On see normaalne, kui 30-aastane mees elab ema juures.. Sain tuttavaks mehega, kes tundub tore, aga see ema juures elamine (ta polegi omaette elanud) on nagu.. veider…
Esileht › Pereelu ja suhted › 30-aastane elab ema juures?
Teema: 30-aastane elab ema juures?

On see normaalne, kui 30-aastane mees elab ema juures.. Sain tuttavaks mehega, kes tundub tore, aga see ema juures elamine (ta polegi omaette elanud) on nagu.. veider…
See võib olla ka suitsukate.
Olin kunagi suhtes mehega, kes ka oma sõnul elas “ema juures”. Seetõttu ei saanud ta mind ka külla kutsuda, kuna “korter on väike ja ei taha ema kuidagi häirida”. Seega kohtusime vaid väljas või minu juures. Kuniks, jah, selgus, et need päevad-ööd, kui ta väidetavalt ema juures oli, viibis ta tegelikult teise naise juures. “Ema juures” oli ta ka, näiteks siis, kui minul külas käis.

On see normaalne, kui 30-aastane mees elab ema juures.. Sain tuttavaks mehega, kes tundub tore, aga see ema juures elamine (ta polegi omaette elanud) on nagu.. veider…
Minu jaoks küll pole veider, eriti kui see elamine on piisavalt suur. Gümnaasium-sõjavägi-ülikool – oledki kahekümnendate teises pooles, isegi kohe tööle minnes pole laenu ka nagu mõtet võtta või veel mõttetum, üüri maksta, eriti üksiku inimesena. Koguks või kulutaks raha pigem reisimisele, enesetäiendamisele, huvialadele vms.
Peale selle võib ka emal mingil põhjusel abi vaja olla. Odavam ja mugavam on nagunii.

Vaene ema, kes terve elu ei saa omaette rahulikult olla, muud ei oska kosta.

Vaid põlvkond tagasi elasid väga paljud “ema juures”, sest oligi kombeks elada mitu põlvkonda koos.
Okei, mõnes muus riigis on kombeks kolida vanemate juurest välja juba 18-aastaselt. Aga samas elatakse seal siis palju rohkem toakaaslastega. Mulle tundub, et Eestis pole see jälle tavapörane.

On see normaalne, kui 30-aastane mees elab ema juures.. Sain tuttavaks mehega, kes tundub tore, aga see ema juures elamine (ta polegi omaette elanud) on nagu.. veider…
Minu jaoks küll pole veider, eriti kui see elamine on piisavalt suur. Gümnaasium-sõjavägi-ülikool – oledki kahekümnendate teises pooles, isegi kohe tööle minnes pole laenu ka nagu mõtet võtta või veel mõttetum, üüri maksta, eriti üksiku inimesena. Koguks või kulutaks raha pigem reisimisele, enesetäiendamisele, huvialadele vms.
Peale selle võib ka emal mingil põhjusel abi vaja olla. Odavam ja mugavam on nagunii.
Huvitav, et paljudel on arvamus, et vanemad peaksid nagu väga õnnelikud olema, et terve elu lastega koos elavad. Mu jaoks väga veider suhtumine, ema või isa on ikkagi omaette inimesed, laps on üles kasvatatud ja tal on aeg oma teed minna, oma kodu rajada. Mitte ei käi kogu tants sellle ümber, kuidas “lapsel” odavam ja mugavam oleks. Normaalne laps hakkab eraldi elama peale gümni lõppu – läheb ta siis edasi õppima või tööle. Nii see küll mõeldud ei ole, et kui lapse oled saanud, siis eladki temaga surmani koos. Siit on lugeda olnud, et ka seda peetakse normaalseks, kui “laps” vee oma abikaasa ka vanematekoju elama tassib. Mu jaoks täiesti välistatud selline jama.

Vaene ema, kes terve elu ei saa omaette rahulikult olla, muud ei oska kosta.
Iga ema jaoks ei olegi omad lapsed koormaks. Vanem, kes tahab rahulikult omaette olla on selle oma järeltuljatele ilmselt ka ammuilma selgeks teinud.

Huvitav, et paljudel on arvamus, et vanemad peaksid nagu väga õnnelikud olema, et terve elu lastega koos elavad. Mu jaoks väga veider suhtumine, ema või isa on ikkagi omaette inimesed, laps on üles kasvatatud ja tal on aeg oma teed minna, oma kodu rajada. Mitte ei käi kogu tants sellle ümber, kuidas “lapsel” odavam ja mugavam oleks. Normaalne laps hakkab eraldi elama peale gümni lõppu – läheb ta siis edasi õppima või tööle. Nii see küll mõeldud ei ole, et kui lapse oled saanud, siis eladki temaga surmani koos. Siit on lugeda olnud, et ka seda peetakse normaalseks, kui “laps” vee oma abikaasa ka vanematekoju elama tassib. Mu jaoks täiesti välistatud selline jama.
Ja minu jaoks on sinu suhtumine veider, et nui neljaks peab peale gümnaasiumit välja kolima, muidu polegi normaalne. Ka vanemal võib olla odavam-mugavam kui üksi elades.

