olen 40daid käiv kahe lapse ema ja viimasel ajal on mõtted üha enam jälle titenduse juures, tahaks tüdrukut. Mul on kaks poissi ja tegelikult võib ka kolmas poiss olla, vahet vast polegi (olengi poiste ema:) Mees arvab, et nii vanadel inimestel ei ole mõtet lapsi tegema hakata, nüüd peaks elu nautima, et tema ei jaksa seda alguse aja jama välja kannatada.Muidu on mul väga tore ja abivalmis mees, ilmselt ta ikkagi oleks rõõmus ja aitaks mind igal sammul:) Mul olid tõesti päris rasked rasedused kuni 5-6 kuuni ja mõlemad lõppesid plaanilise keisriga. Esimese lapsega (2000.a) põdesin ka depressiooni, teisega oli kergem (olin targem). Olen oma arstiga ka rääkinud, tema arvas, et olen täiesti terve ja võin kohe lapseootele jääda kui aga tahan. Siiski arvas arst, et kolmas keiser võiks minul viimaseks ka jääda.
Mõtlen, et hirmus kahju oleks sellele titeigatsusele pärast 60selt tagasi mõelda, et mis kõik oleks võinud tegelikult olla. Hirmutab muidugi ka töökohaga seonduv, kes pärast kolme lapse ema nii väga tööle tahaks või sellist ligi 40 titega naist, ilmselt ei ole just tööanda unelm. Mis teie arvate, mitte, et ma perekoolist oma elu korrigeerivaid otsuseid ootan, aga lihtsalt, tahaks naiste arvamust.
Teema: 36 ja kolmas laps
RE: 36 ja kolmas laps
Mina olen siin kunagi anonüümdse Käguna sama teema tõstatanud. Mul vanust 35. Lisaks on mul ärevushäire ning paaniline hirm haiguste ees. Samas, tohutu soov olla emaks veel ühele lapsele. Tahan last, aga mitte rasedust. Paljas mõte sellele, et olen rase, siit ja sealt valutab ning kes teab, mis veel ajab närvi ja südame kloppima. Teine rasedus oli väga raske ning elasin üle raske operatsiooni raseduse keskel. Laps sündis ka enneaegsena. Lisaks muidugi ka juba harjunud mugavused ning iseenda aeg. Mees on ükskõiksel seisukohal, võib olla, aga ei pea olema veel üks laps. Mis iganes… igatahes tegin eile testi ja seal oli 2 triipu. Olen õnnelik, samas ka mures ja pabinas. Eelkõige- kuidas ma rasedusega hakkama saan, kuidas keiser või sünnitus kulgeb; kuidas majanduslikult jne jne. Ma parema meelega üldse ei mõtle millelegi :p
RE: 36 ja kolmas laps
Ma praegu 34 ja kolmas laps peaks kohe sündima – väikse vahega. Ja mul oli täpselt sama argument, miks kolmas laps saada, et olen kunagi pensionär ja kahetsen, miks ma ei julgenud kolmandat last saada.
Mul mees minust 10 a vanem ka, seega, arusaadavalt pole mul väga palju aega nö oodata. Tean, et osad inimesed suguvõsas pole ka teab mis vaimustuses meie kolmanda lapse plaanist, aga see on meie otsus.
Sul, nagu ma saan aru, on eelmised lapsed juba üpris suured st koolilapsed – seega on kolmanda lapsega ikka kerge – ei ole kolm väikest mudilast korraga kantseldada, vaid suured saavad ka asjalikku tuge juba pakkuda. Ja Sa oled ju praegu 36, nt 37-38 aastaselt sünnitada pole küll nüüd väga hilja.
RE: 36 ja kolmas laps
Te olete kõik noored naised, mitte vananevad või keskealised, minu meelest on teil just õige aeg lapsesaamiseks (ükskõik kas esimese, teise, või kolmanda?) Pidevalt imestan, kuidas meie naised püüavad ennast enneaegselt vanaks teha…. Edu Teile.
RE: 36 ja kolmas laps
Ma 36 sünnitasin kolmanda. Loomulikult ma ei kahetse. Aga … energiat on ikka vähe, selline tunne, et ei viitsi eriti midagi, kodust välja ei taha minna. Omamoodi mõnus vaikselt tiksuda. Kui mees juba ütleb, et ei taha enam üle elada, no mind võtaks küll mõtlikuks.
Sõltub järelikult sellest, kuidas ennast ette häälestad.
Tean, et mitmed vanemas eas pesamuna sünnitanud on raske depressiooni saanud. Ma arvan, et see on sellest, et nad ei mäleta enam tegelikult kui raske tite ja väikelapsega oli kui teismelised oma toas valdavalt toimetavad ja ei mõtle, et kahekümnendates on ikka kergem ka kui ligi neljakümneselt.
