Esileht Ajaviite- ja muud jutud 30ndad eluaastad ja “parim” sõbranna

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 31 )

Teema: 30ndad eluaastad ja “parim” sõbranna

Postitas:
Kägu

Kas teil, 30ndates naistel, on üks kindel “parim” sõbranna? Või on teil pigem head tuttavad?

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

On kaks tükki. Üks selline, kellega kirjutame absull kõigest messengeris igapäev. Samas ta selline kodune ja väikeste lastega, et koos väga kuskil käia ei saa. Teine siis selline kellega käime väljas. Ülejäänud pigem tuttavad.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

On kaks tükki. Üks selline, kellega kirjutame absull kõigest messengeris igapäev. Samas ta selline kodune ja väikeste lastega, et koos väga kuskil käia ei saa. Teine siis selline kellega käime väljas. Ülejäänud pigem tuttavad.

Kas väljas mitte ei saa käia igaüks kui uksest välja minna?

+2
-19
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vanusevahemikus 31 kuni 39 oli mul kaks väga head sõbrannat kõrgkooli ajast ja üks, kes selle perioodi keskel suri. Hakkasin uuesti suhtlema oma keskkooliaegse klassiõega, kellega nüüdseks oleme juba kaua nagu sukk ja saabas. Ehk siis mul on 3 päris sõbrannat staažiga palju aastaid, uusi sel tasemel pole tekkinud.
30. aaastad olid selles mõttes sõbrannavaenulikud aastad, et minu omad lapsed juba siis kandsid kaela ja mees sai nendega kodus loomulikult hakkama, aga teised naised alles otsisid mehi ja/või alles rasestusid või oli alles imetatav laps ja sõbrannad ei tahtnud/saanud midagi seltskondlikumat teha. Mina oleks tahtnud minna sõbrannaga restorani ja nautida ja rääkida, aga nemad tahtsid minna klubisse. Või istuda elutoas, imetada või kantseldada väikelast või rääkida lõputult sünnitustest või meeste võrgutamisest. Kuna aga mul oli 30. eluaastaks juba 4 suht suurt last (vanim 11 ja noorim 7), siis see ei huvitanud mind üldse. Laste areng oleks olnud ehk mulle ka huvitav teema, aga nemad kõik alles otsisid või rasestusid.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kaks väga head sõbrannat on, juba kooliajast, ja nüüd paistab, et on tekkinud kolmas ka, kuigi arvasin, et 30+ enam sõbrannasuhteid väga ei loo. Aga klapime väga hästi.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Võib-olla see oleneb inimesest, aga mul olid parimad sõbrannad selles eas, kus ma noor ja vallaline olin ehk et kuni 25. Hiljem muutus selleks parimaks arusaadavalt mu peika, kellega hiljem abiellusin. Nüüd on lihtsalt head sõbrannad, aga sellist suhtlust ei toimu kellegagi, et igapäevaselt messengeris suhtleks või suvalisel kellaajal ja iga murega helistaks vmt. Selleks on pereliikmed. NB! Ei maksa nüüd arvata, et ma mingi kana olen, kes väljaspool oma meest ja lapsi kedagi vajalikuks ei pea. Pean küll, aga lihtsalt see suhtlemise intensiivsus ja iseloom on teine kui väga noorena, kus kogu aeg oli vajadus kellegagi koos olla. 40+ vanuses olen rohkem oma perega koos ja leian, et see on normaalne, kui on head omavahelised suhted.

+16
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mul polnud noorena kunagi sõbrannat. Nüüd 30 dates ka mitte. On sõbrad, osad ka naissoost, aga ei sõbrannata otseselt kellegagi.

+7
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nüüd on lihtsalt head sõbrannad, aga sellist suhtlust ei toimu kellegagi, et igapäevaselt messengeris suhtleks või suvalisel kellaajal ja iga murega helistaks vmt.

Parimat sõbrannat ei defineeri minu jaoks igapäevane suhtlus või suvalistel aegadel helistamine, vaid fakt, et see inimene tunneb mind läbi ja lõhki ja on vajadusel alati olemas ja vastupidi.
Mina oma parimatega ei suhtle ka absoluutselt mitte iga päev, aga nad on kindlasti enamat kui lihtsalt head sõbrannad.

+10
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Üks parim ja üks väga hea tuttav.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Parimat sõbrannat ei defineeri minu jaoks igapäevane suhtlus või suvalistel aegadel helistamine, vaid fakt, et see inimene tunneb mind läbi ja lõhki ja on vajadusel alati olemas ja vastupidi.