Siit on lugeda olnud, et ka seda peetakse normaalseks, kui “laps” vee oma abikaasa ka vanematekoju elama tassib. Mu jaoks täiesti välistatud selline jama.
Olukorrad on ju erinevad. Minul on väga suur maja, kahekesi lapsega elasime siin, minule väga meeldiks, kui ta oma naise ka siia tooks elama. Saaks eraldi majaosa neile eraldada, ei peagi ninapidi kogu aeg koos olema. Asi on ju erinev, kas tegemist on kahetoalise korteri või suure majaga.

Mina ei looks suhet mehega, kellel puudub igasugune omaette elamise kogemus, pole kunagi kodust välja kolinudki.
Kui 20-25 aastane veel ema juures elab, no okei, aga 30-aastane mees ema juures, sellega ma enam ei lepiks. Kui mõnele teisele sobib, laske käia, minu jaoks niisugune ei kõlba, olgu see emamaja neil siis nii suur kui tahes. Reeglina ei ole ka 30-aastase inimese vanem veel nii põdur, et teda kuidagi eriliselt hooldada oleks vaja, see oleks ikka suur erand kui nii on.
Kui mees võtta, siis tahaks talle ikka naine olla, mitte uus ema.

On see normaalne, kui 30-aastane mees elab ema juures.. Sain tuttavaks mehega, kes tundub tore, aga see ema juures elamine (ta polegi omaette elanud) on nagu.. veider…
Oleneb. Mul 2 tuttavat meest elavad emaga. Mõlemad ainukesed lapsed ja põhjuseks ema tervislik seisund (ühe ema pm ka liikumatu). Mina just imetlen neid mehi, palju kergem oleks ju ema hooldekodusse panna, kuid nemad on hoolduskoormuse endi õlule võtnud.

On see normaalne, kui 30-aastane mees elab ema juures.. Sain tuttavaks mehega, kes tundub tore, aga see ema juures elamine (ta polegi omaette elanud) on nagu.. veider…
Oleneb. Mul 2 tuttavat meest elavad emaga. Mõlemad ainukesed lapsed ja põhjuseks ema tervislik seisund (ühe ema pm ka liikumatu). Mina just imetlen neid mehi, palju kergem oleks ju ema hooldekodusse panna, kuid nemad on hoolduskoormuse endi õlule võtnud.
Siin vist ei käi jutt eriolukordadest, kus ema on invaliid.

On see normaalne, kui 30-aastane mees elab ema juures.. Sain tuttavaks mehega, kes tundub tore, aga see ema juures elamine (ta polegi omaette elanud) on nagu.. veider…
Hmmm. Mina abiellusin mehega, kes elas ema ja isa juures. Suur maja, kaks ja pool korrust, kaks kööki…terve teine täiskorrus oli mehele, kolm tuba, köök, eesruum, saun, vannituba. Jah, kui soov oli, siis vaatas õhtul koos vanematega telekat, aga nagu ma seal külas käies veendusin, vahetevahel nad näost näkku ei näinud nädal.

On see normaalne, kui 30-aastane mees elab ema juures.. Sain tuttavaks mehega, kes tundub tore, aga see ema juures elamine (ta polegi omaette elanud) on nagu.. veider…
Jookse, naine. Ma võtsin omale mehe otse emme põlle küljest, 20 aastat kasvatasin, suureks ei saanudki. Saatsin siis emme juurde tagasi.

Üks mu tuttav ühtelugu kurtis jah, et naised teda ei taha, kuna elab ema juures. Aga niikui ostis kahekorruselise korteri, naised järjekorras. Nüüd muidugi see probleem, et vana ise juba naiste suhtes väga valivaks muutunud.

