Esileht Tööelu, raha ja seadused. 4 tehingut aastas, ei olegi õigust töötukassast hüvitist saada?

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 63 )

Teema: 4 tehingut aastas, ei olegi õigust töötukassast hüvitist saada?

Postitas:
Kägu

Ei tea ühtki ettevõtet, kel poleks seisvat raha kontol. Ülejäänud puhver võib seista mis iganes kujul. Ka väärtpaberi või kullana. Mehelt küll pole vaja küsida. Enda ettevõtte kontol püüan hoida stabiilselt sellist seisu, et palgad saaksid makstud. Minu valdkonda praegune kriis õnneks väga ei mõjuta ja seda toetust esialgu taotlema ei hakka (IT, äritarkvara).

Ei tea ühtegi ettevõtet? Kui paljude kohta sul info siis on? IT ala ei vaja ka mahukaid investeeringuid kapitali ja käibekapitali. Kaubanduses on selline suuremahuline rahareservi tekitamine märksa keerulisem.

Jah, need Eesti teenusepakkujad arvavadki, et tootmis- ja jaekaubandusettevõtetel on raha arvel hunnikus ja ainult mine ja küsi ning kohe kukub ports raha sülle. See IT pool on NII ÜLE MAKSTUD on teenustega ja uskumatult palju lolle ja laisku kelle peal nood saavad liugu lasta ja suurt raha teenida. Tegelikult pakutakse standartlahendusi ja sellist tööd oskab iga gümnaasiumilõpetaja ka teenusena pakkuda kui vähe suunata. Sama nagu liinitöö. 5a pärast saab nende IT ülemaksmine ka läbi. Turule tulevad täisautomaatsed programmid , mida saab otse teenusepakkuja juuredt hallata ja igasugused asutuste IT spetsid ja kodukootud programmidega progejad ja “arendajad” võivad Soome ehitajaks minna. Või Somaaliasse.

Miks sa nii kuri oled nende itikate peale? Kui sul pole raha, et teenuse eest maksta, eks õpi siis ise ära, kui nii lihtne on. Või lase mõnel gümnasistil teha!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ei tea ühtki ettevõtet, kel poleks seisvat raha kontol. Ülejäänud puhver võib seista mis iganes kujul. Ka väärtpaberi või kullana. Mehelt küll pole vaja küsida. Enda ettevõtte kontol püüan hoida stabiilselt sellist seisu, et palgad saaksid makstud. Minu valdkonda praegune kriis õnneks väga ei mõjuta ja seda toetust esialgu taotlema ei hakka (IT, äritarkvara).

Ei tea ühtegi ettevõtet? Kui paljude kohta sul info siis on? IT ala ei vaja ka mahukaid investeeringuid kapitali ja käibekapitali. Kaubanduses on selline suuremahuline rahareservi tekitamine märksa keerulisem.

Jah, need Eesti teenusepakkujad arvavadki, et tootmis- ja jaekaubandusettevõtetel on raha arvel hunnikus ja ainult mine ja küsi ning kohe kukub ports raha sülle. See IT pool on NII ÜLE MAKSTUD on teenustega ja uskumatult palju lolle ja laisku kelle peal nood saavad liugu lasta ja suurt raha teenida. Tegelikult pakutakse standartlahendusi ja sellist tööd oskab iga gümnaasiumilõpetaja ka teenusena pakkuda kui vähe suunata. Sama nagu liinitöö. 5a pärast saab nende IT ülemaksmine ka läbi. Turule tulevad täisautomaatsed programmid , mida saab otse teenusepakkuja juuredt hallata ja igasugused asutuste IT spetsid ja kodukootud programmidega progejad ja “arendajad” võivad Soome ehitajaks minna. Või Somaaliasse.

Nagu kord juba mainisin – jääks kõik oma liistude juurde ja ärme räägime sellest, millest me midagi ei tea. IT-valdkond on suur ja lai ning tänu sellele elame me tänapäeval sellises mugavas maailmas, nagu elame. Usu mind, enne kaovad ära jaeketid kui IT-sektor. IT-s ei ole midagi liinitöö, sinna on vaja mõtlevat inimest taha, kuna luuakse midagi uut. Küll aga teevad jaekaubanduses paljud asjad juba praegu ära programmid inimeste asemel. 5a pärast asendavad programmid võib-olla juba kõike peale laomeeste ja kullerite. Tegu on ju sisuliselt liinitööga, mis on suuremas osas aastast aastasse sama.
E-poe ja lihtsa kodulehe võib sul püsti panna suvaline odav IT-mees, aga äritarkvara (seda, mis jaekaubandust sellisel kujul välja hakkab vahetama, raamatupidamistarkvara jne) teevad 10+a kogemusega arendajad, kelle tunnihind on 70eur+KM. Kõigeks selleks on vaja tippklassi arvutit, serveriparki jpm tehnikat, mis ei ole mitte odav lõbu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Probleem on selles, et kuidas ma tõestan, kui eelmisel aastal märtsis ja aprillis tehingut ei toimunud. Need ei ole regulaarsed tehingud, vaid juhuslikud suvakuud.

