Ma väldiks koolitusi, mis õpetavad lapse rinnast võõrutamist 8-kuuselt. Seda kõike veel oma raha eest. Oluline on oma last tunnetada, mitte jälgida pimetsi x blogija soovitusi, kes ei pruugi olema isegi vastavalt haritud.
Arvan, et loodus on tark. Kui laps ärkab iga paari tunni tagant, siis järelikult on selliseks uneregressiooniks vajadus olemas (rp koguse suurendamine, hammaste tulekust valu leevendamine, läheduse vajadus jne). Evolutsiooni käigus on emade kätte antud võimas instrument nagu imetamine: sellega saab laps toitu, immuunsust, turvatunnet; rinna otsas jääb laps rahulikult ilma nututa magama. Aga ei, meil on vaja last ikka “treenida”, ja mida varem seda parem. Sest raamatud/vanavanemad/blogijad räägivad, et rinna otsas uinumine ei ole “õige” uinumine, et ema vajadused on lapse vajadustest tähtsamad, et laps peab olema “iseseisev”, muidu ei saa elus hakkama.
Olen kolme lapse ema, kellest esimene oli kehva ja teine ülikehva magamisega. Kolmas veel väike, tema unemustrid muutuvad veel, eks näis. Kõige paremini aitas mind igasuguste soovituste ja soovitajate kuu peale saatmine. “Õige” ja “vale” mõisted tasub ära unustada ning kuulata oma sisemist häält, sest kõik lapse kasvatamiseks vajalikud teadmised on emadel alateadvuses olemas. Laps kaissu, rinnanibu suhu ning selliselt saavad nii laps kui ema hästi puhata ning koos toimida. Ja unekvaliteet iseenesest paremaks. Küll mitte 14 päevaga, nagu mõni blogija lubab, aga last ja ennast traumeerimata.
Täpsustan. Ma ei võõrutanud last 8-kuuselt täielikult rinnast, vaid öisest rinnast! Päeval saab siiani edasi 2-3x päevas, on 15-kuune.
Olen täiesti seda meelt, et need emad, kellele sobib mitu korda öösel imetada või laps kaisus nibu suus magada, lasku käia! Ma ei lähe iial kellegi ütlema, et meie otsus laps võõrutada ja iseseisvalt magama saada on ainuõige ja kõigile kohustuslik. Usun ka, et pole õiget ja valet lähenemist, seepärast näiteks Marianne Tobro koolitused ja õpetussõnad meeldivad väga – ta ütlebki, et iga pere teeb nii nagu neile sobib – kes tahab, magab laps rinnal öö otsa, kes tahab imetab magama, kes tahab, teeb mingi muutuse. Peaasi, et ema, isa ja laps kõik oleksid rahul.
AGA kui keegi küsib nõu vihjates, et ta pole eriti rõõmus iga 2h ärgates ja imetades (mida teemaalgajata postitusest välja loen), siis ma heal meelel räägin, mida meie tegime. Inimene saab ise otsustada, kas ta tahab sama teed proovida või mitte.
Ma ise väga kaua kartsin öist võõrutamist teha, sest iga kord kui mõnes grupis selle kohta, miks mu laps ometi iga 2h ärkab, nõu küsisin, sain samuti enamasti vastuseks, et ema peabki lapsele öösel palju lähedust pakkuma. Sõna võtsid emad, kes tagusid endale vastu rinda öeldes, et neil lapsed juba ligi 2-aastased, aga muudkui ärkavad ja saavad öösel rinda. Tundsin end halvasti, et ma ei tundnud suutlikkust ja tahtmist sama teed minna. Mõte sellest, et ma olen magamata veel rohkem kui aasta, tekitas ahastust.
Olin öisest ärkamisest vihane, õnnetu, täiesti läbi ja ei tundnud elust mingit rõõmu. Tundsin, et tahan midagi muuta, aga ei julgenud, sest kuidas ma siis nüüd enda heaolu (sest hea uni on mu jaoks kohutavalt oluline) lapse omast tähtsamaks sean. Samuti kartsin, et jätan lapse nälga, sest äkki tõesti ärkab tühja kõhu peale (tegelikult oli juba mitu kuud nii, et laps muudkui sõi öösel rinda ja päeval ei huvitunud üldse. pärast öise toitmise vähendamist läks päevane söömine kohe normaalseks).
Pärast seda, kui mu laps magas esimest korda kogu öö, olin ma kui teine inimene. Meie pereõnn tuli tagasi. Mees oli rõõmus, mina olin rõõmus ja ausalt, laps oli ka puhanud ja rõõmus. Sel hetkel tundsin, et need soovitused lapsele muudkui rinda anda ja kogu öö tema väidetavat lähedusevajadust rahuldada olid minu jaoks kahjulikud. Meie pere jaoks oli unetreening hädavajalik ja ainuõige.
Üldse võib iga asja näha mitme külje pealt. Võib öelda, et laps annab märku vajadusest läheduse järele ja teeme parima otsuse siis, kui seda vajadust rinda andes öö läbi rahuldame. Aga võib näha ka nii, et laps ei oska ilma rinnata magada, on õnnetu, et ta ei oska ise ühest unetsüklist teise minna, ta tahaks nii väga lihtsalt magada… Sedasi asjale mõeldes võib hoopis öelda, et vanemad teevad unekooliga lapsele heateo – ta ei pea muudkui öö läbi nutuga ärkama ja rinda nõudma, vaid ta lihtsalt õpib rahulikult magama. Paneb õhtul silmad kinni ja teeb hommikul lahti, et puhanuna uut päeva alustada.
