Teema: 30-aastane elab ema juures?

#4225120:

#4224638:

Olukorrad on ju erinevad. Minul on väga suur maja, kahekesi lapsega elasime siin, minule väga meeldiks, kui ta oma naise ka siia tooks elama. Saaks eraldi majaosa neile eraldada, ei peagi ninapidi kogu aeg koos olema. Asi on ju erinev, kas tegemist on kahetoalise korteri või suure majaga.

Su uuele kaaslasele kah meeldiks, et laps koos perega samas majas elab?

Majad on erinevad. Elasime kunagi uusaastast jaanini Pirital majas, kus oli kaks sissepääsu. Käsi südamele, ma ei saanud kunagi teada, kes meie kohal teisel korrusel elasid, autode järgi oli arvata, et vähemalt kaks inimest. Meie aknad avanesid fassaadile ja meie aiaosale, teise korruse aknad maja teisele küljele, kus oli nende välisuks ja teise korruse elanike aiaosale. Jah, oli olemas trepp, mis ühendanuks neid kaht korrus üheks eramuks, aga selle uksed olid suletud.

#4225123:

Oh, ära liialda. Mõne ema elab teises linna otsas, aga helistab kaks korda päevas ja kord nädalas saabub ootamatult ukse taha.

Kõne on võimalik eirata, samas majas elamisel see võimalik pole.

Nii ja naa, ise elasin ka vanemate juures kaua, peale ülikooli suunati kodulinna ja sel ajal korterit saada ei olnud võimalik, mees elas elas ka seal – siis saime nii palju raha säästa, et ostsime maja (laenuga) ja  tegime remonti. Vanematal oli avar, 4-toaline korter ja parimad mälestused on sellest ajast.

Samas enda lapsed on varakult pesast lennanud, kuna on teise linna kooli läinud. Aga nädalvaehetusel on nad ikkagi kodus.

#4225176:

#4225163:

Mismoodi ei ole? Sinu kujutluses on kõik majad ühe sissepääsu ja ühe elutoaga, ühe köögiga. Nii ei ole ju 🙂 Isegi meie väikese 140-ruuduse maja saaks kahe tunniga muuta kahe pere elamuks, kus võib-olla näeks teise korruse elanikke, kui päev otsa aknal passiks. Selleks oleks vaja vaid ühte ukseta ukseauku paigaldada korralik uks (mis on isegi olemas ajast enne kui selle eemaldasima) ja see lukku keerata.

Misasja sa nüüd räägid? Et teie tillusse majja veel teine pere? Ja siis ei näe, kas kodus? Autod on ju maja ees, ära ei peta, et ütleme telefonis, et sõitsime maale või reisile.

KUI meil oleks vaja, siis saaks. Vaja ei ole, aga saaks. All oleks mugav elu paarile, ülal samuti.
Autosid tõesti näeks, kui satuks peale. Aga kes seal väljub, mitte. Kuulda pole ka midagi, sest korrused pole kohakuti. Alumistele jääks veranda, esik, elutuba, suur köök-söögituba, duširuum, panipaik, magamistuba. Ülemistele jääks tuulekoda, esik, tohutu suur sahver, üks väike tuba allkorrusel ja ülal duširuum, köök, kaks tuba, rõdu. Kui ma elaksin allkorrusel, ma ei näeks ka seda, kas ülemiste auto on kodus, kui ma just sissesõidu hetkel väravat ei vaataks – sinnapoole alumisel korrusel on ainult üks aken ja see on panipaiga pisike mattklaasiga ruut. Nemad aga näeksid, kas me oleme kodus, kui hakkaksid väravast väljuma või sisenema.

#4225192:

korrused pole kohakuti

Enne kui hakatakse tulistama – selle all mõtlesin seda, et mürarikkamad ruumid asuvad teise korrusega võrreldes hoopis esikute ja sahvrite peal.

#4225193:

On mõistlik, kui täiskasvanud lapsel on ka mingi üksi elamise, üksi majandamise, kõige eest ise vastutamise kogemus, mitte ei lähe otse vanemate tiiva alt elukaaslase tiiva alla.

