Teema: 30-aastane elab ema juures?

#4229558:

#4229504:

Õige on, et on erialasid, kuhu ei saa raha eest.

Ahah, et siis need, kes näiteks lähevad õpivad mujal kui Eestis, need ei ole piisavalt võimekad, et õppida mõnes Eesti ülikoolis tasuta kohal.

Pidasin silmas täpselt seda, mida kirjutasin. On hea, et kõrgkoolides on erialasid, kuhu raha eest õppima ei saagi.

Sa nagu tahaksid oma kirurgiks kahemeest, keda rikas papa vedas läbi arstiteaduskonna 255 000 eurot/õpiaasta? Või teatrilaval näha tasulises rahaga kinni makstud õppes näitlejadiplomi saanud jõuka pere võsukesest tipskinit, kes rääkimise asemel piiksub, itsitab ja torutab huuli ning nõustub ainult kaunitaride rollidega, ei oska kätega midagi peale hakata ja anne on null?

#4229722:

Pidasin silmas täpselt seda, mida kirjutasin. On hea, et kõrgkoolides on erialasid, kuhu raha eest õppima ei saagi. Sa nagu tahaksid oma kirurgiks kahemeest, keda rikas papa vedas läbi arstiteaduskonna 255 000 eurot/õpiaasta? Või teatrilaval näha tasulises rahaga kinni makstud õppes näitlejadiplomi saanud jõuka pere võsukesest tipskinit, kes rääkimise asemel piiksub, itsitab ja torutab huuli ning nõustub ainult kaunitaride rollidega, ei oska kätega midagi peale hakata ja anne on null?

Oot, sa arvad, et tasulisse õppesse saab sisse kui loll tahes?

#4229722:

Pidasin silmas täpselt seda, mida kirjutasin. On hea, et kõrgkoolides on erialasid, kuhu raha eest õppima ei saagi. Sa nagu tahaksid oma kirurgiks kahemeest, keda rikas papa vedas läbi arstiteaduskonna 255 000 eurot/õpiaasta?

Tartu Ülikoolis maksis arstiteaduse aasta 5000 eurot aastal 2018

#4229722:

On hea, et kõrgkoolides on erialasid, kuhu raha eest õppima ei saagi.

Kõrgkoolid ei asu ainult Eestis. Kirurgiks saab õppida ka Saksamaal, Suurbritannias, USAs, Soomes, Rootsis jm.

Ma pigem suhtuksin kahtlevalt nendesse, kes piiravad oma valikuid vaid Eesti kõrgkoolide tasuta kohtadega.

Ka siis, kui õpid Eesti kõrgkoolis tasuta kohal, võid kasutada võimalust õppida aasta-paar mujal. Isegi kui sa saad mingi stipendiumi, siis mitte kunagi ei kata see su tegelikke kulusid, vaid sul tuleb juurde maksta. Kohe alaväärne valmis, kui oled nõus oma hariduse eest maksma?

Minu kogemus näitab seda, et tasulistes koolides on olnud parem haridus, kui tasuta ülikoolis. Olen käinud EHIs, EBSis ja ka Tartu ülikoolis. EHI ja EBS olidki tasulised, osad said õppemaksu soodustusi. TÜ-s õppisin tasuta kohal, see oli suur pettumus. Arvasin tõesti, et oo, Tartu Ülikool! Tegelikkuses oli akadeemilist vaimu, erudeeritust, haritust, nõudlikkust ja taset EHIs kordades rohkem, väga kõrge tasemega kool. EBSis käisin hiljem uut eriala omandamas, ka jäin väga rahule sealse süsteemiga ja õppejõududega. Tartu Ülikoolis oli umbes kaks eredat lektorit ja sellega asi piirdus. Kursus oli tore, sealne tudengielu oli suureks boonuseks, samasugust ma tasulistes ülikoolides ei kogenud. Tasulistes tegeles igaüks rohkem õppimise kui seltsieluga, tasuta kohal oli esiplaanil seltsielu ja õpiti paar päeva enne eksamit. Võimalik, et sõltub ka erialast, arstiteaduskond vast on parema tasemega ja teaduskonniti see erineb, ma olin sotsiaalteadustes, kõigis kolmes koolis, seega võrdlusmoment on olemas.

