Esileht Pereelu ja suhted 3 aastat on möödas…

Näitan 23 postitust - vahemik 1 kuni 23 (kokku 23 )

Teema: 3 aastat on möödas…

Postitas:
Kägu

kui kirjutasin siia haleda teema üksikuna olemise muredest ja vaevadest ja tuleb tunnistada, et olen ikka veel ükskik. Vahepeal muidugi targemaks saanud selles osas miks kõik ongi nii kui on ja päris hästi isegi leppinud sellega.

Punkt 1. Kartused ja hirmud ja nimelt suures osas selle ees, et tihtipeale kui ma isegi mõtlen tutvumistele ja sellele kuidas inimesed üldse omavahel jutule saavad siis minus on 100% kindlusega sõel mis elimineerib igasuguse vaba suhtluse. Kui siiani läbi elu olen pidanud ennast võrdlemisi arukaks inimeseks siis enda käitumist kõrvalt analüüsides ilmselt niipalju seda raasukest ikkagi antud mulle ei ole. Nimelt genereerib minu aju maailma kõige napakamaid lauseid ja väljundeid mis tekitavad kahe inimese vahelises suhtluses mõlemale tunde, et nüüd oleks vaja kähku siit põgeneda. Hiljem järgi mõeldes hakkan isegi naerma enda piinlike väljaütlemiste peale ja saan aru kui tobe see on ning tegelikult oleks võinud ju täiesti vabalt võtta. Paraku sisenen ma mingisugusesse kliinilisse halvatusse kui on vaja kellegagi millestki muust kui tööst rääkida ja see on ilmselt ikka mingi tugev psühholoogiline reaktsioon. Tuleks abi hankida aga kuna ma ju olen juba harjunud üksi olemisega siis sisenen kohe sujuvalt probleemi nr. kaks.

Punkt 2 – Olles läbi elu üksi elanud ja hakkama saanud ei oskaks ma ilmselt mitte kellegagi normaalselt arvestada mis on minu käitumises ja kõnes ilmselt hoomatav ning ma alateadlikult lükkan inimesi endast eemale. Saadan välja ebaselgeid signaale justkui sooviksin inimesega lähemalt tutvuda aga samas ka mitte. Elan mugavustsoonis ja tunnen ennast turvaliselt ning selle tulemusel võitleb mu enda mõistus selle vastu, et midagi nüüd drastiliselt muuta. Ilmselt nõuaks psühholoogilist lähenemist.

Punkt 3. – Ma ei käi mitte kuskil. Ei pidudel, kokkusaamistel ega misiganes muudel jauramistel. Seega olen ma üldse kohanud väga vähe inimesi enda elus ning üritan ilmselt teadlikult teha meeleheitlikku valikut, sest vanemad ju ikkagi soovivad mind õnnelikuna näha etc. pruut ja kunagi tulevikus peenike pere, aga alateadlikult ma võitlen sellele vastu. Ilmselt põhjusega kuna sõprade suhete pealt näha ei paista seda erilist õnne kuskil olevat. Pigem toimub teineteise pidev ahistamine mis minule vastik tundub ja millest ma aru ei saa ning tahaks igakord jooksu panna kui kuskil seltskonnas võetakse pikantsed teemad üles, et jumala eest ikka kõigile selge oleks kes seal perekonnas pea on.
Ühesõnaga tulles tagasi punkti algusesse ma elimineerin ise kõikvõimalikud tutvused. Hobisid on mul 2 tk mis mõlemad võtavad omajagu aega ja millest esimesega seoses kohtun palju võõraste inimestega, kuid 90% neist on mehed ja seega naissuhtluse praktiseerimine on pigem tahaplaanile jäänud. Teine hobi on musikaalne millega tegelen omaette, esinemisnärvi mul pole.

Punkt 4. Ebaatraktiivne välimus – näen oma ea kohta küllalt noor ja pehmete joontega välja. Mulle ei meeldi 35 aastasena poes ID-kaarti lehvitada kui õlut ostan aga seda tuleb ikka ette. Suure tõenäosusega tundun oma 190 pikkuse ja 95kg kaalu juures ka veidi “chubby” mis ilmselt lisab ebaatraktiivsust ja selle tulemusena jõuamegi 5 punkti mis ongi kõige olulisem.