Elasin ülikooliaja aastat ühikas, suunati kodulinna, ema lahkelt kutsus enda juurde korterisse. 4 aastat hiljem ja abieluinimesena kolisin välja. Korteri ostuks pidi ju raha koguma. Vahepeal elasime veel abikaasaga siiski mõned kuud koos mu emaga. See, et keegi täiskasvanuna elab vanematega, ei tähenda kaugeltki, et ta ei oskaks majandada. Või et ema ta pesu peseks. Tegelikult meil tegi minu abikaasa suurema osa sööke ja peaaegu kogu šopingu. See oli selline tore sümbioos, igaüks tegi seda, mida kõige paremini oskas. Ema ja mu abikaasa helistasid pärast seda palju aastaid iga issanda päev omavahel, sest neist said semud. Nende omavahelised vaimukused olid surmnaljakad ja filosoofilised arutelud harivad. See ei tähenda, et ema oleks meie toas kunagi käinud või üldse teemaks võtnud, kas ja mida ja mis kell me teeme või tuleme.

#4225196:

#4225192:

KUI meil oleks vaja, siis saaks. Vaja ei ole, aga saaks. All oleks mugav elu paarile, ülal samuti. Autosid tõesti näeks, kui satuks peale. Aga kes seal väljub, mitte. Kuulda pole ka midagi, sest korrused pole kohakuti. Alumistele jääks veranda, esik, elutuba, suur köök-söögituba, duširuum, panipaik, magamistuba. Ülemistele jääks tuulekoda, esik, tohutu suur sahver, üks väike tuba allkorrusel ja ülal duširuum, köök, kaks tuba, rõdu. Kui ma elaksin allkorrusel, ma ei näeks ka seda, kas ülemiste auto on kodus, kui ma just sissesõidu hetkel väravat ei vaataks – sinnapoole alumisel korrusel on ainult üks aken ja see on panipaiga pisike mattklaasiga ruut. Nemad aga näeksid, kas me oleme kodus, kui hakkaksid väravast väljuma või sisenema.

Püha taevas, kuidas nii tillus majas nii palju tube? Isegi 4 tuba oleksid tillukesed, sa siin räägid veel verandast ja suurest sahvrist ja suurest söögitoast, kokku 6 toast.

Näe, jube lugu. Nagu öeldud, pole vähimatki plaani kaheks teha, aga saaks. PS Mustamäel elavad noored pered 45-ruudustes kahetoalistes korterites ja maksavad nende eest umbes 160 000 eurot. Mis poolest see 70 ruutu per perekond pluss garaaž (on kaks) pluss saunahoone (jah, neid on kaks), pluss terrass (ka kaks) siis nagu elmiskõlbatumad on 🙂

#4225203:

S Mustamäel elavad noored pered 45-ruudustes kahetoalistes korterites ja maksavad nende eest umbes 160 000 eurot.

Ole normaalne, Mustaka 3-toaline 63 ruutu maksab 130 000.-

#4225206:

No just. Me elasime 4-liikmelise perega 13 aastat tavalises kolmetoalises korteris, 67 ruutu.

Koos vanematega, nagu ma aru saan? Sest siin käib jutt mehest, kes elab koos emaga.

#4225224:

On seal sisulist vahet?

On ikka. Mehega elades on ühine magamistuba, vanematega mitte.

#4225213:

Mis poolest see 70 ruutu per perekond pluss garaaž (on kaks) pluss saunahoone (jah, neid on kaks), pluss terrass (ka kaks) siis nagu elmiskõlbatumad on 🙂

Siis ei ole su maja 140 ruutu, kui need veel lisaks. Tüüpiline naine, mitte midagi ei jaga ega tea oma maja ruutegi. Ilmselgelt mehe maja.

Kõrvalhooneid ja katuseta terrassi ei loeta ju tavaliselt elamispinna hulka. Ilmselgelt pole sul kunagi maja olnud. 😀

#4225060:

Kui nii võtta, miks peaks  2 üksikut inimest elama eraldi? Eriti kui nad on nii lähedased nagu ema ja laps. Veidral moel aga jätab just selline kooslus memmepoja mulje. Kui tütar elab emaga, siis on nagu ok. Kui elavad 2 sõpra ühes korteris, on ka ok-kulud pooleks. Aga just poeg emaga on selline asi, mis jätab hädise mulje. Samas mees naisega koos elades mitte.

Ega koos elamine polegi probleem, aga ema-poja suhtes saab selle järgi juba ette aimata, et seal on ka muud asjad, mis hiljem muutuvad mehe-naise suhtes suureks probleemiks. Igal stereotüübil on ikka põhi all, miks see kunagi tekkinud on. See on punane lipp, sest üheksal juhul kümnest ongi mees memmepoeg, kes ilma ema arvamuseta midagi tehtud ei saa, kes tahab, et tema lapsed ka selles samas majas üles kasvaksid ja naise käe järgi tehtud kodu ei aktsepteeriks jne. Ja siis on üks juhtum kümnest, kes lihtsalt elab koos, aga ei ole emaga liiglähedases suhtes.