Mite eputamise mõttes ja ma ei võta seda iseenesestmõistetavalt, aga mul on nii lahedad vanemad, et kui mul poleks ei elukaaslast ega lapsi, elaks ma ka koos oma vanematega (kui neil muidugi selle vastu midagi poleks). Kuigi elame eraldi, siis käime väga tihti nende juures külas ja nemad meil, meie seal ka ööbimisega, sest seal on rohkem ruumi (mõlemad elame majades, neil suurem). Paljj reisime koos, teeme (seiklus)sporti. Vanemad üle 60 mina ja mu elukaaslane mõlemad üle 30. Mu meelest ei oleks selline kooselu üldse imelik ja ma isegi kuulaks/osaleks huviga väitluses “kad peaksime pöörduma tagasi normi, et mitu põlvkonda elab koos?” Ei tea, aga mulle tundub lõbus 😊  Juhul, kui see kõigile osapooltele okei on muidugi!
Meie pere on väga tänulik tugivõrgustiku üle ja ma näen, et ka mu vanemad naudivad seda tihedat suhtlust ja möllu.
Tean ka paari, kes elas ona kodu leidmiseni mehe vanemate juures, mängisid lauamänge, vaatasid koos filme, kord kokkas ema, kord minia jne. Noored kolisid küll ära, kuna selline on ju norm. Ja eks vast peaks siis maja olema ka vastava elukorralduse järgi ehitatud.

Ehk mis ma tahaksin öelda on see, et sellised  üheskoos elamised võivad ka päriselt üksteisele kasulikud ja lõbusad olla ja need inimesed ei pruugi üldse olla nii veidrad. Võivad omadega olla hoopis tervemas kohas, kuna üksindus on tänapäeva üks raskemaid väljakutseid 🙁 (aga muidugi, võib see  inimene ka kummaline ja veider olla. Eristuvaid inimesi lihtsalt on meie ümber palju sõltumata elukohast, ametist vms)

#4229778:

#4229722:

#4229558:

#4229504:

Õige on, et on erialasid, kuhu ei saa raha eest.

Ahah, et siis need, kes näiteks lähevad õpivad mujal kui Eestis, need ei ole piisavalt võimekad, et õppida mõnes Eesti ülikoolis tasuta kohal.

Pidasin silmas täpselt seda, mida kirjutasin. On hea, et kõrgkoolides on erialasid, kuhu raha eest õppima ei saagi.

Sa nagu tahaksid oma kirurgiks kahemeest, keda rikas papa vedas läbi arstiteaduskonna 255 000 eurot/õpiaasta? Või teatrilaval näha tasulises rahaga kinni makstud õppes näitlejadiplomi saanud jõuka pere võsukesest tipskinit, kes rääkimise asemel piiksub, itsitab ja torutab huuli ning nõustub ainult kaunitaride rollidega, ei oska kätega midagi peale hakata ja anne on null?

Loll jutt. Arstist ei veeta kedagi läbi. Arstiõpe nõuab suurt pingutust.

Käeline tegevus aga ei ole seotud inimese teooria tundmisega, sageli on geneetiline ja suure harjutuse tulemus.

Miinustate, aga mul on õigus. Ja minu teada arstiks said tasuliselt alati õppida välismaalased, kes täitsid ka sisseastumisnõuded. Tean eestlast, kes tahtis raha eest õppida, nope. Ei võetud.

