Teema: 4-kuune suhe noore naisega

Esiteks, kuradima-kurat – selle sõna ÕIGE kirjapilt eesti keeles on SARM.
Mitte sharm.

Teiseks, nojah, loe omaenda teksti erapooletu pilguga ja küsi endalt, mida sa arvaksid, kui mõni teine inimene sellist juttu sulle oma elu kohta räägiks.

Hmm. Ma oleksin vist liiga mugav, et kõike nullist jälle alustada 😀 Pigem naudiksin aega lastega, mehega suhtleks viisakalt, sõbra tasandil. Jooks veini, jutustaks, vaataks telekat. Ehk siis, kui närvisüsteem oleks korras ja suudaks ühes ruumis jälle viibida, siis ma tõõõesti ei kujutaks ette, et peaks jagelema varaga, uue elamisega või tema asjade pakkimisega, laste jagamisega, üksinda majandamisega. Nagu ütlesin, olen ma selleks liiga mugav. Vb otsiksin mõne kõrvalsuhte, kes silmad särama lööks ja niisama pilvedel hõljumise tunde tekitaks.

Olen 34a, kaks last (6a ja 2,5). Armukest pole, kuid mehega suhted ka just kõige paremad pole. Või noh..me nagu ei suhtlegi üldse. Teeme mõlemad oma asja (oma tööd) ja hoolitseme laste eest. Isegi söögitegemised ja poes käimised on kuidagi sujuvalt ära jaotatud. Kodus vahetame õhtu jooksul mõned laused vaid ja sedagi ntx teemadel: mida poest tuua ja kumb homme kumma lapse aiast ära toob. Seksinud pole juba kaks kuud kindlasti (tavaliselt teeme seda 2x kuus) Jah, olen ka mõelnud, et küsiks ennast vabaks ja annaks teda vabaks…kuid, lapsed ju jumaldavad oma isa! Kodu on meil ostetud kahepeale, kes ja kuhu kolima peaks, muu vara jagamine..brr.

Hiljuti ilmus raamat \”Petlik õnn\”, seal neid petmislugusid ikka erinevid. Tasub lugeda ja mõelda.

Teemaalgataja, kirjutasid: \”Tema teeb oma asja, mina oma asja.\” Ehk siis mees magatab võõraid naisi ja sina kasvatad lapsi. Ma arvan, et see on puhtalt sinu otsus, mis sa oma eluga teed. Mõne inimese jaoks on petmine tohutu draama, teine võtab seda kui partneri isikupära, kolmas on veel uhkegi, sest tema on ju see naine, kelle juurde mees ikka ja jälle tagasi tuleb. Eks sa tee seda, mis sind kõige õnnelikumaks teeb.

Las mees niutsub. Tehku sulle välja reis soojale vm maale närvide taastamiseks. Tagasi tulles ehk kannatad tema varju. Siis vaatad, mis edasi.

Kuid… tal oli sõber. See oli naine, kellega nad pidevalt kohtusid, käisid kohvikus ja kontsertidel samal ajal kui mina nautisin lastega….

Kulla inimene, tal polnud mitte sõber vaid teine naine, keda ta tõenäoliselt armastas, 12 aastat kõrvalsuhet pole ainult salajane mõne korra sekssuhe. Ju siis Sinuga oldi/ollakse koos kaastundest, laste pärast. Sina nautisid lastega koosolemist, sinu mees nautis mehe ja naise vahelist suhet, naudingut.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]oot-oot, kas selle teise naisega oli suhe 12 aastat teie abielu kõrvalt? ja nüüd on jälle uus kepi-sõbranna? Su mees kohe oskab kõrvalt pann
sa peaksid laskma kontrollida suguhaigusi sh. hiv, sest su mehel võib olla veelgi partnereid.
Muidugi on võimlaus lastele etendada tubateatrit õnnelikust perekonnast ja juua õhtuti õndsalt veini – ainult lapsed saavad sellest väga ruttu aru ja hiljem hakkavad sinule seda ette heitma. samas ei suuda sa kunagi oma meest usaldada, piinled ise, piinad lapsi. kui oled 45 ja tunned ennast 25 – siis viimane aeg elus teha kannapööre ja see litsmees maha jätta.
Usu – see mees ei ole seda väärt. Ilmas on mehi, kes lisaks sellele, et oskavad sinuga juttu rääkida – ka austavad sind. See mees sind ei austa.[/tsitaat]
Mis tubateater, see ongi nende elu ja lapsed pole siiani midagi aru saanud. Ema ja isa ikka vahest tülitsevad. Muidugi ei usalda naine meest, miks peakski ja talle ei olegi seda vaja. Naine leiab endale ka silmarõõmu, kellega aeg-ajalt kohtub ja asi tahe.
Aeg annab arutust, ärge hetkel tormake.

Sööda talle internetist ette lugemist

http://Www.marriagebuilders.com väga konkreetsed õpetused kuidas kindlustunne abielus peale petmost taastada, ülimalt äärmuslikud.
mort Fertel ja palju muid autoreid

Kui viitsib ja päriselt tahab siis loeb ja rabeleb naba paigast. Vaata kuidas siis ennast tunned.