Sa ei saagi tõestada midagi, mida pole võimalik tõestada (põhjuslik seos kriisiga puudub)

“Kõik katkes” ei ole tõsi väga paljud tööd jätkuvad tavakujul või distantsilt.

Proovi kasvõi siin täpselt sõnastada, miks sinu “suvalisel ajal” toimuv tehing on ära jäänud kriisi tõttu? Seni on see arusaamatuks jäänud siin eemas.

Miks sul sel aastal peaks käive olema neil kuudel (riigi toetusel), kui tavalisel aastal ei ole?

Sest ma ei saa siseneda teatud riikidesse.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Täitsa lõpp, mis vastused.

On omajagu valdkondi, kus ei olegi igakuist käivet, vaid lepingud on pikemad ja maksed ei ole igakuised. Samas inimesed teevad tööd ja neile tuleb maksta palka. Ei ole ainult ehitusfirmad, kuigi neilgi on selline olukord.

Perekool ei ole koht, kus selliseid küsimusi esitada, siin on kõik OÜ omanikud skeemitajad.

Aga teemast. Kui sul on hetkel töö käimas ja mõne aja pärast tuleb ka raha, siis sa tõesti ei peagi saama toetust, sest ei kaota midagi.

Töö ei ole käimas, koroona pärast katkes kõik. Seega ei ole järgmist raha tulemas niipea ja on ju kaotus.

Aastal 2019 ei olnud veel koroonat….

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

enne kaovad ära jaeketid kui IT-sektor. IT-s ei ole midagi liinitöö, sinna on vaja mõtlevat inimest taha, kuna luuakse midagi uut. Küll aga teevad jaekaubanduses paljud asjad juba praegu ära programmid inimeste asemel. 5a pärast asendavad programmid võib-olla juba kõike peale laomeeste ja kullerite. Tegu on ju sisuliselt liinitööga, mis on suuremas osas aastast aastasse sama.

Saad ju ise aru, et IT ongi sinu jutu kontekstis vaid abistav teenus. See kaotaks mõtte, kui ei eksisteeriks kaubandust jms tegevusalasid. Kas töö teevad ära programmid või inimesed, ei puutu asjasse. Jutt oli kaubandusettevõtte investeeringutest.

E-poe ja lihtsa kodulehe võib sul püsti panna suvaline odav IT-mees, aga äritarkvara (seda, mis jaekaubandust sellisel kujul välja hakkab vahetama, raamatupidamistarkvara jne) teevad 10+a kogemusega arendajad, kelle tunnihind on 70eur+KM. Kõigeks selleks on vaja tippklassi arvutit, serveriparki jpm tehnikat, mis ei ole mitte odav lõbu.

Ei ole suvaline ja odav IT firma ega suvalise tarkvaraga e-pood, aga investeeringud sellesse siiski 10 korda väiksemad füüsilisest poest.
Sulle võib tunduda tippklassi arvuti ja serveripark mega kulutusena, aga järelikult pole sul õrna aimugi kaubanduse mahtudest ja investeeringutest, kui selliseid asju võrdluseks tood.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Enamus vastuste kirjutajaid ei tea väike- ja mikroettevõtlusest midagi. Muidugi, kui ma värvin aedasid, siis tõenäoliselt värvin aia mõne päevaga ning saan kohe peale seda ka arve esitada. Aga kui ma näiteks teen midagi suuremat, pikemalt midagi…oletame, et projekteerin sulle maja. Seda paari päevaga ei tee. Ka paari kuuga ei tee lõpuni. Keskmiselt 3-4 kuud läheb. Ja kui kliendiga on nii kokku lepitud, et arve esitatakse peale töö lõppu, siis nii ka on. Kas te ise maksaksite teenusepakkujale poole töö pealt raha ära? Loomulikult mitte. Kui siis sellel maja projekteerijal oli eelmisel aastal töödega täpselt nii, et aasta esimese arve esitas alles märtsis, siis polegi tal võimalik sel aastal mingit käibe vähenemist näidata. Oletagem, et tööd jooksid täpselt nii, et sel aastal esitas kliendile (või klientidele) arve jaanuaris-veebruaris. Raamatupidamuslikult võib väita, et tal on jaanuaris-veebruaris olnud ülihea aasta, aga see ei väljenda tegelikku elu. Kui selsamal projekteerijal praegune töö näiteks poole pealt üles öeldi või seisma pandi, siis ei ole tal küll näha, et kuskilt lähikuudel üldse raha tulla võiks.
Selliseid pikaajalisi töid teevad näiteks ka restaureerijad. Asi on käega katsutav, aga ühe eseme peale võib minna kuid ja seetõttu on arvete esitamine ja ka laekumine üsna kaootiline. Aga, jah, need inimesed kõik maksavad igakuiselt maksusid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kust palga maksmiseks raha saad, kui igasugune majandustegevus puudub? Mees annab?