Saan su mõttest aru. Aga mina tunnen, et ma ei suuda kellegi jaoks peale oma mehe ja laste vajadusel 24h olemas olla. Ja ma ei usu ka, et keegi tunneks mind paremini kui mu mees, kellega juba üle 20 aasta koos oleme. Mu jaoks oleks täitsa veider, kui keegi mind paremini tunneks või lähedasem oleks või kellele ma rohkem loota võiks. Mul tekiks siis juba küsimus, et miks ma selle inimesega siis suhtes pole, kes mulle (ja kellele mina) nii palju tähendan. Vahet pole, mis soost ta on. Või et miks ma üldse siis oma mehega koos olen, kui tema polegi see, kes minu jaoks alati olemas on jmt. Võib-olla, et ma lihtsalt ei oska, taha ega tunne vajadust ennast jagada.

+9
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mul on kujunenud nii, et iga teema jaoks on sõbranna. Lisaks paistab, et mina olen sõbranna mõnele, kes mulle on vaid hea tuttav. Ma ei teagi, kuidas nii on läinud. Viimastel aastatel on kooliaegsete sõbrannadega kontakt tekkinud, kellega vahepeal 20 aastat kordagi kohtunud pole. Nende viimastega on küll selline tunne nagu oleks terve elu suhelnud.

0
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Üks sõbranna ja üks sõber, kellega oleme nagu kolm musketäri 🙂 Ühine Facebooki chat kus tõesti iga päev suhtleme. Kokku saame ehk kuus korra-paar.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul oli 2 väga head sõbrannat, siis aga tuli elus raskem periood, kus oleks tahtnud kellegi õlal nutta ja avastasin, et paraku tuleb üksi nutta. Kui kõik on hästi, siis on hea ja kerge sõbranna olla, kui aga tulevad halvad ajad, siis kipuvad inimesed sind vältima. Hea öelda, et “hea, et lahtsi said, mis sõbrad need ikka sul siis olid”, aga paraku on üksi ikka väga kurb olla, ka praegu, kui raskem aeg seljatatud. Nagu eespool mainiti, siis ega 30+ aastaselt enam ikka väga uusi tõelisi sõpru ei teki.

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu parimad on minust kaugenenud 🙁 Üks on alles.
Tundub, et kõigil on elud nii täis, et ei mahu enam. Sõbrannadetinder kuluks ära 🙂

+10
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Parimat sõbrannat ei defineeri minu jaoks igapäevane suhtlus või suvalistel aegadel helistamine, vaid fakt, et see inimene tunneb mind läbi ja lõhki ja on vajadusel alati olemas ja vastupidi.

Saan su mõttest aru. Aga mina tunnen, et ma ei suuda kellegi jaoks peale oma mehe ja laste vajadusel 24h olemas olla. Ja ma ei usu ka, et keegi tunneks mind paremini kui mu mees, kellega juba üle 20 aasta koos oleme. Mu jaoks oleks täitsa veider, kui keegi mind paremini tunneks või lähedasem oleks või kellele ma rohkem loota võiks. Mul tekiks siis juba küsimus, et miks ma selle inimesega siis suhtes pole, kes mulle (ja kellele mina) nii palju tähendan. Vahet pole, mis soost ta on. Või et miks ma üldse siis oma mehega koos olen, kui tema polegi see, kes minu jaoks alati olemas on jmt. Võib-olla, et ma lihtsalt ei oska, taha ega tunne vajadust ennast jagada.

Need on sul küll väga kummalised küsimused. Ma ei ole oma sõbrannadega suhtes, sest ma olen heteroseksuaalne, natuke raske suhtes olla naisega, kui mehed meeldivad. Mu sõbrannad ei ole kunagi konkureerinud mu partneritega. Ma ei saa aru, miks see, et ma oma sõbrannade jaoks olemas olen alati ja nemad minu jaoks, peaks tähendama, et suhe mehega selle arvelt kuidagi kannatab? Mehega olen ma ju iga päev koos, muidugi on tema esikohal.
Mu sõbrannad ei ole ka sellised naised, kes vajaksid pidevalt käehoidmist, nii et ei ole kunagi olnud olukorda, kus nende jaoks olemas olemine tähendaks seda, et ma hakkan regulaarselt aega võtma pere arvelt vms.
Need sinu põhjendused, miks ei peaks sõbrannasid pidama, on jah täiesti otsitud. Kui sa pole lihtsalt sotsiaalne inimene, siis see on teine teema.
Minule meeldib seltskond, meeldib, et meil on sõbrad ümber, meeldib koos perega külas käia, meeldib, et käiakse külas, meeldib vahel ka sõbrannadega ilma meheta väljas käia. Samamoodi käib mees oma sõpradega ilma minuta. Kõik on rõõmsad ja rahul. Nendele sõbrasuhetele on alus pandud nii ammu, et neid enam ei lammuta. Mu mehel on samasugused sõbrad. Vahel ei kohtu mõnega neist ligi aasta, aga see ei vähenda kuidagi seda inimeste vahelist sidet.