Punkt 5 – Enesekindlus on 0 ja see on kilomeetrite kaugusele tunda ma usun. Ma ei ole siiani arusaanud millises poes või kus letis seda müüakse 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kirjutada sa oskad hästi. Suhtle veebis inimestega.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Soovitan sügavalt, mine jõusaali. Kindlasti küsi nõu mõnelt treenerilt. Ja treeni pühendunult. Esiteks on terves kehas terve vaim, ja kui saad keha vormi, oled palju enesekindlam. Treening annab positiivse enesetunde.
Paari aastaga teeb imet, kui asja tõsiselt võtad. Naistele mõistagi ka meeldivad treenitud kehaga mehed.
Ja üks ebapopulaarne soovitus, kui pelgad naisi, proovi esialgu tasulisi. See võtab hirmu maha.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma tunnen sinu jutus natukene oma peika ära, eriti punktides 1 ja 2.
Ilmselt see, et me üldse tänaseks kuskile jõudnud oleme, on minu järjepidevuse teene – tundsin, et seal kesta all on tore inimene peidus, aga selleks, et see välja paistma hakkaks, kulus hea mitu kuud. Alguses oli suhtlus ikka väga kohmakas ja rohkem minu initsiatiivil.
Ja tema oli mulle ka täiesti ebaatraktiivne. St enne seda, kui me mingis seltskonnas kokku puutusime, teadsime mõlemad üksteist nägupidi, aga mina olin temast kui mehest puhtalt välimuse põhjal kogu aeg mööda vaadanud – no polnud minu tüüp. Täna ma armastan tema välimuse juures kõiki väikeseid detaile.

Sinu varasemat lugu ma ei tea ja praegusest jutust ei saa aru, kas sa päriselt tahad oma ellu kedagi või lähed kaasa lihtsalt ühiskonna (vanemate, pere) ootusega, et keegi peab ju kõrval olema?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul oli üsna sarnane olukord: halb suhtleja, ebakindel, väljas ei käi, uute inimestega ei tutvu ja jutu peale ei saa… Kusjuures pole isegi ebaatraktiivne.
Leidsin kaaslase internetist. Ma ei tea, kas sina leiad, aga proovida tasuks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kõlab koledasti, aga soovitan “vähem möla, pikem samm”. Iseenda ja olukordade liigne analüüsimine ei too mingit kasu. Kui soovid naistega tutvuda, siis ega nad sind koju otsima ei tule. Käi rohkem väljas ja tee kasvõi Tinderi konto. Isegi kui sa sealt elu armastust ei leia, saad suhtlemiskogemusi ja läbi selle ehk ka enesekindlamaks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina olen ka pigem seisukohal, et kui sa päris elus ka sellise mölapidamatusega hiilgad, siis see pigem peletab naisi eemale. Lobisev mees on ebamehelik.

Please wait...
Postitas:
Kägu

MA arvan, et kõike seda soovitati sulle ka seal 3aasta taguses teemas! Siin ikka aeg-ajalt selliseid hädateemasid satub ja tavaliselt jagavad naised lahkelt nõu. Kas sul midagi nendest nõuannetest siis külge jäi?
Soovitan ka internetti ja kirjavahetust, see tundub sul jooksvat hästi, siis tekib inimesest mingi pilt ja ehk on irl kohtudes parem jutu peale saada. Meestel ongi raske mingi lööva avalausega naistega tutvust teha, enamasti kukub see totakalt välja!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Punkt 4. Ebaatraktiivne välimus – näen oma ea kohta küllalt noor ja pehmete joontega välja. Mulle ei meeldi 35 aastasena poes ID-kaarti lehvitada kui õlut ostan aga seda tuleb ikka ette. Suure tõenäosusega tundun oma 190 pikkuse ja 95kg kaalu juures ka veidi “chubby” mis ilmselt lisab ebaatraktiivsust ja selle tulemusena jõuamegi 5 punkti mis ongi kõige olulisem.

