Ootan kommenteerima 40+ vanuses naisi, kellel on endast 10 (või rohkem) aastat vanem mees.
Kui kaua olete koos olnud? Kas voodielu on korras või esineb probleeme? Kas naisena tunned, et vananesid kiiremini, kuna kõrval oli tunduvalt vanem meesterahvas?
10a, ei, ei. Mõttetud küsimused, 40+ naine võiks targem olla. Kuna meil on ka väike laps, siis arvan, et see hoiab ka meest pigem ätistumast (kuigi vaadates temavanuseid töökaaslasi ja sõpru on ta oma eakaaslastest keskmiselt paremas vormis ja saledam kui mina).
Siin oli mõni teema allpool luuleline teemaalgatus. Praegune meenutas kohe laulu kunagisest Nukuteatri “Rome ja Julia”-st (“Pankuri tütar ja töölise poeg”)
Mugandades:
40+ naine ja 50+ mees
Lapsed on raevus aga see ei loe
Sest armastust ei saa neilt keegi röövida
40+ naine ja 50+ mees…
Olen 49 ja mees 58. Abielus 25 aastat. Mees on palju nooruslikum, aktiivsem – õnneks 8-aastane pesamuna, kes ei lase laisaks jääda. Voodieluga, tänan küsimast, on ka kõik korras.
mina olen 50+ mees, kellel on 7 aastat noorem ehk siis 40+ naine.
Nädalas korra kaks asjatame voodis, aga seda peab küll ütlema, et seksiisu ei ole enam nii suur kui 20-30 aastaselt. Tore kui vahel saab, aga ei ole ka midagi katki kui paar nädalat ei saa. Seksipuudus ajudele ei käi ja elu ei sega. Nooremana oli ikka nii, et kui nädal ilma olid, siis seksist aina mõtlesid. Mulle endale tundub, et naist selline sagedus ka praegu rahuldab. Muidu saame kenasti läbi ning pesamuna (7a) ei lase meil laisaks jääda:)
ma 40+ natuke, mees 15 aastat vanem. mitu koolilast, koos 20 aastat.
ma pole mitte kunagi tunnetanud vanusevahet, päriselt ka. voodis ka kõik korra.
ei, kindlasti ei muuda vanem mees vanemaks. see sõltub ikka väga palju inimesest. minu mees on selline, kes pidevalt midagi uurib ja arendab, tehnikas, töödes, teadmistes ja spordis. see on iseloomus kinni. mõni 80-aastane papi on tunduvalt ärksam kui mõni 28-aastane.
ja mind vanemaks kindlasti pole muutnud, vastupidi. ma arvan, et tema pärast olen pingutanud ja saavutanud palju rohkem, kui mõne teise mehega oleks.
aga minu jaoks kõige olulisem ongi see, mis on kupli all ja milline on ellesuhtumine. kõik muu, sh. vanus on nende kõrval üsnagi teisejärguline.
40+ ise, mees 50+, koos 15 aastat, seks null. Mees ei taha. Stress. Ei ole tore.
Ootan kommenteerima 40+ vanuses naisi, kellel on endast 10 (või rohkem) aastat vanem mees.
Kui kaua olete koos olnud? Kas voodielu on korras või esineb probleeme? Kas naisena tunned, et vananesid kiiremini, kuna kõrval oli tunduvalt vanem meesterahvas?
ja kus sinu vastus neile küsimustele on?
ja kus sinu vastus neile küsimustele on?
Pakun, et teemaalgatajal esineb probleeme, mees teda ei taha ning ise tunneb, et vananes mehe tõttu kiiremini. (keegi peab ju “süüdi” olema)
Ja muidu poleks ta neid asju taibanud ju küsidagi.
Olen 45, mees on 55, abielus oleme olnud 25 aastat.
Seksuaalelu on kehvake. Mees ei taha juba viimased 5 aastat eriti üldse. Kui tahab, siis pooltel kordadel ei õnnestu.
Arstil on ta ka käinud oma murega ja sealt sai vastuseks, et asi pole meditsiiniline, pigem on tegemist ealise iseärasusega, millega tuleb õppida elama ja olulistel hetkedel tablettide abi kasutada.