Minu vend elab oma perega vanemate juures. Meie lapsepõlvekodu asub Pirital, kus on suur maja, ilusa aiaga. Ema ja isa on 75+, maja nad müüa ei soovinud oma eluajal. Kõigil omad sissepääsud ja privaatsus aga võimalus ka uks valla lüüa ja lapselapsed teiselt korruselt külla kutsuda
See, et vend sinna oma perega elama suundus, on kergendus meile kõigile. Nii vanemad, kui kinnisvara vajavad hoolt ja tähelepanu, ning mida aasta edasi, seda enam.
Noorem vend ehitas ülikooli ajal sauna ja garaaži peale endale isikliku korteri. Ta viibib viimastel aastatel kodumaal harva aga tema elamine on vanematekodus täiesti tema oma ja kasutada, kui tuleb. Meie pere jaoks täiesti ideaalne lahendus.
Samas, minu mehe peres, elab kodune õde karja lastega väikeses üürikorteris, ometi on vanematel ilus elamine väikelinnas. ja kui küsida, et miks ta sinna ei koli senikski, kui lastega kodune, siis vastabki, et ei viitsi majas elada- seal on nii palju vaja teha koguaeg.
Valikute küsimus.
Mulle ikka lapsepõlves õpetati, et nii, kuidas mees oma ema kohtleb, nii tema sind naisena ka kohtlema hakkab. Iga laps+vanem kooselu puhul ma vaataks hoopis muid märke, mitte ei klammerduks faktile, et elamispinda jagavad.

Vaene ema, kes terve elu ei saa omaette rahulikult olla, muud ei oska kosta.
Iga ema jaoks ei olegi omad lapsed koormaks. Vanem, kes tahab rahulikult omaette olla on selle oma järeltuljatele ilmselt ka ammuilma selgeks teinud.
Kui osatakse koos elada ja arvestada teiste inimestega, siis pole probleemi ka, arvan. Need jutud, et vanasti elasid mitu põlvkonda koos jne on kohased öelda, kui neid öelda õiges kohas ja nendest saadakse õigesti ka aru. Et kuidas siis ikka vanasti elati ja kuidas nüüd see elu on ja käib. Et kas seda kasutatakse manipuleerimiseks ja teiste ärakasutamiseks või saadakse õigesti aru. Ja õige on see, kui kellegi seljas koos elades ei sõideta. Jah, isegi juhul, kui noored elavad lastega koos vanadega ja need vanad ehk siis keskealised pluss inimesed annakski kõik ära, mis neil on, teekski kõik ette taha ära, hoiakski iga päev lapselapsi ja jätaksid enda alu elamata jne, isegi sellisel juhul ei tohiks selliste vanemate täiskasvanud lapsed peredega sellist asja vastu võtta. KUI nad võtavad, siis on nad puugid. kes ei hooli.

Jookse, naine. Ma võtsin omale mehe otse emme põlle küljest, 20 aastat kasvatasin, suureks ei saanudki. Saatsin siis emme juurde tagasi.
Miks sa arvad, et kõi on sama halvad inimestetundjad, kui sina?
Ei pruugi ju olla ja kahte täpselt samasugust olukorda juhtub ainult perekoolikate peres…..

Ei ole normaalne, kui täiskasvanud inimene ei suuda aru saada, et olukorrad ja inimesed on erinevad ja et selleks, et näha, kas üldjoontes sümpaatne mees/naine sobiks püsisuhteks, tuleb aega võtta ja teineteist tundma õppida, mitte kehtestada infantiilseid mustvalgeid reegleid suvaliste kontekstivabade faktide osas.

Siin kägu ütleb, et tal on suur maja, las poeg toob minia ka nende juurde elama. Teine kägu kiidab, et vend kolis koos naisega nende vanemate majja. Küsiks kõige selle peale, milline arukas tänapäeva naine loob oma perekonna kellegi teise inimese pinnal? Mille omanik siis naine on või millal ta kinnisvara omanikuks saab? Sellise stsenaariumiga on ta aastate möödudes lihtsalt tühjade kätega ja peab lahkuminekul üürikorteri otsima, samas, kui see naine, kes ostis abikaasaga elamispinna koos, omab kindlustunnet, et lahkuminekul on pool vara tema oma.

Siin kägu ütleb, et tal on suur maja, las poeg toob minia ka nende juurde elama. Teine kägu kiidab, et vend kolis koos naisega nende vanemate majja. Küsiks kõige selle peale, milline arukas tänapäeva naine loob oma perekonna kellegi teise inimese pinnal? Mille omanik siis naine on või millal ta kinnisvara omanikuks saab?
Ju on tal enne kinnisvara 🙂 , mis on tema lahusvara, Kas see tundub nii ilmvõimatu? Kui jah, siis miks see sulle nii tundub, et mõlemal on enne abielu juba oma elamispind. Vanematega samast majast mõtteline osa või omaette, ei puutu ju asjasse.

Olukorrad on ju erinevad. Minul on väga suur maja, kahekesi lapsega elasime siin, minule väga meeldiks, kui ta oma naise ka siia tooks elama. Saaks eraldi majaosa neile eraldada, ei peagi ninapidi kogu aeg koos olema. Asi on ju erinev, kas tegemist on kahetoalise korteri või suure majaga.
Miks sa seda 600 m2-st maha ei müü? Tõest1 mõttetult suur.