Mis sa ikka nutad, maja pärast ju tasub õhtuti koos mehega \”sharmantselt\” veini juua, koos OMA mehega, kes ehk tuli just teist naist keppimas ja ihu veel eemise naiset mõnu täis.

Nii inetult kõik see lugu siin. Esimene laps sündis, ok. Sündis majja aga teine laps ja vot kus see alles oli see õige. Suur vahe tegemine on teil seal juba laste suhtes üleval. Tegelege ka sellega kogu oma probleemi keskel.
Sina aga oled täiesti selgrootu naine. Puudub ka sul nägemisvõime. Alati on tulnud suhe välja väga hilja, välja arvatud esimene kord. See näitab vaid seda, et neid suhteid on tal vististi olnud veel hulgim. Loll arvata ka seda, et see esimene suhe jäigi kahe päeva tasemele. Läks üks, võttis teise.
Su mees sitsib hetkel. No ja siis? Sa oled õnnelik, sest tunned, et ikkagi peale mitmete naiste seksimist eelistab su kallis mees ikkagi sind. Sina oled järelikult kõige parem. Hea teada eks. Mis sest, et neid aukusid on olnud ikka tegelikkuses kuskil 10 ringis. Võib-olla ka rohkem.
Sulle meeldib olla saapatald ja talle meeldib see mäng, et ta teeb pahandusi, siis tuled sina, tõreled, karjud, hakkad vaikselt sulama…Kõik algab jälle algusest peale.
Noh mis siis ikka. Tulid lihtsalt oma lugu rääkima, kuid lahendust sa küll ei oota. Midagi muuta sa suhtes ei taha, kartes, et kaotad oma petjast abikaasa. Parem nii, kui üldse mitte. Olge siis tublid. Paistab, et saate ilusasti hakkama. Tervita meest ka

Teemaalgataja, mõtle hästi järgi, millised on sinu väärtushinnangud. Tee edaspidised otsuseid vastavalt oma väärtushinnangutele. Fakt on see, et selle teatri eest lapsed sulle hiljem ei aplodeeri. Õpi kõigepealt ennast austama ja hakka ennast väärtustama. Kas pidev kahtlustamine, hirm… kas see on elu? Minu arvates mitte! Mis siis saab kui lapsed on suured…. sa vedeled nagu kasutatud kandoss nurgas ja nutad patja. Sa oled mehele andnud piisavalt palju võimalusi…. ta ei väärtusta neid!

Vahest ma mõtlen, et kui mehed ringi panemise asemel sama usinasti raha oskaksid teha, elaksid paljud pered palju paremini!

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Loen veelkord faktid üle

24 a abielu
2 last (21p ja 13t)

Kõrvalsuhted:
1. 1×2 ööd reisil
2. 4 kuud suhtlemist tel teel ja fb + 3 keppi päevasel ajal naise sugulase korteris

[/tsitaat]

Kallis naine, see on see, mida sina tead… kahjuks võid need arvud korrutada summaga X. Ole hea ja mine käi HIV testis…. Kõike head edaspidiseks!

Kõik soovitavad alati lahku minna. Mina olen suht samas olukorras, nagu teemaalgataja, aga mees keeldub lahku minemast. Kuidas siis see peaks välja nägema? Ära ta ei lähe, minu juttu keeldub kuulamast. Mina keeldun oma kahe lapsega enda korterist välja kolimast. Vahetan lukud? Ma ei tea, tahaks normaalselt lahku minna, laste pärast juba. niiet polegi muud varianti, kui kannatada.

Mina oleks ka liiga mugav, et uut elu alustada. Lase ta lihtsalt vabaks ja ole ka ise vaba.
(Kusjuures selline vabaks laskmine võib teinekord täiesti üllatavaid (positiivseid) tulemusi anda.)
Lapsed on sul jub suured, saan aru. Lubada saaks nii mõndagi. Üksinda reisile minekut jms. Hõivata ennast mingi mõnua trenniga, näiteks millegi tantsulisega, mis tuju heaks lööks ja lisaks toonust tõstab.
Proovi vähemalt.

Pean ütlema, et minu elus oli midagi analoogset. Meil ei olnud siis lapsi ja elukaaslane tõmbas ringi kuidas jaksas. Sain 30 ja otsustasin, et saan lapse. No ja mina ei tea, see laps tõi mulle ikka suure rahu. Ja mind enam ei huvitanud, kus sa kallis lähed, millal sa kallis tuled. Ja eks see mittehuvitumine paistis ikka silma ka. Ma ei pärinud enam midagi, kui saabus siis lihtsalt konstateerisin, et ooo tere. Ostsin endale ka auto ja nautusin ootamatult saabunud vabadust ja oodatult saabunud emaarmastust. Ja minu iseseisvus ja külmus taltsutas minu elukaaslase. Täpselt nii kaua, kuni pingutasin olla kena, oli p.ses. Ja täpselt siis, kui lasksin vabaks ja nautisin oma last, ajas mees silmad suureks, et mis nüüd juhtus – ta polegi enam kunn?