis on ta õnnelik, pole mingit koolistressi kunagi olnud, õpetaja suhtleb ja tegeleb, annab lisaülesandeid. Nüüd, 3. klassis muidugi on suurem, ei ole enam seda probleemi ka, oskab ilusti tunni ajal paigal püsida.

Tore, et laps endale õige ja sobiva koha leidis. Taibukama lapsega väikeklassi saamine on enamasti üsna keeruline, kuna suuremate probleemidega lapsedki ei kipu ära mahtuma…

Õnneks akadeemiliselt võimekamal väikeklassi lapsel väljavaated selleks, et hiljem tavaklassiga kohaneda aga see-eest paljutõotavad.
Eks paljud andekad ju ongi milleski omamoodi 🙂

Edu tublile poisile!