Ma arvan, et kui end õigesti häälestada, olla kõigeks valmis ja tuletada meelde, et alguses ei saa ilma mehe abita ka dushi alla ja WC-sse, siis pole hullu.
Teistpidi on kuidagi mõnus rahulik, ei tahagi nagu enam midagi, nauduid lihtsalt kodus olemist.
RE: 36 ja kolmas laps
Aitäh teile vastuste eest. Väga julgustav on lugeda ka enda peast läbi käinud mõtteid. Vanem poiss on mul 10 ja noorem praegu 5, kohe 6 saamas. Saaksin kodus olla titega, kui noorem 1.klassis on. Ma arvan, et võtan selle sammu ette. Just, me ikkagi oleme noored naised 🙂 Teise lapsega oli meil mehega koos aega toimetada, ma ei olnud üksi, seepärast ka depressioon ei kimbutanud. Esimese poisiga jäin lihtsalt omaette, ei tahtnud abi vastu võtta, sest ma olin ju terve elu nö edukas (ema häälestas juba lapsena meid sellele, et sa pead oma elu elama nö vigadeta, sest muidu ,mida sugulased veel ütlevad – nõme ma tean). Nüüd olen end selles liinis tublisti harinud. Oma lastele lähenen absoluutselt teisiti.
Peale oma keisreid mul endaga tegelemisel häda ei olnud, kõige jubedamad on hetked intensiivis, see tuleb lihtsalt üle elada. Võibolla on seal ka midagi muutunud, kes teab.
Aitäh teile.
RE: 36 ja kolmas laps
teemaalgataja, sama siin, olen 36-aastane, peres 2 last (17 ja 16 aastased) ja soovime pesamuna saada juba üle 5 aasta. Meil pole see loomulikul teel kahjuks õnnestunud ja ka meditsiin ei ole suutnud meid seni aidata.
Aga olemata sellest tohutust lapsesoovist on ka minul tekkinud hinges kahtlused just vanuse tõttu, mis teatud hetkel paneb proovimisele piiri.
Ma ei mõtle sellele kui vana olen ma praegu, vaid sellele, et kui vana ma olen siis kui ma saaksin lapse ja ta saaks täiskasvanuks. Ja ega 18 pole ka veel vanus, et laps enam vanemat ei vajaks. Mu poeg on praegu 17 ja ma kardan, et ca 20 aasta pärast pole ma võibolla suuteline seda enam lapsele andma, mida praegu annan. Vot sellised on minu kahtlused.
Aga sinu jutust saan aru, et sinu suurim kahtlus on hoopis töö. Su kahtlus on ka igati põhjendatud, aga paraku on see prognoosimatu. Nagu ka vanuse teema.
Mitte keegi ei näe meist tuleviku kahjuks ette, aga otsuseid peame me tegema.
Seega otsustate sina ja sinu mees. Edu!
RE: 36 ja kolmas laps
teemaalgataja, sinu vanus 36 tundub minu vanuse kõrval täiesti tühine. Olen 42, täna sai raseduse suuruseks täpselt 14 nädalat, ultraheli järgi 15. Kodus 12 aastane. Eelmise aasta juunis jäin ootamatult spiraaliga rasedaks, kahjuks rasedus katkes septembris. Siis tekkis mehega paaniline teise lapse soov, arsti väitel viimane võimalus. Tuleb ise otsustada, teiste arvamus pole oluline.
Momendil vaevavad igasugu hirmud…
RE: 36 ja kolmas laps
Vanust ju pole Sul tõesti ollagi. Hetkel ise 42 ja eelmise aasta aprillis sündisid kaksikud tütred, rõõmuks nii issile kui ka kahele vennale. Tegutsege :).
RE: 36 ja kolmas laps
Sain värskelt 40, kui sündis meie kolmas poeg.
Keskmine poiss on 6a, vanem 15.
Pärast teise lapse sündi olin kindel, et tema jääb viimaseks. Läks 5 aastat mööda ja hakkasin mõtlema uuest lapsest. Mees oli küll algul vastu, kuid ühel päeval ütles, et tõepoolest, mille nimel me siis üldse elame, teeme ära!
Lootsin samuti tütrekest, kuid ilmselt me oskame ainult poisse teha:-))
RE: 36 ja kolmas laps
te olete lihtsalt suurepärased:)
Sellist toetust ühele isiklikule mõttele ja soovile ei ole ma veel kunagi leidnudki, tänud.
Soovin teile kõike paremat!
RE: 36 ja kolmas laps
olen praegu 36a.mul on kodus poisid 17a,13a ja nüüd pisike 1,7 a.plika.kui sünnitasin olin 34a.olin juba nii harjunud sellega et poisid suured,omad sõbrad,tegemised.aga igav hakkas,tahtsin veel pisikest beebit.mida vanemalt emaks saad,seda paremini oskad seda beebit nautida.nii et laske käia ja armastage oma pisikesi kogu südamest:D
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
