Lapsed on erinevad.
Aga sinu oma vist minu omaga natuke sarnane.
Esiteks, asjad muutuvad.
Mu poeg ka esimestel kuudel ärkas seisma jäänud kärus või kui läksin poodi (liiga sile põrand). Seisvasse kärusse magama panna ei saanud, käru seisma jätta ei saanud. Mina planeerisingi 2h jalutuskäigud ja tegin need ära, ei pidanud tempokas olema. Kuulasin audioraamatuid või podcaste.
Midagi muud polegi teha, kui planeerid ülejäänud päeva selle järgi, et teeb lühema une. Võid käruloksutajat (Heverenist) proovida, aga ei saa garanteerida, et see töötab.
Minu poeg hakkas kuskil 7kuuselt kohati ka seisvas kärus magama, niiet parkisin ta kohviku akna alla ja sain pool tundi hinge tõmmata. Mõnikord magab ka tunnikese nüüd. Oluline on jälgida unetsüklite üleminekut, aga see ei pruugi aidata. See võib muutuda lõpuks, vb ka mitte – kohanda ennast, katseta vahepeal seisma jätmist tulevikus.
Praegu 1a3k vanuses võib liikuvas kärus magada 30min kuni 3h – ja no teinekord on raske aru saada, millest see erinevus tuleb. Ja nt täna magas 2.5 seisvas kärus, kui olin 10min jalutanud. Ei tea mina, miks nii hästi????
Vihmakilet hoian praeguste ilmadega peal, kaitseb tuule eest.
Teise mure kohta ütleks, et mõistan, et tahaks omi asju teha, aga ta on alles 3-4kuune. Mul olid samad tunded, aga sain aru siis, et mida kiiremini ma lepin, seda valutum.
Mul ta ei osanud ise voodis magama jääda (siiani ei oska üksi, aga uinub kiiresti) ja magama panemine oli iga kord saaga ja seda mitu korda päevas. Hakkasin linas magama panema ja siis sealt voodisse poetama (selleks on mugavaid siduseid). Või siis tegigi oma 30min une linas. Või siis ma puhkasin ta kõrval, pikutasin ja lugesin või kuulasin midagi ja hiljem panin linasse, et toimetusi teha.
Eks see võib muutuda, aga ette ei tea. Ära lihtsalt kakle selle olukorraga.