Me pole sellest eriti rääkinud, aga mulle tundub, et ta väga ei taha neid tablette võtta ja on leppinud olukorraga. Aga ega sellise teadmisega ilmselt polegi ühel mehel kerge seksile häälestuda.
Mina olen ka selline natuke vanamoodne ja häbelik, et kuigi ma väga tahaks seksi, siis ise ei julge alustada. Eriti veel selles valguses, et äkki tal jälle ei õnnestu ja siis on tal minu ees piinlik. Pärast jälle mitu päeva väldib silmsidet. On seda siis tarvis.
Mõnikord mõtlen küll, et kas ma tõesti elan kogu oma edasise elu tsölibaadis. Aga võib-olla minu vanuses ongi natuke imelik seksi igatseda ja tuleks juba sellesisulised mõtted maha matta. Lapsed on ju juba üles kasvatatud ja muidu saame omavahel ju ka ideaalselt läbi. Ma ei tea, pole kelleltki küsida ka, et kuidas tegelikult on 40+ vanuses asjad. Ja isegi kui oleks, siis ega ei julgeks küsida. Ma ei ole harjunud sellistel intiimsetel teemadel kellegagi vestlema.
Kohtusime aasta tagasi, oleme sportlikud ja seiklus himulised. Mees 52 mina 46 suurepärane suhe, seksime 3-4x nädalas. Lapsed suured, käime palju väljas erinevatel üritustel sh ööklubides, näitustel, matkamas. Ei ela Eestis…. Kurvastusega pean tõdema, et Eestis olles elurõõmsaid ja sportlike 50+ mehi väga ei märkagi….
Olen 45, mees on 55, abielus oleme olnud 25 aastat.
Seksuaalelu on kehvake. Mees ei taha juba viimased 5 aastat eriti üldse. Kui tahab, siis pooltel kordadel ei õnnestu.
Arstil on ta ka käinud oma murega ja sealt sai vastuseks, et asi pole meditsiiniline, pigem on tegemist ealise iseärasusega, millega tuleb õppida elama ja olulistel hetkedel tablettide abi kasutada.
Me pole sellest eriti rääkinud, aga mulle tundub, et ta väga ei taha neid tablette võtta ja on leppinud olukorraga. Aga ega sellise teadmisega ilmselt polegi ühel mehel kerge seksile häälestuda.
Mina olen ka selline natuke vanamoodne ja häbelik, et kuigi ma väga tahaks seksi, siis ise ei julge alustada. Eriti veel selles valguses, et äkki tal jälle ei õnnestu ja siis on tal minu ees piinlik. Pärast jälle mitu päeva väldib silmsidet. On seda siis tarvis.
Mõnikord mõtlen küll, et kas ma tõesti elan kogu oma edasise elu tsölibaadis. Aga võib-olla minu vanuses ongi natuke imelik seksi igatseda ja tuleks juba sellesisulised mõtted maha matta. Lapsed on ju juba üles kasvatatud ja muidu saame omavahel ju ka ideaalselt läbi. Ma ei tea, pole kelleltki küsida ka, et kuidas tegelikult on 40+ vanuses asjad. Ja isegi kui oleks, siis ega ei julgeks küsida. Ma ei ole harjunud sellistel intiimsetel teemadel kellegagi vestlema.
Eelmisel aastal viis saatus kokku mind reaalsuses 50+. aastase härraga. Meeldivust ja keemiat voolas, kõik oli orgaaniline, mõlemapoolne. Mõlemad armusime meeletult. Kui jõudsime paar nädalat hiljem intiimsema pooleni, siis selgus, et mehel on probleeme. Proovisime, minu poolt mingit pressingut polnud.Olin mõistev. Ta meeletult soovis, aga soorituse taha jäigi. Alles hiljem olen aru saanud, tagasi sellesse hetke minnes, kuidas see talle frustratsiooni tekitas. Olime mõlemad päris palju aastaid olnud üksi.
Ühel hetkel ta muutus, enam ei olnud armunud nagu varem. Mitte miski pole must ja valge. Õhku jäi nii mõndagi.Segaseid sõnumeid. Hetkel oleme pea paar kuud mõlemad jälle üksinda. Sildu ei põletanud.