+5
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Olen 34 ja pean kurvastusega nentima, et mul ei ole parimat sõbrannat. On küll mõned, kellele ma oma hinge välja valanud olen ja keda ise väga kalliks pean, kuid paraku ei arva nemad minust sama.

Hiljuti just teatas üks parimatest sõbrannadest lõpuks, et on oma mehest lahku läinud juba mitu kuud tagasi. Mina oleks kohe talle rääkinud sellisest asjast, kui peresuhted halvad, aga tema pidi mitu kuud seedima, enne, kui rääkida tahtis. Nii et ju siis ei ole meie sõbrasuhted päris sama kaaluga mõlema jaoks, kui ta nii olulist asja alles mitu kuud hiljem räägib. Ma ei ole kunagi usaldust kuritarvitanud ega saladusi edasi rääkinud ja seetõttu on eriti kurb, et mind ei peeta usaldusisikuks neil hetkedel, kui elus keerulised olukorrad on.

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul oli üks ja parim sõbranna, kes praeguseks kahjuks surnud on. 3 väga head tuttavat on ka, aga parima sõbranna tasemel ei ole enam kedagi ja kardan, et nii see ka jääb.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas teil, 30ndates naistel, on üks kindel “parim” sõbranna? Või on teil pigem head tuttavad?

Mul on kaks väga head sõbrantsi, kellega kohtun küll harva, aga seda väärtuslikumad need kokkusaamised on.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul pole ühtegi sõbrannat. Vanust 30.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul pole ühtegi sõbrannat. Vanust 30.

Sama siin, ainult vanust on aastakese jagu rohkem.

Armsaid kolleege, tuttavaid ja sugulasi on, aga sõbrannasid ei ole.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen 34 ja pean kurvastusega nentima, et mul ei ole parimat sõbrannat. On küll mõned, kellele ma oma hinge välja valanud olen ja keda ise väga kalliks pean, kuid paraku ei arva nemad minust sama.

Hiljuti just teatas üks parimatest sõbrannadest lõpuks, et on oma mehest lahku läinud juba mitu kuud tagasi. Mina oleks kohe talle rääkinud sellisest asjast, kui peresuhted halvad, aga tema pidi mitu kuud seedima, enne, kui rääkida tahtis. Nii et ju siis ei ole meie sõbrasuhted päris sama kaaluga mõlema jaoks, kui ta nii olulist asja alles mitu kuud hiljem räägib. Ma ei ole kunagi usaldust kuritarvitanud ega saladusi edasi rääkinud ja seetõttu on eriti kurb, et mind ei peeta usaldusisikuks neil hetkedel, kui elus keerulised olukorrad on.

Mina olen üle 40.
Mu kõige-kõigem sõbranna on ajast, mil me olime 7 aastased.
Me ei räägi igapäevaselt, ja temal pole ühtki sotsiaalmeedia kontotki.
Kui mu sõbranna otsustab, et ta räägib oma lahkuminekust mulle mitu kuud hiljem, siis see on mu jaoks täiesti okei. Ju temale oli siis vajalik niimoodi, ja see pole minu asi arvata, et ta oleks pidanud varem rääkima.
Kui mu sõbranna peab mingit üritust ilma minuta, siis see on ka täiesti okei. Igaühele on hingamisruumi vaja. Ja on täiesti normaalne, et tal on teisi sõpru ka minu kõrval.
Me ei ole üksteise külge kleebitud, meil mõlemal on oma elud ka teineteisest sõltumatult.
Mõnikord me spordima koos, aga mõnikord mõnede teiste inimestega. Me ei solvu sellepärast, et kumbki on otsustanud teisest eraldi aega veeta.
Ma võin mõelda, et kinos on lahe film ja võiks seda vaadata, aga ma ei tunne end halvasti kui sõbranna on kellegagi koos seda juba vaadanud ja mind mitte kutsunud.
Küllap kestab me sõprus veel, kui on vastu pidanud ligi 40 aastat ja pikki vahemaid.