Miks sa seda 600 m2-st maha ei müü? Tõest1 mõttetult suur.
Ma pole see, kellelt sa küsid, aga kust sa võtad 600 ruutu ja miks sa eeldad, et see maja pole kohane ka üksi elamiseks? Kui on kahe sissepääsu ja kahe eraldi tsooniga maja, saab ju üht näiteks välja üürida, et kunagi terve maja oma kahe nö korteriga kahele lapselapsele pärandada.

Jookse, naine. Ma võtsin omale mehe otse emme põlle küljest, 20 aastat kasvatasin, suureks ei saanudki. Saatsin siis emme juurde tagasi.
20 aastat on ju pikk aeg. Pold sel mehel siis erilist viga, kui nii pikalt kõlbas temaga elada.

Jookse, naine. Ma võtsin omale mehe otse emme põlle küljest, 20 aastat kasvatasin, suureks ei saanudki. Saatsin siis emme juurde tagasi.
20 aastat on ju pikk aeg. Pold sel mehel siis erilist viga, kui nii pikalt kõlbas temaga elada.
Sest mul oli elus suuremaid probleeme, kui “pubekast keskealine” mees. Sain muud asjad korda ja siis hakkas olukord väljakannatamatult häirima. Ei suurnud ühtegi põhjust välja mõelda, miks jätkama peaks, armastus oli aastaid tagasi juba otsa saanud.

On see normaalne, kui 30-aastane mees elab ema juures.. Sain tuttavaks mehega, kes tundub tore, aga see ema juures elamine (ta polegi omaette elanud) on nagu.. veider…
Jookse, naine. Ma võtsin omale mehe otse emme põlle küljest, 20 aastat kasvatasin, suureks ei saanudki. Saatsin siis emme juurde tagasi.

Ma pole see, kellelt sa küsid, aga kust sa võtad 600 ruutu ja miks sa eeldad, et see maja pole kohane ka üksi elamiseks? Kui on kahe sissepääsu ja kahe eraldi tsooniga maja, saab ju üht näiteks välja üürida, et kunagi terve maja oma kahe nö korteriga kahele lapselapsele pärandada.
No ma elan üksi 300 m2 peal ja siia teine pere päris kindlasti ei mahuks. Umbes 600 ruudul kahe eraldi sissepääsuga võiks olla mõeldav. Kuigi see pole ka mitte tore lahendus, et keegi kellelgi pidevalt silma peal hoiab.

Jalajälje seisukohalt on nii parem. Üks eluaseme küte kahe asemel. Kahekesi on on ka odavam elada, kulud lähevad pooleks. Kui nii võtta, miks peaks 2 üksikut inimest elama eraldi? Eriti kui nad on nii lähedased nagu ema ja laps. Veidral moel aga jätab just selline kooslus memmepoja mulje. Kui tütar elab emaga, siis on nagu ok. Kui elavad 2 sõpra ühes korteris, on ka ok-kulud pooleks. Aga just poeg emaga on selline asi, mis jätab hädise mulje. Samas mees naisega koos elades mitte.

Minu praegune abikaasa elas meie tutvumise ajal samuti koos oma ema ja isaga korteris. Ma ei pannud seda küll kuidagi imeks. Vanuselt oli umbes 20-ndate keskpaigas. Hakkasime koos elama, ostsime endale kodulaenuga elamise ja nüüdseks koos juba aastakümneid. Mees kohanes eluga omaloodud peres otsekohe, mingeid “kasvuraskuseid” tal küll ei tekkinud.
Tegelikult on mõistlik, kui täiskasvanud laps, vastastikusel kokkuleppel ja sobivusel muidugi!, elab oma vanematega seni, kuni oma pere loob ja sobiva elukoha otsib. Tõtt öelda ega need vanemad teda minema lasta küll ei tahtnud – oli ju mugav, kui noor tugev mees alati kohe abiks võtta. Mehevanematele meeldis kangesti remonti teha ja pidevalt mööblit ümber paigutada, aga oma jõud hääbus, ja siis oligi hea meel, et tugev abiline kohe kodus võtta. Päris keeruline ja stressirohke oli teda sealt vanemate kätest minema saada, õnneks mees ise tahtis ära tulla, muidu polekski vist õnnestunud.

Olukorrad on ju erinevad. Minul on väga suur maja, kahekesi lapsega elasime siin, minule väga meeldiks, kui ta oma naise ka siia tooks elama. Saaks eraldi majaosa neile eraldada, ei peagi ninapidi kogu aeg koos olema. Asi on ju erinev, kas tegemist on kahetoalise korteri või suure majaga.
Su uuele kaaslasele kah meeldiks, et laps koos perega samas majas elab?

Esileht › Pereelu ja suhted › 30-aastane elab ema juures?