No ei puudu ju majandustegevus, tehingute pealt saadud teenistus toobki palga.

Probleem on selles, et kuidas ma tõestan, kui eelmisel aastal märtsis ja aprillis tehingut ei toimunud. Need ei ole regulaarsed tehingud, vaid juhuslikud suvakuud.

Abimeede on mõeldud nendele firmadele, kes eriolukorra tõttu ei suuda oma töötajatele palka maksta. Käive on kivina kukkunud, raha ei ole, palka millestki maksta pole, töötajad on hullus hädas. Ja siis lendab kohale üks ahne skeemitaja-kägu, kelle firma majanduslik olukord pole raske, vaid täitsa tavaline, ja üritab oma räpaste küüntega midagi endale krabada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Enamus vastuste kirjutajaid ei tea väike- ja mikroettevõtlusest midagi. Muidugi, kui ma värvin aedasid, siis tõenäoliselt värvin aia mõne päevaga ning saan kohe peale seda ka arve esitada. Aga kui ma näiteks teen midagi suuremat, pikemalt midagi…oletame, et projekteerin sulle maja. Seda paari päevaga ei tee. Ka paari kuuga ei tee lõpuni. Keskmiselt 3-4 kuud läheb. Ja kui kliendiga on nii kokku lepitud, et arve esitatakse peale töö lõppu, siis nii ka on. Kas te ise maksaksite teenusepakkujale poole töö pealt raha ära? Loomulikult mitte. Kui siis sellel maja projekteerijal oli eelmisel aastal töödega täpselt nii, et aasta esimese arve esitas alles märtsis, siis polegi tal võimalik sel aastal mingit käibe vähenemist näidata. Oletagem, et tööd jooksid täpselt nii, et sel aastal esitas kliendile (või klientidele) arve jaanuaris-veebruaris. Raamatupidamuslikult võib väita, et tal on jaanuaris-veebruaris olnud ülihea aasta, aga see ei väljenda tegelikku elu. Kui selsamal projekteerijal praegune töö näiteks poole pealt üles öeldi või seisma pandi, siis ei ole tal küll näha, et kuskilt lähikuudel üldse raha tulla võiks.

Selliseid pikaajalisi töid teevad näiteks ka restaureerijad. Asi on käega katsutav, aga ühe eseme peale võib minna kuid ja seetõttu on arvete esitamine ja ka laekumine üsna kaootiline. Aga, jah, need inimesed kõik maksavad igakuiselt maksusid.

Projekteerija või restaureerija teeb praegu tööd, mille tellimus tal juba varasemast olemas on. Ta ei ole olukorras, kus tööd lihtsalt pole, näiteks tellimusvedude bussifirma või ööklubi ei saa praegu midagi teenida

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Hunnik lahmijaid siin koos.
Ettevõtteid, kus töötatakse projektipõhiselt, on väga palju. Nii võibki olla, et tuleb sissetulek kaks korda aastas aga sealjuures see võib olla niisuguses mahus, mida Sina mitme aasta jooksul oma kontol ei näe. Nii ongi võimalik, et töötaja(d) saab 12 kuud palka, maksab makse. Ei mingit skeemitamist.
Ja väga palju on ettevõtteid, mis jäävad täiesti ebaõiglaselt seekordse meetme kohaselt toetuseta. See tekitab ebaausat konkurentsi, seab ühed eelisolukorda teistest. Kahjuks aga kõikidele ei jätku ja nii võib olla hoopis, et parem (ja riigile kasulikum) ettevõte läheb pankrotti, teist hoitakse maksumaksja kulul elus.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Oma pankrotis OÜ eest? Hetkel on aasta 2020. Need OÜga skeemitajad ilmselt kahjuks v õnneks ei saa jah toetust. Mille eest peaksite?

Oled kindel, et kõik OÜ omanikud on skeemitajad?

Ma loen siit pidevalt, kuidas antakse inimestele perekoolist nõu. Keegi küsib, et mida teha, kas fie või oü. Suurem enamus korrutab talle, et mis fie, oü tuleb ikka teha, et õige inimene teeb oü. Kui keegi siis piiksatab, et tehku ikka alguses fie ja vaadaku, kuidas hakkama saab, tuues ka plussid ja miinused välja, siis tehakse see maha. Ikka oü ja oü olevat see õige, kuigi inimesel pole elus enne ettevõtlusega või teenusepakkumisega isiklikult mingit pistmist olnud.

Tavainimene ei skeemita midagi, ta pusib siis oma oü-ga ja püüab toime tulla, mitte ei skeemita.

Fie ei saa ju üldse riigilt mingit toetust, pole võimalustki saada. Miks sa ise nii halba nõu annad?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Teemaalgataja ilmselt ei saa ise ka aru, mis alusel peaks toetust taotlema. Ega niisama riik nutsu ei viska. Loe seadust ja küsi. Kindlasti saad, aga kui sa ei tea siis oled ilma.