Kas sellel oleks tulevikku olnud? Eks vanuse teema oli just tema poolt kordi üleval. Ta ei näe välja ega käitu nagu 55+ne, on nooruslik ja tänapäevane, tark, erudeeritud….on temalgi minevikuga lõpetamata asju ja suhte valdkond on tema jaoks olnud läbi aga keerulisim.
Pole kunagi endast nii palju vanema mehega kohtunud ja armunud. Aga see mida ta minus esile tõi, pole keegi teine suutnud. Asi oli inimeses ja teatud hingelises sidemes.
Igatsen teda inimesena, palju muudki, kuigi olen eluga edasi minemas, on südames endiselt rasked lood….see võtab kõik aega. Kuue kuuga ehk läheb selline ärevustunne mööda. Mis täpselt juhtus, et nii läks, ei tea ei mina ega tema.Kahjuks ei saa siin kogu lugu välja rääkida 🙂
Olen talle lühidalt kirjutanud, mida ta mulle tähendab ja et ta jääb mulle kalliks.Kõik sai alati avameelselt räägitud ja ka suhte lõpus polnud mingeid süüdistamisi, tülisid. Kohtles ta mind naisena nagu härrasmees. Midagi pole ette heita. Kuigi südames on suur kraater, ei ole põhjust negatiivseteks emotsioonideks tema suunas. Isegi kui on olnud väga raske.
Eelkirjutajale, et kui see mees pakub sulle tunnet, mida vajad, nagu emotsionaalne turvalisus jne., siis tasub mõelda, mida kõige rohkem temas ja elus vajad. Me jääme ju kõik vanaks ja meie soovid/vajadused taanduvad. Siis vajame ennekõike sõpra ja kaaslast. Inimest, kellega oleks millestki rääkida.
Soovitus naistele- olge alati julged, kui tunnete siiralt, siis öelge see ka välja, sest see võib olla teie viimane võimalus. Kui mees on teiega samal tasandil, elukogenud, küps, oskab ta seda hinnata, isegi kui ei näita välja.
Sama soovitus ka meestele- meie ellu ei tule inimesed niisama. Kui see inimene on teile kalliks saanud, aga te ei saa temaga olla koos, siis ka öelge.
Rohkem julgust ja siirust aastaks 2020!
40+ ise, mees 50+, koos 15 aastat, seks null. Mees ei taha. Stress. Ei ole tore.
sama siin
No üle 50+ meestel paljudel on seksuaalne võimekus langenud. Minul on mehega vaid 6 aastat vahet, ise 44, mees 50, aga juba on nii, et tema heal juhul kord kahe nädala tagant soovib seksida, mina tahaks kasvõi iga päev. Loodan, et varsti tuleb mul menopaus, äkki see aitab veidi minu enda soove vähendada. Muus osas on mees samasugune tegus nagu nooremana.
Pole kunagi endast nii palju vanema mehega kohtunud ja armunud. Aga see mida ta minus esile tõi, pole keegi teine suutnud. Asi oli inimeses ja teatud hingelises seoses.
Igatsen teda inimesena, palju muudki, kuigi olen eluga edasi minemas ja südames endiselt rasked lood….aga see võtab kõik aega.
See oleks nagu minu lugu. Olen 42a ja tema oli 58a. Suhtlesime 4 kuud ja viimasest kontaktist on möödas ka 4 kuud. Lugesin su vastust ja südamesse lõi selline igatsus, füüsiline valu.
Meil jäi suhe korralikult lõpetamata, äkki selles on põhjus, et ei suuda unustada.
Seks on suhtes oluline aga hingelist see ei asenda. Katsu seda mehele selgitada, tema jaoks on see maailmalõpp või siis suhte lõpp. Praegu on mul kahju, et ma õigel hetkel end ei avanud. Vähemalt oleks saanud välja öelda, mis siis, et nii vähe aega tuttavad. Enam pole võimalustki.
Pole kunagi endast nii palju vanema mehega kohtunud ja armunud. Aga see mida ta minus esile tõi, pole keegi teine suutnud. Asi oli inimeses ja teatud hingelises seoses.
