Kindlasti ei tohi häbistada või tekitada halba tunnet (et kas tohib püksi pissida). Kui juba juhtus, siis viia potile ja rahulikult ära vahetada riided, mitte suurt numbrit teha, et nii läks. Alati tunnustada, kui käib õigel ajal potil ja ise jälgida, millal võiks suunata. Selles vanuses neil tihti põnev mängida ja ei raatsi pooleli jätta. Mina olen öelnud, et näen, et sul on pissihäda… Teeme pausi, käime koos ära, siis hea rahulik edasi mängida. Ja meil nii toimib.
Mõned lapsed pissivad kuni koolini aeg-ajalt püksi, mu sõbrannal olid sellised kaksikud tüdrukud. Ei aidanud mingid nipid ega rääkimine, ka mitte arsti juures käik. Mida rohkem süütunnet ja ärevust tekitad, seda sagedamini juhtub. Ta tegelikult ju teab, et püksi ei pissita. Lõpuks läks iseenesest üle, kui vanemaks said.
Frustratsioon on mõistetav, aga ega ta seda meelega tee.
Kui on näha, et on pissihäda, aga väidab, et ei ole, siis sellest annab ehk ka mingi mängu teha, et mina arvan nii, sina arvad naa, käi potil ära, vaatame, kummal sel korral õigus on.
Ainult kord päevas? See on ju hea võrreldes minu kogemusega 😀 anna aega. Ehk unustabki, üritab edasi lükata tüütut tegevust mänguhoos jne.
Mul veel 5-aastaselt nt sünnipäevadel unustas poiss täitsa ära, et vetsus ka vaja käia. Üleüldse alles 4,5 jõudsime sinnamaani, et enamus päevadest ei teinud kordagi püksi. Jah, nii pikk oli teekond…Lihtsalt kannatust.
Mõnel lähebki kauem – ja võrdluseks, esimene laps oli mul 1,5 24/7 mähkmevaba. Nii et ma väga ei näe, et minu tegemata töö, kui ühe lapsega toimis kenasti ja teine täitsa vastupidine.