Sa ajad ka jama, toetust saab siis küsida kui ettevõttel on vähemalt 10 töötajat. Kui sul on vähem, siis ei saa midagi. Riik meedias lubab ühte, aga tee järelpäring töötukassasse ja siis on vastus hoopis midagi muud. Paljud on seda juba küsinud ja vastus ongi ei. Riik ei tahagi oma kodanikke toetada, sest eestis on suured ettevõtted praktiliselt välismaalaste omad. Kõik see toetus mis laenudega võetakse, antakse välismaalastele. Nemad ei peaks töötajaid oma reservidest toetama. Ülejäänud väikeettevõtjad lähevad pankrott, sest sügiseks on ennustatud 100 000 töötut. OÜ jama see, et isegi töötuks nad ei taha vormistada, ei saa seda 180 eurotki. Aga euroopas nad toetavad kõiki, ka töötuid, kasvõi trükivad selleks raha juurde. Meie inimesed visatakse minema, pole riigile oluline. Nüüd hakkab riik piiri ehitama, kütab sajad miljonid sinna, ehitavad muidugi ukrainlased. Aga riigis inimesed närivad muru.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei tea ühtki ettevõtet, kel poleks seisvat raha kontol. Ülejäänud puhver võib seista mis iganes kujul. Ka väärtpaberi või kullana. Mehelt küll pole vaja küsida. Enda ettevõtte kontol püüan hoida stabiilselt sellist seisu, et palgad saaksid makstud. Minu valdkonda praegune kriis õnneks väga ei mõjuta ja seda toetust esialgu taotlema ei hakka (IT, äritarkvara).

Ei tea ühtegi ettevõtet? Kui paljude kohta sul info siis on? IT ala ei vaja ka mahukaid investeeringuid kapitali ja käibekapitali. Kaubanduses on selline suuremahuline rahareservi tekitamine märksa keerulisem.

Kes räägib suuremahulisest rahareservist? Ma räägin elementaarsest puhvrist kontol, et saaks töötajatele palgad makstud või mingi ootamatuse korral kiirelt reageerida. IT-valdkonna investeeringud ei ole sugugi väikesed. Mõõtudelt võib-olla ainult. Jäägem igaüks oma liistude juurde, eks. 🙂

Ettevõtetel ei ole puhvrit, sest ettevõtte mõte on laieneda. Selleks ostetakse uusi seadmeid, investeeritakse pidevalt raha. Mingeid märke majanduse kukkumiseks tegelikult ei olnud. Kõik majandus jooksis kuni veebruarini õlitatult, kes oskas oodata koroonaviirust ja riigi kehtestatud eriolukorda, kus riik keelab inimestel tööd teha? Sellise asja peale poleks keegi tulnud, ainult siis kui sõda oleks tulnud.
Aga mis viga moraali lugeda, kui ise oled mingi riigitöötaja, pole aimugi ettevõtlusest või kui kogemus on, siis ongi skeemitamise oma. Aga riigiametites tuleb ka suur koondamine, pensionite vähendus, kõik see on ees.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

E-poe ja lihtsa kodulehe võib sul püsti panna suvaline odav IT-mees, aga äritarkvara (seda, mis jaekaubandust sellisel kujul välja hakkab vahetama, raamatupidamistarkvara jne) teevad 10+a kogemusega arendajad, kelle tunnihind on 70eur+KM. Kõigeks selleks on vaja tippklassi arvutit, serveriparki jpm tehnikat, mis ei ole mitte odav lõbu.

Kes seda äritarkvara ostab kui pole ettevõtteid enam? Sulle ei ole reaalsus vist kohale jõudnud. IT sektor saab kõige valusama löögi, need inimesed ei oska muud tööd ka teha. Palju inimesed neid nutitelefone ostavad kui tööd pole, kaob ka see interneti vajadus. Raamatupidamistarkvara pole ka vaja kui pole enam ettevõtet.

E-poe sektor kukub ka kokku, kellelgi pole raha millegi ostmiseks. Inimestel on laenude tasumine olulisem kui nänni ostmine veebist.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Projekteerija või restaureerija teeb praegu tööd, mille tellimus tal juba varasemast olemas on. Ta ei ole olukorras, kus tööd lihtsalt pole, näiteks tellimusvedude bussifirma või ööklubi ei saa praegu midagi teenida

Kust sa tead seda? Paljud projektid on seisma pandud. Kõik need, kes on mingit kauplust või restorani või hotelli projekteerinud – nende projektid on KÕIK külmutatud. Seda nii arhitektidel, sisearhitektidel, elektriprojekteerijatel, vee- ja kanalisatsiooni projekteerijatel, ventilatsiooni projekteerijatel, jne. Kui sina oled restorani omanik praegusel hetkel – siis sa ju külmutad kõik oma väljaminekud. Või mitte? Ja kui sa oled näiteks restoraniomanik ja oled tellinud restaureerijalt mingi vana auto restaureerimise, siis sa ju külmutad selle töö ka, sest sa ei tea, kas sul on võimalik talle 3 kuu pärast maksta. VÕi mitte?
Ning need projekteerija ja restaureerija teemad olid NÄITED. Katsu laiendada seda pisut. Palju on projektipõhiseid tegijaid mitmetelt elualadelt. Ürituste korraldajatel võib ka neid arveid kaootiliselt olla. Eriti väiksematel tegijatel. Samuti toitlustajad. Koolituste läbiviijatel võib asi sama kaootiline olla. Graafilistel diasineritel, kes teenindasid just teenindusettevõtteid igasugustre reklaambuklettide, eripakkumiste ja muude trükistega – on kööga. Mõtle natuke, eks?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Probleem on selles, et kuidas ma tõestan, kui eelmisel aastal märtsis ja aprillis tehingut ei toimunud. Need ei ole regulaarsed tehingud, vaid juhuslikud suvakuud.