+10
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

“parim” sõbranna

See sõbranna on vist naistel mingi nähtus, kellele saab südant puistata, kes sind vajadusel reedab ja kellega nagu on ja ei ole ka mingi inimlikul tasandil suhe.
Kas naistel ka naissoost sõpru on, selles on pigem küsimus.

Aga pigem vist mitte. Miks?

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sõbrannadetinder kuluks ära 🙂

Mina tahaks ka sõbrannatinderit!

Parim sõbranna on küll olemas ja mitu head veel lisaks, aga alati on ruumi rohkematele.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen 34 ja pean kurvastusega nentima, et mul ei ole parimat sõbrannat. On küll mõned, kellele ma oma hinge välja valanud olen ja keda ise väga kalliks pean, kuid paraku ei arva nemad minust sama.

Hiljuti just teatas üks parimatest sõbrannadest lõpuks, et on oma mehest lahku läinud juba mitu kuud tagasi. Mina oleks kohe talle rääkinud sellisest asjast, kui peresuhted halvad, aga tema pidi mitu kuud seedima, enne, kui rääkida tahtis. Nii et ju siis ei ole meie sõbrasuhted päris sama kaaluga mõlema jaoks, kui ta nii olulist asja alles mitu kuud hiljem räägib. Ma ei ole kunagi usaldust kuritarvitanud ega saladusi edasi rääkinud ja seetõttu on eriti kurb, et mind ei peeta usaldusisikuks neil hetkedel, kui elus keerulised olukorrad on.

Mina saan sinu sõbrannast täitsa aru ning ei otsiks tema käitumises mingit “märki”, et ju ta siis ei usalda sind vms. Mõni inimene on lihtsalt selline, et peab esimese asjana ise selle valu enne läbi elama ja alles siis suudab sellest teistele rääkida.

Kui minu pikk ja õnnelik suhe läks vett vedama, ei teavitanud ma sellest mitte kedagi. Muidu olen suur sõbrannataja, meil on oma grupp, kellega jagame ja arutame kõiki tähtsamaid asju. Aga see šokeeriv põhjus ja viis, kuidas mu suhe lõppes, oli lihtsalt nii õudne, et teistele rääkimine, selle valu ja pettumuse sõnadesse panemine oleks olnud liiga suur piin. Ma ei soovinud kaastunnet, mõistmist, teiste küsimustele vastata, nende mõtteid kuulda jne. Tahtsin enda jaoks asja läbi seedida, elukorralduses muudatused teha ning pettumusest üle saada. Alles siis olin piisavalt tugev, et suutsin teistele uudise teatavaks teha ilma, et emotsioonid üle pea lööks.

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen 34 ja pean kurvastusega nentima, et mul ei ole parimat sõbrannat. On küll mõned, kellele ma oma hinge välja valanud olen ja keda ise väga kalliks pean, kuid paraku ei arva nemad minust sama.

Hiljuti just teatas üks parimatest sõbrannadest lõpuks, et on oma mehest lahku läinud juba mitu kuud tagasi. Mina oleks kohe talle rääkinud sellisest asjast, kui peresuhted halvad, aga tema pidi mitu kuud seedima, enne, kui rääkida tahtis. Nii et ju siis ei ole meie sõbrasuhted päris sama kaaluga mõlema jaoks, kui ta nii olulist asja alles mitu kuud hiljem räägib. Ma ei ole kunagi usaldust kuritarvitanud ega saladusi edasi rääkinud ja seetõttu on eriti kurb, et mind ei peeta usaldusisikuks neil hetkedel, kui elus keerulised olukorrad on.

Mina saan sinu sõbrannast täitsa aru ning ei otsiks tema käitumises mingit “märki”, et ju ta siis ei usalda sind vms. Mõni inimene on lihtsalt selline, et peab esimese asjana ise selle valu enne läbi elama ja alles siis suudab sellest teistele rääkida.

Kui minu pikk ja õnnelik suhe läks vett vedama, ei teavitanud ma sellest mitte kedagi. Muidu olen suur sõbrannataja, meil on oma grupp, kellega jagame ja arutame kõiki tähtsamaid asju. Aga see šokeeriv põhjus ja viis, kuidas mu suhe lõppes, oli lihtsalt nii õudne, et teistele rääkimine, selle valu ja pettumuse sõnadesse panemine oleks olnud liiga suur piin. Ma ei soovinud kaastunnet, mõistmist, teiste küsimustele vastata, nende mõtteid kuulda jne. Tahtsin enda jaoks asja läbi seedida, elukorralduses muudatused teha ning pettumusest üle saada. Alles siis olin piisavalt tugev, et suutsin teistele uudise teatavaks teha ilma, et emotsioonid üle pea lööks.