Minu poeg kolis just kodust välja. On 20-aastane ja kolisid sõbraga üürikasse. Mul teatud “tühja pesa sündroom” muidugi on, see oli eriti tugev tegelikult siis, kui oli juba kolimine teada, üürikaga leping sõlmitud, aga kolimist ennast polnud veel toimunud. Need vahepealsed päevad, kus oli teada, et ta läheb aga polnud veel läinud, olid rasked. Iga asi tundus, et “see on viimast korda” jnejne. Eks elu ongi ilmselt pöördumatult muutunud, üks pikk etapp elus on lõppenud. Algab muidugi uus. Väikest poissi pole enam (muidugi juba mõnda aega ei ole väikest poisi, aga oli siiski kodus elav laps), on suur mees. Mille üle tuleb olla uhke ja seda toetada. Suur mees, kes suudab omaette elada. Ema kohuseks ja sooviks jääb nüüd soovida kõike head ja elu edenemist ja sellele igati kaasa aidata, olla parim sõber ja nõuandja, oma lapse jaoks alati olemas. Suhtlemina jääb ju alati alles, selle vorm muutub, see on juba omavaheliste suhete teema, kui intenesiivseks see kujuneb. Kuid poeg peab elama oma elu. Ja kuigi on igastus ja see tõhi pesa, siis on selge, et tuleb tegelikult olla rõõmus, sest kurb oleks see, kui ta oma lapsepõlvetoas suure mehene edasi elaks.
Vot nii ja ma loodan, et neist mõtetest on siin neil, kel lapsed kodust lahkumas, ehk kasu 🙂

#4230330:

Minu poeg kolis just kodust välja. On 20-aastane ja kolisid sõbraga üürikasse. Mul teatud “tühja pesa sündroom” muidugi on, see oli eriti tugev tegelikult siis, kui oli juba kolimine teada, üürikaga leping sõlmitud, aga kolimist ennast polnud veel toimunud.

Kas ta käib koolis? Tööl?

#4230247:

Tean eestlast, kes tahtis raha eest õppida, nope. Ei võetud.

Ega siis raha eest õppimine ei tähenda seda, et õpe kuidagi teistsugune on. Kunagi kui olid tasulised kohad, ega siis õppejõud üldse ei teadnudki, kes on tasuta või tasulisel kohal, tema jaoks täiesti vahe puudub. Ega temale keegi rohkem ei maksa, kui mõne tasulise jätad välja kukutamata. Kõigile on ju nõuded võrdsed. Ka praegu tuleb tasulist õpet aina juurde, aga see raha läheb ülikoolile, vastavas üksuses pole absoluutselt mingit vahet, kes kuidas õpib või kes selle eest tasub.

#4230418:

Ma rääkisin arstist. Oli seal rev kohti eestlastele?

See raha eest õppiv välismaalane ju lõikab sind samamoodi. Issand kui hirmus, eks, hahhaaa.

Mind see ei lõika, mina just pooldan tasulist õpet.

#4230461:

#4230458:

Ma vaidlen hoopissellega, jes räägivad, et arstiks saaab raha eest. Ei saa ju.

Arstiks saab raha eest õppida igal pool maailma ülikoolides, sa ei pea ilmtingimata Eestis arstiks õppima.

See, et sa raha eest arstiks õpid, näiteks Prantsusmaal, ei tähenda siiski seda, et sind sinna kuidagi ilma eelnõudmisteta sisse võetaks. Täpselt samamoodi pead tegema eksamid ja hinded peavad olema tasemel. Mitte kuskil ei ole nii, et sa maksad raha ja siis saad diplomi plõksti taskusse. Võltsitud diplomi kuskilt mustalt turult saaksid, selleks ei pea üldse kuskile ülikooli trügima.

Seda ma ju ütlesingi. Sa ei ütle midagi teistmoodi.

Rev kohal oli vaja täita tingimused teistel erialadel. Ei saanud lihtsalt igasuguste tulemustega sisse.

#4230481:

Selline inimene ei kasuta kindlasti ka tasulist arstiabi, sest see on ka mingi lollide teema

tegelikult jah, sest meil siin on tasuline arstiabi seni ikka vaid pisimurede lahendamiseks. eeliseks tasuta arstiabi ees vaid lühem ooteaeg.

päriselt tõsiste haiguste korral pöördutakse ikka põlatus tasuta abi poole, sest seltskonda, kes seda kinni maksta jõuaks meil lihtsalt ei ole.

#4230691:

Vaid? Lühike ooteaeg on suur asi. Sa eelistad kannatada ja oodata kuid järjekorras, selle asemel, et kohe abi saada? Eelistad puusaliigese kulumise korral oodata 2-3 aastat oppi, mille vältel oled sisuliselt invaliid, või siiski maksad selle 6000 eurot ja teed opi järgmisel kuul? Ehk siina rotid igal pool?

Lol.