Teen siis ka siis eelmisest teemast inspireerituna ühe 3,5a kõne teema – ma ei ole eelmise teema postitaja, lihtsalt samuti sarnane vanus.
Kui laps kodus kuuleb vähe kõnelemist, sest üksikvanem on vähese jutuga. Teine vanem ja vanaema ka pigem vähese jutuga või kordavad lapselikku juttu teleka taustal. Muidugi laps kuuleb ka normaalset täiskavanute vestlust, kuid tunnen, et seda on vähem, kui mõnes sõnaderohkemas peres. Laps haarab sõnu lennult, kahes keeles hääldus ja käändelõpud ea kohta täiesti õiged esimese korraga või esimeste parandustega jätab kiiresti edaspidi õigesti meelde jne.
Aga praktikat on mu arust vähe 😀 sest mul ükskivanemana lihtsalt ei tule niipalju juttu suust välja, kui võib-olla kõnerohkemates peredes 🙂 Ja näen, et mõnikord ta otsib sõnu, et kirjeldada, mida ta öelda tahab ning arvan, et rohkem suhtlemine muudaks ta kõne ladusamaks ja sõnavara suuremaks.
Olen vaadanud nt et Keskraamatukogu pakub väikelastele lugemishommikuid ja kord ka käisime seal.
Eks ma üritan mõnikord mõne teise täiskasvanuga kokku saada, et me saaks omavahel lobiseda ja laps ka kuuleks.
Muinasjutu raamatuid loen lapsele. Aga ma peaks vist juurde laenutama või ostma, sest ma ei suuda väga ühte ja sama juttu üle 10x korra lugeda talle ette 😀 Mõnikord lausa suurest igavusest, on 3,5a laps ise hakanud kõige lihtsamaid raamatuid veerima endale unejutuks.
Kuidas veel saada last pigem kõne keskele, kui kodus on kõne vähene?