Ja mida mina arvan sellest teemast? Tean 20ndate lõpus-30ndate alguses mehi ja naisi, kes elavad ühiselamus ja õpivad kõrgkoolis või ülikoolis. Ei ole vaid eestlasi nende seas. Tehniliselt elavad ju iseseisvalt, mina kui läbikukkujatesse ei suhtu, võimalik, et 30selt elab emaga ja 40selt juba üldse välismaal (mitte Soomes) või juba pikk staaz iseseisvat elu, me ei tea ju.

Normaalne on see, et 30. eluaastaks on inimene siiski juba vanematekodust välja kolinud, olgu siis et elab ühikas või üürikas, ega ei pea isiklik kinnisvara olema. Kui veel õpib, siis on ju ok, kui elab vanematekodus õpingute ajal, AGA sel juhul kerkib siiski küsimus, et kui ta on juba 30-aastane, siis miks ta nii kaua ikka veel õpib? Variant on, et pärast gümna lõppu võttis vaheaasta, aga kas siis sel ajal ei kolinud ka kodust välja (näiteks aasta välisriigis, see on üsna tavaline). Kui otse gümnast läks ülikooli ja elab vanematekodus, siis on küsimus, et kuidas ometi ei ole suutnud 10 aasta jooksul kooli ära lõpetada?

30-aastasel inimesel on vast siiski juba olnud mingeid varasemaid suhteid, loogiliselt võttes võiks olla olnud ka mingi kooselu kellegagi. Kas siis elati ema-isa tagakambris kuskil? Miks see suhe püsima ei jäänud?

Siin osad püüavad mulje jätta nagu see oleks ülimalt normaalne, et 30-aastane elab koos emaga. See ei ole normaalne. Ka vanasti ei elatud pead-jalad koos samal pinnal seepärast, et see kuidagi tore oleks, vaid selline elukorraldus oli sageli siiski suluseis – polnud kuskile minna. Sealt ka need ohtrad ämmanaljad, et ei elatud seal midagi koos mingis suures harmoonias ja teineteisemõistmises, vaid oli ikka väga palju tüli sellisest elukorraldusest.

Hea läbisaamine vanematega ja nende abistamine on igati tervitatav, aga see ei tähenda seda, et peaks emme tiiva all samas korteris elama, samal ajal seda välja vabandades sellega, et aga vanasti elatigi nii… Vanasti oli palju asju teistmoodi.

Sellest faktist üksi ei saa midagi välja lugeda, nii palju kui on inimesi, niipalju on olukordi, suhteid, toimetulekuid. On mehi, ja mitte vähe, kellel ongi emaga koos elada mugav, sest emme on tema eluaegne teenija, teeb söögid, peseb pesu ja ostab aluspükse- kes vabatahtlikult nii mugavast elust loobuks. Ja on ka neid, kes elavad ühel pinnal, aga majandavad eraldi, poeg saab oma asjadega ise hakkama. Palju oleneb, kui omandihimuline on ema pojakese suhtes ja põllepaeltesse takerdunud poeg, või on ta iseseisvunud ka. Võib-olla mõni elab peale lahutust ajutiselt ema juures jnejne.

On see mees kõrgkoolis käies eraldi elanud, mida ta ise sellest arvab, kuidas on neil kodused tööd ja rahaasjad jagatud jnejne, kõik oleneb. Nt kui ta on elanud üksinda välismaal jne, siis ei saa öelda, et ta vast üldse iseenda teenindamisega toime ei tuleks. Samas olen küllalt näinud mammaisd, kelle kõrvale ükski naine mehe ellu ei mahu(ks).

Pean ka ütlema, et suurem tõenäosus on, et mees on memmmepoeg, kes otsib omale uut emmet, kes teda söödaks ja kasiks.

Ja sellele, kes siin ketras seda kulunud lauset, et kui poeg ema kätel kannab, siis samamoodi käituks ta ka naisega ütlen omast kogemusest, et pullikaka- kes on memmepoeg, sellele jääb tema elus emme surmani naiseks nr 1, kelle tahtmiste järgi joostakse ja naine olgu nõus olema tagaplaanil.