Sa ei saagi tõestada midagi, mida pole võimalik tõestada (põhjuslik seos kriisiga puudub)

“Kõik katkes” ei ole tõsi väga paljud tööd jätkuvad tavakujul või distantsilt.

Proovi kasvõi siin täpselt sõnastada, miks sinu “suvalisel ajal” toimuv tehing on ära jäänud kriisi tõttu? Seni on see arusaamatuks jäänud siin eemas.

Miks sul sel aastal peaks käive olema neil kuudel (riigi toetusel), kui tavalisel aastal ei ole?

Ta ju kirjutas, et temal tegevus ei jätkunud, vaid katkes kriisi tõttu. See on kindlasti tõestatav. Ja projektipõhise töö puhul ei olegi käive ühtlane.
Aidata ma kahjuks ei oska, sest ei ole end kurssi viinud nende toetusmeetmetega – mul on ka projektipõhine tegevus, kuid see ei katke õnneks kriisi tõttu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu arvates on riigi poolt tulnud väga otsene signaal, et toetatakse eelkõige neid ettevõtteid, kelle makstavast maksurahast riiki ülal peetakse. Ehk siis u 6500 suurettevõtet. Nemad on riiki panustanud, nüüd aitab riik neid. Väikese ühemehefirma maksulaekumine on riigi seisukohast reeglina marginaalne – heal juhul näidatakse ametlikult 1500 euro palka ja lisandunud väärtuselt käibemaks on heal juhul paarsada eurot.On selge, et kulud tervishoiu- ja sotsiaalsektorile lähiaastatel kasvavad, seega ongi oluline hoida suuri maksumaksjaid, kes riigi langusest välja aitavad. Üksikisiku seisukohast on see muidugi kurb.

Oü-tajatest ja ümbrikupalga saajatest
minul kahju ei ole, ise võtsid riski. Nende aitamine oleks riigi poolt küll lubamatu.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Sest ma ei saa siseneda teatud riikidesse.

Ja see on Eesti valitsuse/riigi tõttu?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga kas ikka ei jõua kohale, et ei ole olemas mingit abstraktset riiki, kes trükib raha juurde ja muudkui jagab kõigile, kui kogu majandus seisab. Uut maksuraha peale ei tule, reservid on paberil paljuski. No tehke siis ettepanek, et lapsetoetusi vähendada poole võrra ja maksta välja toetused miinimumpalgaga skeemimeistritele kellel Land Cruiser tagumiku all, sest selle saab erisoodustusmaksu tasumata (põhjusel-kõik ju teevad nii).

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu arvates on riigi poolt tulnud väga otsene signaal, et toetatakse eelkõige neid ettevõtteid, kelle makstavast maksurahast riiki ülal peetakse. Ehk siis u 6500 suurettevõtet. Nemad on riiki panustanud, nüüd aitab riik neid. Väikese ühemehefirma maksulaekumine on riigi seisukohast reeglina marginaalne – heal juhul näidatakse ametlikult 1500 euro palka ja lisandunud väärtuselt käibemaks on heal juhul paarsada eurot.On selge, et kulud tervishoiu- ja sotsiaalsektorile lähiaastatel kasvavad, seega ongi oluline hoida suuri maksumaksjaid, kes riigi langusest välja aitavad. Üksikisiku seisukohast on see muidugi kurb.

Oü-tajatest ja ümbrikupalga saajatest

minul kahju ei ole, ise võtsid riski. Nende aitamine oleks riigi poolt küll lubamatu.

Eesti ettevõtetel ei ole tulumaksukohustust, st ükski eesti ettevõte ei pea üleval riiki. Töötajatele makstava palga teenib välja töötaja, oma maksud maksab riigile ka töötaja oma tehtud tööst. Kuulsid mingit sõna OÜtaja ja nüüd säutsud nagu varblane?

Kas koroonaviirusest tekkinud eriolukord on OÜtajate poolt võetud risk või jama üritad ajada?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga kas ikka ei jõua kohale, et ei ole olemas mingit abstraktset riiki, kes trükib raha juurde ja muudkui jagab kõigile, kui kogu majandus seisab. Uut maksuraha peale ei tule, reservid on paberil paljuski. No tehke siis ettepanek, et lapsetoetusi vähendada poole võrra ja maksta välja toetused miinimumpalgaga skeemimeistritele kellel Land Cruiser tagumiku all, sest selle saab erisoodustusmaksu tasumata (põhjusel-kõik ju teevad nii).