Igatsen teda inimesena, palju muudki, kuigi olen eluga edasi minemas ja südames endiselt rasked lood….aga see võtab kõik aega.See oleks nagu minu lugu. Olen 42a ja tema oli 58a. Suhtlesime 4 kuud ja viimasest kontaktist on möödas ka 4 kuud. Lugesin su vastust ja südamesse lõi selline igatsus, füüsiline valu.
Meil jäi suhe korralikult lõpetamata, äkki selles on põhjus, et ei suuda unustada.
Seks on suhtes oluline aga hingelist see ei asenda. Katsu seda mehele selgitada, tema jaoks on see maailmalõpp või siis suhte lõpp. Praegu on mul kahju, et ma õigel hetkel end ei avanud. Vähemalt oleks saanud välja öelda, mis siis, et nii vähe aega tuttavad. Enam pole võimalustki.
Eks 58-aastane mees on juba pika elu elanud ja enamustel ka paarkümmend aastat abielu selja taga. Kui midagi abielus puudu jäi, otsib mees alateadlikult hiljem seda ja kui leiab, siis tegelikult tekib tal hirm, intiimsest poolest rääkimata. Mees muutub mugavaks, on omas rutiinis. Nagu tahaks kedagi inimlikust perspektiivist, aga see toob kaasa teisega arvestamise, teatud vaba aja kaotamise ja mida kõike veel eks. Mõneks ajaks ta võib tunda, et see naine on just see, keegi keda ta on soovinud oma ellu. Aga kui ta soovib naisega sidet hoida, ei soovi ta seda liiga tihti. Liiga tihti võib olla ka 3 korda nädalas õhtuti koos aja veetmist või 4 päevane trip kusagile. Tihti on sellised mehed ka hingeliselt katki oma viimasest suhtest või abielust, võimalik et isegi üle saamata. Kõik erineb natuke suhteti.
Et olla avatud uueks suhteks, misiganes vormis, peame armastama iseennast kõigepealt, siis tõmbame ligi meile õigeid inimesi rohkem. Naisena ei oska mina ravida murtud südant uue suhtega. Kui isegi tekiks selline võimalus. Igaühel on oma tehnika ja viis kuidas ravida end terveks peale ebaõnnestunud suhet. Ajaliselt on see nii erinev.Ei tohi end tagant lükkata. Leinamiseks tuleb võtta täpselt nii palju aega kui vaja. Et me kunagi ühel ilusal päeval oleksime jälle avatud armastusele.
“Enam pole võimalust”?
Alati on võimalus kui inimene just surnud pole, sorri!
Kui kaks täiskasvanut saavad kõigest rääkida rahulikult, südamest südamesse ja mõlemad hindavad seda, saab alati välja öelda või siis kirjutada, ütlemata jäänud mõtteid.See ei oma tähtsust kui pikk või üürike oli see suhe. See oli ikkagi suhe kahe inimese vahel.
Kui ma olin 42, siis mul oli 51 aastane mees. Loomulikult olid isegi nooremad lapsed siis juba hilisteismelised (18, 19 ja 19), vanim ka juba 21, nemad meie voodielu kunagi ei seganud. Elu parimad aastad algasidki siis, saime ainult teineteise jaoks olla enamuse osa ajast. Voodielu korras. Palju reisimist, palju lõbutsemist, pidusid, lauamänguõhtuid ja sportlikke jalutuskäike.
Nüüd, 19 aastat hiljem, on kõik sama. Pidusid väljas vähem, aga kodus samavõrd. Või noh, paar korda kuus meil keegi külas ja meie kuskil korra kuus külas. Seksi piisavalt – 1-2 korda nädalas. Mõnikord jääb nädal vahele ka, aga harva. Minu jaoks kübe palju, aga kui mees juba alustab, tõmbab väga kaasa.
Seksuaalelu on kehvake. Mees ei taha juba viimased 5 aastat eriti üldse. Kui tahab, siis pooltel kordadel ei õnnestu.
Arstil on ta ka käinud oma murega ja sealt sai vastuseks, et asi pole meditsiiniline, pigem on tegemist ealise iseärasusega, millega tuleb õppida elama ja olulistel hetkedel tablettide abi kasutada.
Vahetage arsti, see on loll jutt, et 55-aastasel mehel sooritus ei õnnestu ea tõttu, 100% on viga tervises, kui tahab, aga ei saa.