Ma lugesin kuni hobideni ja arvasin, et naine kirjutab seda hala. Milleks see pikk analüüs? Nagu otsid iseendale põhjuseid, miks oled üksi? Kehv iseloom kõlab su tekstist läbi. Egoistlik maailmavaade. Näojooned on kooskõlas selle sinu kehakaaluga. Aga meestel on oluline ka riietus ja üldine olek. Ebakindlus paistab ju olemusest välja. Kui sul naisele midagi pakkuda ei ole, siis pole mõtet teda jahtida.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kena kokkuvõte.
Kuna su suhtlusring olevat ahtake, ka Sa niisama suhelda ei soovi? Hah… naissuhtluse praktiseerimise mõttes, ilma mingi sügavama tagamõtteta?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Päris huvitav oleks võrrelda selle 3 aasta taguse teema ja kommentaaridega – et mis siis muutunud on. Praegu jääb mulje, et teemaalgataja küll teoretiseerib teema üle, kuid pole julgenud sõnastada, mida ta tegelikult tahab. Kui suhelda, siis on viimase käo pakkumine hea, aga suhelda saab kindlasti ka hobikaaslatega – sõltumata nende soost. Kui ihupartnerit, siis ka selleks on lahendused olemas. Kui suurt armastust, siis sellega on jälle omamoodi – see kas juhtub või ei. Ja kui elupartnerit, siis ka see üks ja ainus tuleb südamega ära tunga – ja viimasel kahel juhul pole üldse tähtis, kui suur on suhtlusring või kehamassiindeks. Päris hea lugu eneses selgusele jõudmise kohta https://naistekas.delfi.ee/suhted/suhted/kaidi-karilaid-kui-sa-pariselt-suhet-ei-soovi-siis-ei-peagi-olema-suhtes?id=86062063&fbclid=IwAR0hzhoB6L4QFL9VzCOD1bCKkEvSJCZVX2j6pF1WW5LcOyf0K2mXqLv6MuQ

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga millised on sinu nn nõuded naisele? Kas oleksid rahul endaga sarnase inimesega? Kes on tavalise välimusega, suhtlemisel koba ja ütleb valesid asju jne. Põeb välimuse pärast.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina olen ka pigem seisukohal, et kui sa päris elus ka sellise mölapidamatusega hiilgad, siis see pigem peletab naisi eemale. Lobisev mees on ebamehelik.

Ega ta niisama ju lobise nagu sina seda nimetad. Ta analüüsib. Minu meelest väga tervitatav, et inimene, eriti mees oskab selliseid asju analüüsida ja ehk ka “lobiseda”. Muidu on ju tüüpiline eesti mees kidakeelne ja suurt ei räägi. Asjalik jutt on alati teretulnud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Pigem on rääkiv mees ikkagi Eestis päris tugev eelis. Ma usun, et on piisavalt naisi, kes vaataks muust mööda, kui oleks huvitav, humoorikas ja hea mees. Ma ikka pigem käiks kuskil .. töökaaslased, huvialad toovad kokku tavaliselt natuke sarnaseid inimesi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Jääb mulja et sa ei julge riskida ja oma elu muuta. Alustuseks mine kuskile Aasiasse reisile kuuks ajaks. Võhivõõrastega harjutadki suhtlemist, lisaks avastada uusi kohti ja hiljem saad reisist rääkida kui tekib mõni tutvus tulevikus. Palavaga ja matkamisega võtab ka kaalust alla, päevitad omale kerge jume ja ostad moodsamad riided selga.
40 selt tahad ikka sama teemat arutleda või pigem on veel viimane aeg midagi muuta?
Osad naised eelistavad ka visiitsuhet ja ei pea kartma seda kokkukolimist ja harjumist teisega. Sõpru ja nende suhteid ka ei pea jälgima ja nende põhjal oma elu otsustama. Kõigil on erinevad ootused.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ega ta niisama ju lobise nagu sina seda nimetad. Ta analüüsib. Minu meelest väga tervitatav, et inimene, eriti mees oskab selliseid asju analüüsida

Sama siin. Oma nõrkuste ja tugevuste kaardistamine on elu sihtide seadmisel ja korrastamisel üks olulisemaid samme. Väga sageli on ju probleemiks see, et inimene teeb ponnistusi millegi nimel ja kui selle saavutab, siis – eh, pole üldse see, mis ma tahtsin!
Või iseennast tundmata astub pidevalt samasse ämbrisse ja imestab, miks see nii on. Analüüs on tubli esimene samm.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei väidagi, et mul eriliselt hea iseloom oleks ja kui sinna lisada üpris keeruline huumorisoon siis tõesti jah, vestlused mis ma alustanud olen on tihtipeale kas väga huvitavate reaktsioonidega vastu võetud või üldjuhul ei saada üldse aru mida ma suust välja ajan. Võib-olla nüüd dramatiseerisin seda üle natuke.