Selline moodustis on olemas ja see on EL, trükitakse pmst juurde 1,8 triljonit eurot. Suurem osa rahast liigub muidugi EL tuumikriikidele. Tuleb küll inflatsioon, aga inimesed ei kaota oma kodusid pankadele jne. Kui kriis on ükskord läbi, eks läbi maksude võetakse rahvalt see raha uuesti tagasi.

Prantsusmaal, itaalias, hispaanias ei saagi tekkida sellist olukorda nagu eestis, kus riik viskab osa inimesi lihtsalt minema, teile me ei maksa toetuseid, surege või nälga. Euroopa riikides selline asi ei tule kõne allagi.

Eesti on alati olnud selline ida riik, kus inimeelu pole kunagi mingit väärtust omanud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Prantsusmaal, itaalias, hispaanias ei saagi tekkida sellist olukorda nagu eestis, kus riik viskab osa inimesi lihtsalt minema, teile me ei maksa toetuseid, surege või nälga. Euroopa riikides selline asi ei tule kõne allagi.

Eesti on alati olnud selline ida riik, kus inimeelu pole kunagi mingit väärtust omanud.

Miks selline kibestunud inimene siin jätkuvalt elab? Mine mujale, kui seal nii hea on!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ei tea ühtki ettevõtet, kel poleks seisvat raha kontol. Ülejäänud puhver võib seista mis iganes kujul. Ka väärtpaberi või kullana. Mehelt küll pole vaja küsida. Enda ettevõtte kontol püüan hoida stabiilselt sellist seisu, et palgad saaksid makstud. Minu valdkonda praegune kriis õnneks väga ei mõjuta ja seda toetust esialgu taotlema ei hakka (IT, äritarkvara).

Ei tea ühtegi ettevõtet? Kui paljude kohta sul info siis on? IT ala ei vaja ka mahukaid investeeringuid kapitali ja käibekapitali. Kaubanduses on selline suuremahuline rahareservi tekitamine märksa keerulisem.

Kes räägib suuremahulisest rahareservist? Ma räägin elementaarsest puhvrist kontol, et saaks töötajatele palgad makstud või mingi ootamatuse korral kiirelt reageerida. IT-valdkonna investeeringud ei ole sugugi väikesed. Mõõtudelt võib-olla ainult. Jäägem igaüks oma liistude juurde, eks. 🙂

Ettevõtetel ei ole puhvrit, sest ettevõtte mõte on laieneda. Selleks ostetakse uusi seadmeid, investeeritakse pidevalt raha. Mingeid märke majanduse kukkumiseks tegelikult ei olnud. Kõik majandus jooksis kuni veebruarini õlitatult, kes oskas oodata koroonaviirust ja riigi kehtestatud eriolukorda, kus riik keelab inimestel tööd teha? Sellise asja peale poleks keegi tulnud, ainult siis kui sõda oleks tulnud.

Aga mis viga moraali lugeda, kui ise oled mingi riigitöötaja, pole aimugi ettevõtlusest või kui kogemus on, siis ongi skeemitamise oma. Aga riigiametites tuleb ka suur koondamine, pensionite vähendus, kõik see on ees.

Pole elus riigi palgal olnud, vaid põhikooli lõpust vaikselt enda asja ajanud. Tänaseks 40dates ning minu ettevõtte mõte ei ole laieneda, vaid hoida stabiilselt head taset. Minus puudub igasugune ambitsioon suure IT-firma omamiseks, isegi palgatud juhi kaudu.
Mis kibestumine see sinu poolt on, ei tea, aga nõme sildistamine inimest teadmata. Teist inimest madaldades ei tõsta sa end pjedestaalil kõrgemale.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

E-poe ja lihtsa kodulehe võib sul püsti panna suvaline odav IT-mees, aga äritarkvara (seda, mis jaekaubandust sellisel kujul välja hakkab vahetama, raamatupidamistarkvara jne) teevad 10+a kogemusega arendajad, kelle tunnihind on 70eur+KM. Kõigeks selleks on vaja tippklassi arvutit, serveriparki jpm tehnikat, mis ei ole mitte odav lõbu.

Kes seda äritarkvara ostab kui pole ettevõtteid enam? Sulle ei ole reaalsus vist kohale jõudnud. IT sektor saab kõige valusama löögi, need inimesed ei oska muud tööd ka teha. Palju inimesed neid nutitelefone ostavad kui tööd pole, kaob ka see interneti vajadus. Raamatupidamistarkvara pole ka vaja kui pole enam ettevõtet.

E-poe sektor kukub ka kokku, kellelgi pole raha millegi ostmiseks. Inimestel on laenude tasumine olulisem kui nänni ostmine veebist.