Just.

On olemas sellised ebameeldivad inimesed, kes teevad teiste valust või probleemist enda tähelepanutunni. Näiteks kui teatad kaks kuud pärast mehest lahkuminekut parimale sõbrannale, et läksid mehest lahku, siis sellised “sõbrannad” ei tunne sulle kaasa, vaid hakkavad süüdistama, et miks mina alles nüüd teada sain? Kuidas sa said mulle alles nüüd rääkida? Tundub, et sa ei hooli minust üldse! Mina! Mina! Mina! Vastikud emptaatiavõimetud tähelepanunorijad.

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vanus 35 ja ei ole sõbrannasid. Häid sõbrannasid on läbi elu olnud, nii lapsepõlves, ülikooliajal kui täiskasvanuna aga kuidagi on kõigist elu eemale viinud. Enam pole midagi ühist, jututeemasid pole… On tuttavad, sugulased ja lahedad kolleegid aga sõbrannatada pole kellegagi. Tahaks ka sõbrannatinderit.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sõbrannadetinder kuluks ära 🙂

Mina tahaks ka sõbrannatinderit!

Parim sõbranna on küll olemas ja mitu head veel lisaks, aga alati on ruumi rohkematele.

Mina olen ka mõelnud, et miks ei ole mõnda sõprade leidmise äppi, oleks palju lihtsam uusi tuttavaid leida 🙂
Mul sõbrannasid küll on, aga mina vallaline ja nendest enamus elavad pereelu, mistõttu neil väga minu jaoks aega ei ole.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

On kaks parimat sõbrannat, kellega suhtleme lapsest peale ja oleme väga lähedased. Ja lisaks on kümmekond väga head tuttavat, kellega käime kohvitamas, veinitamas, kinos, teatris, kontserdil. Varem nad lihtsalt olid, aga mida vanemaks saan, seda rohkem väärtustan, et nad mu elus on ja pingutan teadlikult nende suhete hoidmise nimel.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen 34 ja pean kurvastusega nentima, et mul ei ole parimat sõbrannat. On küll mõned, kellele ma oma hinge välja valanud olen ja keda ise väga kalliks pean, kuid paraku ei arva nemad minust sama.

Hiljuti just teatas üks parimatest sõbrannadest lõpuks, et on oma mehest lahku läinud juba mitu kuud tagasi. Mina oleks kohe talle rääkinud sellisest asjast, kui peresuhted halvad, aga tema pidi mitu kuud seedima, enne, kui rääkida tahtis. Nii et ju siis ei ole meie sõbrasuhted päris sama kaaluga mõlema jaoks, kui ta nii olulist asja alles mitu kuud hiljem räägib. Ma ei ole kunagi usaldust kuritarvitanud ega saladusi edasi rääkinud ja seetõttu on eriti kurb, et mind ei peeta usaldusisikuks neil hetkedel, kui elus keerulised olukorrad on.

Aga äkki ta elas mingeid asju oma sees läbi, ei tahtnud koormata kedagi. Endal just hiljuti sama kogemus, lihtsalt ei tahtnudki kellegagi rääkida, tahtsin lihtsalt mõelda, olla, tagasi endaks saada, sest kui laiali lähevad pikaajalised suhted siis midagi inimeses nagu muutub on vaja kõik enne läbi põdeda, kui edasi minna saab.

0
0
Please wait...

Postitas:
ninakaspreili

Nüüd on lihtsalt head sõbrannad, aga sellist suhtlust ei toimu kellegagi, et igapäevaselt messengeris suhtleks või suvalisel kellaajal ja iga murega helistaks vmt.

Parimat sõbrannat ei defineeri minu jaoks igapäevane suhtlus või suvalistel aegadel helistamine, vaid fakt, et see inimene tunneb mind läbi ja lõhki ja on vajadusel alati olemas ja vastupidi.

Mina oma parimatega ei suhtle ka absoluutselt mitte iga päev, aga nad on kindlasti enamat kui lihtsalt head sõbrannad.

Nii on. Väga hästi kirjeldatud. Mind ja minu parimat sõbrannat ei lahutanud ka kolimine, mille tõttu elame eri riikides. Iga kord kui kohtume on kõik nii nagu ikka. Alati üksteise jaoks olemas, aga vahel ei kirjuta ega helista paar nädalat. Ei meeldi ka partnerlussuhtes mõttetu kõnede ja sõnumitega pommitamine kui midagi öelda ei ole.

/ninakaspreili

0
-1
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 31 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud 30ndad eluaastad ja “parim” sõbranna