Lugesin selle lingitud artikli ka läbi ja ühte asja pean tunnistama, et olen äärmiselt enesekriitiline inimene ja ega ma tegelikult täpselt ei tea ka mida ma üldse suhtest tahaksin. Lihtsalt aegajalt tundub tobe, et kui toimuvad koosviibimised siis ma olen üldiselt ainuke üksik seal ja need küsimused, kas oled kedagi juba leidnud, tekitavad ängi ning soovi teema kohe mujale juhtida. Kardan seda vestlust üldiselt juba ette kui tean, et olen kuskile viibimisele taas minemas aga ilmselt suguvõsas peetakse juba ammu kapihomoks 🙂

Küsimuse osas kas oleksin endasuguse kaaslasega rahul kes ütleb valesid asju ja põeb enda välimuse ja olemuse pärast siis see ei oleks kindlasti mingisugune kriteerium eeldusel, et inimene saades tagasisidet oskab sellest järeldusi teha ja õppida. Välimus on igaljuhul subjektiivne. Muidugi mainin kohe ära, et lõin selle esimese lause kirjutamisega justkui väikese varba vastu kapinurka ära ja tabasin ennast kohe mõttelt, et kas ma ise püüan areneda vastavalt tagasisidele või mängigi meelega seda mängu edasi, et paar piiska kaastunnest inimestest välja pigistada päeva jooksul. Pigem olen just selles rattas kinni ja justkui olen uhke mõne omaduse üle mida arvan endal olevat ja võimendades sellest kõigile kõva häälega pasundan. Tegelikult olen ju lihtsalt argpüks kes kardab muutust, sest ma ei tea mis see endaga kaasa toob. Riskida kardan kah, mulle ei meeldi kakelda füüsiliselt kui peaksin kellegi kaaslasele kogemata silma tegema, samas ei tea ma jällegi kuidas üldse mõistlikult viisil teada saada kas keegi suhtluseks avatud on. Ohutunnetus on mul väga kõrge ja ma oskan juba alateadlikult mingisuguseid samme vältida peaasi, et “turvaline oleks.” No on raske, aga kõrvaltvaatajale tundub ilmselt lihtne 🙂

Mõtlemist ja analüüsimist ei lõpeta ma mitte kunagi, see meeldib mulle ja ma teen seda hea meelega ükskõik millise probleemiga ka tegemist poleks. Ma tunnen, et see hoiab mind erksana ja kahe jalaga maa peal aga paljudele see omadus minu juures meeldinud ei ole, peetakse kas keeruliseks või igavaks ja liiga süviti minevaks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mõtlemist ja analüüsimist ei lõpeta ma mitte kunagi, see meeldib mulle ja ma teen seda hea meelega ükskõik millise probleemiga ka tegemist poleks.

See meeldib mullegi. Sõbraks võiksin end pakkuda, rohkemaks mitte (vanus ka ületab Sulle sobiva) – ehk on meil huvitav maailma asju üheskoos teinekord arutada…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mul tekib siin samu küsimusi, mis nii mõnelgi eelneval kommenteerijal. Kas sa ikka ise tahad kedagi enda kõrvale või ainult ühiskonna survel on vaja? Ja see jutt on ju puhtalt põhjuse otsimine, miks midagi juhtuda ei saa. Analüüsiks ma seda ei peaks, ühtlane monotoonne mulin, mida ma küll väga pikalt kuulata ei viitsiks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul tekib siin samu küsimusi, mis nii mõnelgi eelneval kommenteerijal. Kas sa ikka ise tahad kedagi enda kõrvale või ainult ühiskonna survel on vaja? Ja see jutt on ju puhtalt põhjuse otsimine, miks midagi juhtuda ei saa. Analüüsiks ma seda ei peaks, ühtlane monotoonne mulin, mida ma küll väga pikalt kuulata ei viitsiks.

Tegelikult tahaksin küll. Analüüsiks ei oska sa võibolla seda pidada kuna tegemist pole mitte kvanitatiivse vaid kvalitatiivse analüüsiga, samas kui oskad ära põhjendada saaksin ehk grammijagu targemaks.

Mõtlemist ja analüüsimist ei lõpeta ma mitte kunagi, see meeldib mulle ja ma teen seda hea meelega ükskõik millise probleemiga ka tegemist poleks.

See meeldib mullegi. Sõbraks võiksin end pakkuda, rohkemaks mitte (vanus ka ületab Sulle sobiva) – ehk on meil huvitav maailma asju üheskoos teinekord arutada…

