Mina soovitaks ka kindlasti kooli vahetada ja mida rutem, seda parem, hiljem on sõbrad juba nii tähtsad, et need kaaluvad kõik üles.
Minu laps on ka keskmisest tunduvalt lahtisema peaga ja andekam. Gümnaasiumis ta osades ainetes enam ei käinud, sest tal ei olnud seal midagi teha. Käis tegemas kontrolltöid ja käis olümpiaadidel. Aineõpetajad aktsepteerisid tema puudumisi, selle asemel, et talle süvendatult ainet õpetada või oma programm teha. Kuna ka teistes ainetes oli tal igav ja kõik tuli nii kergelt kätte, siis ta ei viitsinud vahepeal üldse enam koolis käia. Klassijuhataja ei teinud tema puudumistest numbrit, kuna tal olid hinded korras. Mis on minu meelest täiesti ebapedagoogiline suhtumine. Eriti huvitav oli veel see, et mõnes aines sai ta niisama, suurt mitte midagi tegemata, hinde kätte, sest ta oli teada tuntud \”tark\”.
Ega kokkuvõttes midagi ju väga halvasti ei ole, aga tal puudub siiani oskus õppida, ennast kätte võtta ja millegi nimel pingutada. Ja kahju on raisatud ressursist. Ma usun, et tugevama õppekavaga koolides õpetatakse ka lapsi pingutama, millegi poole püüdlema, süstitakse neisse seda \”parem-olla-tahtmist\”, mis hiljem aitab neil elus ka edasi jõuda. Mitte ei vegeteerita lihtsalt kooliaeg maha.
Ühesõnaga minu seisukoht on, et vaheta kindlasti kooli, sa teed sellega lapsele teene. Minu nüüdseks täiskasvanud laps on öelnud, et ma oleks ikkagi pidanud tema kooli vahetama, mis sest, et ta ise sõprade pärast sellele tookord vastu sõdis.