Eelmisel nädalal just olid koosolekud klientidega ning mitte ükski ei ole avaldanud soovi arendusi kokku tõmmata, aga juurde küsisid paar klienti küll. On valdkonnad, kes kriisist võidavad ja valdkonnad, kes kaotavad. IT-sektor ei saa kindlasti kõige valusamat lööki, kuna kogu meie maailm seisab selle najal. Mingil määral kindlasti on oodata ka meil seda, et kliendid tõmbavad tagasi, aga siiani on koguaeg probleeme sellega, et tööd on liiga palju, seega see pole probleem.
E-poed mind konkreetselt ei huvita, see on tudengite pärusmaa, aga need kokku kindlasti ei kuku, kuna inimesed eelistavad üha rohkem ka esmatarbekaubad osta interneti teel (toit, ravimid). Võiks isegi öelda, et hetkel on e-poodide kuldaeg.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

töötukassa hüvitis on ainult töölepinguga töötajatele, mitte OÜ-tajatele. OÜ-tajad peavad abi otsima teistest meetmetest, ega töötukassa töötasu hüvitis pole ju ainus, mis tuleb – see lihtsalt sai ilmselt kõige kiiremini valmis, et tööandjad teaksid, kas kiiresti kõik koondada või ikka üritada paar kuud veel oodata koondamisega. Ja selle eesmärk ongi kaitsta palgatöötajaid, mitte absoluutselt kõiki kahjusid hüvitada.

Tuleb ikkavahet teha, mida üks või teine asutus teeb. Töötukassa toetab töötut ja viimastel aasttel üha rohkem ka töötajat – aga alati just seotud ikka konkreetse isiku töötamisega, mitte tööandjaga.

Kredex, EAS jt asutused on need, mis peaksid toetama siis ettevõtjat ja tema tegevust – mitte konkreetselt töötajate tööle võtmist vmt, vaid justnimelt ettevõtlusega seotud muid tegevusi.

Aga eks alati on olnud nii, et maksudest kõrvalehiilijad on need, keda majanduskriisid jmt kõige valusamalt tabavad – kui pole sotsiaalindlustusele suunatud makse maksunud, siis ei saagi ju eeldada, et saad ka riigilt tagasi midagi sotsiaalkindlustussüsteemi kaudu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Oma pankrotis OÜ eest? Hetkel on aasta 2020. Need OÜga skeemitajad ilmselt kahjuks v õnneks ei saa jah toetust. Mille eest peaksite?

Oled kindel, et kõik OÜ omanikud on skeemitajad?

Ma loen siit pidevalt, kuidas antakse inimestele perekoolist nõu. Keegi küsib, et mida teha, kas fie või oü. Suurem enamus korrutab talle, et mis fie, oü tuleb ikka teha, et õige inimene teeb oü. Kui keegi siis piiksatab, et tehku ikka alguses fie ja vaadaku, kuidas hakkama saab, tuues ka plussid ja miinused välja, siis tehakse see maha. Ikka oü ja oü olevat see õige, kuigi inimesel pole elus enne ettevõtlusega või teenusepakkumisega isiklikult mingit pistmist olnud.

Tavainimene ei skeemita midagi, ta pusib siis oma oü-ga ja püüab toime tulla, mitte ei skeemita.

Vot nii juhtubki, kui perekooli nõu kuulda võtta.

Aga, keegi ei ole keelanud OÜ-st endale palka maksta. Teemaalgataja probleem ilmselt ei hakka mitte sellest pihta, kas tal oli või ei olnud käivet, vaid hakkab sellest pihta, et ta pole endale töötasugi maksnud, mida hüvitada. Dividende ei hüvitata. Ja enda elu ülalpidamist OÜ rahade eest ka ei hüvitata.

Mina igaljuhul loodan, et inimesed hindavad nüüd ümber oma senise suhtumise OÜ-tamisesse, ümbrikupalka jmt – sest sellised kriisid toovad selgelt esile,e t kui sa ei panusta, siis sa ei saa ka tagasi. Mis maksud? Suurem osa OÜ-tajatest on ju väikeettevõtjad, kes ehk ei maksa isegi käibemaksu – seega ei maksa nad üldse riigile makse.

Ja kahjuks tuleb alati leppida sellega, et kõiki ei saa kunagi aidata.

Mina ei tea, miks eeldatakse, et igal inimesel peab kodus olema 2 nädala toiduvaru ja poole aasta rahavaru, aga ettevõtjatel ei pea midagi olema – eriti väikeettevõtjal, kelle on väga lihtne uppi kukkuda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga, keegi ei ole keelanud OÜ-st endale palka maksta. Teemaalgataja probleem ilmselt ei hakka mitte sellest pihta, kas tal oli või ei olnud käivet, vaid hakkab sellest pihta, et ta pole endale töötasugi maksnud, mida hüvitada. Dividende ei hüvitata. Ja enda elu ülalpidamist OÜ rahade eest ka ei hüvitata.