Mulle saab kirjutada tenno.tamme@gmail.com ja enne kui keegi siin suudab vingeid avastusi teha, et sellist inimest pole olemas, siis jah sul on õigus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sõna enesekriitiline on tuumaks. Ja see, et enesekindlust pole.
Mingid laiad lehed ei lähe ka muidugi enamikule peale, kes teistest enda arvates pea jagu pikemad on, aga sealsamas on väga raske suhelda väga ebakindlate inimestega, kes seda ebakindlust ei varja ning pidevalt end avalikult kritiseerivad. Esimene reaktsioon on siis kohmetus, mõni püüab nö vastu vaielda stiilis “eiei, sa ikka väga tore…” aga kui näed, et inimene ise kogu aeg end maha teeb, siis see väsitab teist poolt. Selle asemel, et saaks tegeleda suhtlemise nautimisega või mis iganes tegevusega, milleks kokku tuldud sai, läheb kogu aur ühe inimese nutulaulule. See väsitab, viib tuju alla jne.
Minu soovitus sulle:) Tegele enesekindluse tõstmise ja enesekriitilise mõtlemise muutmisega.
Kuidas seda teha- selleks erinevaid variante. Googelda!
Trenn on kindlasti üks hea soovitus. Trenni tulemus ei pea olema täiuslik rannakeha, aga on terve ja energiline vaim, mis paistab välja ka teistele.

Oled tubli! Saad hakkama! EDU!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Füüsiline treening buustib aju ja vähemalt raamatus “tugev aju” lubatu kohaselt aitab nii ärevushäire, depressiooni kui stressi vastu. Pidada parandama ka probleemide lahendamise võimet ja üleüldiselt tuju tõstma.
Kui jõusaali minna ei taha, võib teha trenniringe vabas õhus. Kuna harrastus- ja tervisesportlasi on viimasel ajal järjest rohkem, võib nii ka mõnda naist kohata ja leida ettekäände jutu tegemiseks. Aga.
Üks oluline asi.
Iga inimlik kontakt vastassooga ei pea kandma intiimse tutvuse soovi. Suhtle alguses niisama.

Hea psühholoog võib ka aidata, enesekindlaks saamine ei käi nipsust ega käsu peale, aga nt mulle soovitas psühholoog sama probleemi korral alustuseks väikest harjutust – vaata ühe päeva jooksul viiele võõrale vastassoost inimesele tänaval silma ja naerata. Üllataval kombel see harjutus aitas mul muudes olukordades ka enesekindlamalt käituda.

Võta tee nüüd ise ka üks harjutus – kui sul tekib kasvõi tööalaselt mõne vastassoost kolleegiga suhtlus, siis küsi alustuseks, keskpaigas või lõpetuseks temalt midagi, mis tööasjadesse ei puutu. Nt: “Kuidas sa ennast täna tunned?” , “Kuidas on päev möödunud?” (öö möödumise kohta ei ole ilus küsida), “Kuidas sul muidu elu läheb?” vms. (Pakkuge keegi veel variante, kergvestlus pole minu tugevam külg ka). Ja kuula vastus ära ka, isegi, kui see ei tundu väga huvitav. Ole osavõtlik. Ära oota sellisest suhtlusest kuigi paljut, see on lihtsalt sotsiaalne liim. Ja suhtlemisharjutus. Trenn.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kas ma arvan valesti, et kolm aastat tagasi oli see teema umbes sama pikk, samasisuline, samade punktidega. Said vastused, anti nõu. Edasi? Ja nüüd kerime kolm aastat edasi, sama teema, samad probleemid. Miks ma ei näe kusagil sinu algatust ja arenemist? Või kes seda sinu eest tegema peab? Kui sind huvitab suhe, siis tuleb selle nimel ka midagi teha!

Meenutab anekdooti, et näe, kurask, ostsin endale jõusaali aastakaardi, seisab teine sahtlis, aga ma pole grammigi kergemaks ega kübetki ilusamaks läinud selle ajaga!

https://foorum.perekool.ee/teema/suutu-ja-enesekindlusetu-mees/ siin on Issanda Aasta 2016, jutt on sama!
https://foorum.perekool.ee/teema/miks-olen-naiste-jaoks-ebaatraktiivne-mees/ Jälle sama tüüpi hala (sina vastajana), aastanumber kirjutati siis 2017… mul pole mingi arhiiv, googeldada enesekindlusetu perekool.ee ja tuleb sinu murekirju kapaga, sest see on sinu lemmiksõna. Mida sa virised, kui sa midagi ei TEE. Kohutav, kui mees on selline enesehaletsuse meres ujuv hädaldaja.

Kes on ebakindel suhtleja, siis tuleb seda TREENIDA. Just nii nagu eelmine vastaja kirjeldas, harjutada enda mugavustsoonist välja tulema, mida rohkem seda teed, seda harjunum sul see tuleb ja kui küllalt harjutad, saab see loomulikuks. Fake it till you make it. Selle kohta on raamatuid, nett on nõuandeid täis. Aga neid peab kasutama.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Näitan 23 postitust - vahemik 1 kuni 23 (kokku 23 )


Esileht Pereelu ja suhted 3 aastat on möödas…