On ju konkreetselt öeldud, et palk on endale makstud ja maksud tasutud. Lihtsalt riigi poolt on sellised tingimused, et abile kvalifitseerub käputäis, kuigi meedias lubatakse midagi muud…

Please wait...
Postitas:
Kägu

E-poed mind konkreetselt ei huvita, see on tudengite pärusmaa,

Appi, kui võhiklik. Sa ei tea tõesti kaubandusest halligi. Professionaalse e-poe jaoks on absoluutselt hädavajalik tasemel e-turundaja. Mingi suvaline tudeng sellega küll hakkama ei saa.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

E-poed mind konkreetselt ei huvita, see on tudengite pärusmaa,

Appi, kui võhiklik. Sa ei tea tõesti kaubandusest halligi. Professionaalse e-poe jaoks on absoluutselt hädavajalik tasemel e-turundaja. Mingi suvaline tudeng sellega küll hakkama ei saa.

Kui sa siiani oled ostnud turunduse ja e-poe programmeerimise-haldamise teenust sama inimese käest, siis vaheta kiiremas korras teenusepakkujat. Teada on, et multifunktsionaalne tööriist pole tegelikult millekski hea. Kui sa just SEO-d turundusega segamini ei ajanud, aga sellega saab tudeng ka hakkama. Turundamisega saab vastava eriala tudeng hakkama, alati ei pea isegi seda olema. Me ei räägi siin ilmselgelt suurtest rahvusvahelistest kettidest, vaid väikesest pudu- või riidepoest.

PS. Ma ei teagi kaubandusest halligi, olen algusest peale väitnud, et jäägem oma liistude juurde. Sina aga nii väga soovisid tõestada, et tead minu valdkonnast. 🙂 Lõpuks tekkis küsimus, et kas inimene, kes turundajal ja programmeerijal e-poodi omades vahet ei tee, ikka teab kaubandusest midagi või niisama ajab Perekoolis jama?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Teemaalgataja ilmselt ei saa ise ka aru, mis alusel peaks toetust taotlema. Ega niisama riik nutsu ei viska. Loe seadust ja küsi. Kindlasti saad, aga kui sa ei tea siis oled ilma.

Sa ajad ka jama, toetust saab siis küsida kui ettevõttel on vähemalt 10 töötajat. Kui sul on vähem, siis ei saa midagi. Riik meedias lubab ühte, aga tee järelpäring töötukassasse ja siis on vastus hoopis midagi muud. Paljud on seda juba küsinud ja vastus ongi ei. Riik ei tahagi oma kodanikke toetada, sest eestis on suured ettevõtted praktiliselt välismaalaste omad. Kõik see toetus mis laenudega võetakse, antakse välismaalastele. Nemad ei peaks töötajaid oma reservidest toetama. Ülejäänud väikeettevõtjad lähevad pankrott, sest sügiseks on ennustatud 100 000 töötut. OÜ jama see, et isegi töötuks nad ei taha vormistada, ei saa seda 180 eurotki. Aga euroopas nad toetavad kõiki, ka töötuid, kasvõi trükivad selleks raha juurde. Meie inimesed visatakse minema, pole riigile oluline. Nüüd hakkab riik piiri ehitama, kütab sajad miljonid sinna, ehitavad muidugi ukrainlased. Aga riigis inimesed närivad muru.

Mõtled ka mida räägid või? Ja arvadki, et kõik ettevõtted, kus on üle 10 töötaja ongi kohe välismaalates omad, isegi siis, kui on – tuleb ka neid toetada, sest töötajad on meie omad eestlased.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui sa siiani oled ostnud turunduse ja e-poe programmeerimise-haldamise teenust sama inimese käest, siis vaheta kiiremas korras teenusepakkujat. Teada on, et multifunktsionaalne tööriist pole tegelikult millekski hea.

Jah, saan selle teenuse ühest ettevõttest ja see on väga tasemel! Ausalt, sa ei tea, millest räägid. Ise tunnistad, et pole üldse e-kaubandusega kursis, aga ajad täielikku jama. Olen kolm korda vahetanud eelnevalt teenusepakkujat just seetõttu, et nad olid kompetentsed vaid ühes vallas, teine pool oli puudulik. Praegune variant on absoluutselt parim. Vastasel juhul pead pidevalt kahte erinevat teenusepakkujat omavahel kommunikeerima ning üks ajab vigu teise kaela.

Turundamisega saab vastava eriala tudeng hakkama, alati ei pea isegi seda olema. Me ei räägi siin ilmselgelt suurtest rahvusvahelistest kettidest, vaid väikesest pudu- või riidepoest.

No ei saa tudeng sellisel professionaalsel tasemel sellega hakkama! Tudengid kuulavad loengus suu ammuli selliste inimeste juttu, kes professionaalset e-kaubanduse turundust korraldavad. Ja rahvusvahelise keti nimg väikse pudupoe vahele jääb tükk tühja maad. Eestis on mitmeid suuri kohalikul kapitalil baseeruvaid e-poode, kes teenivad sel alal korralikult ja kaubavalik ei jää kuidagi alla suurtele rahvusvahelistele firmadele.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 63 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. 4 tehingut aastas, ei olegi õigust töötukassast hüvitist saada?