50-sed kasvatavad lapselapsi, mitte ei tegele lollustega.
Miks peaksid 50-sed lapselapsi kasvatama? Kas neid siis oma vanemad ei kasvatagi või? Muidugi on tõesti lollus ka selles eas mingeid katseklaasilapsi punnitada teha. Minu arvates on selles eas normaalne töötada, teenida ja endale elada.
Minu meelest on normaalne, kui selles vanuses ei pea enam tootama ja teenima, vaid saad lihtsalt endale elada. Finantsvabadus on selleks ajaks juba ammu kindlustatud.
Kas siin polegi kedagi, kes 40+ vanuses välismaale kolis, seal nullist uut elu alustas ja uue keele õpinguid?
No see, et keskealisena hakatakse elu nullist üles ehitama, on täielik erand. 40+ võiks nautida juba ja vabamalt võtta. Uut keelt saab ikka õppida, aga see pole nullist alustamine. Nullist alustamine oleks samast kohast alustamine, kust umbes gümna lõpus või esimest korda täiskasvanuna üksi elades.
Ma mõtlesin uues keelekeskkonnas alustamist, mitte niisama kursustel käimist. Teises riigis ja uues keelekeskkonnas ikkagi oled esialgu suht null.
Minu arvates ei võta inimene pärast noorust enam mitte midagi vabamalt ja sellepärast ongi muudatused raskemad.
Mina sain lapsevanemaks 25-aastasena, nüüd 50-aastasena veel lapselapsi ei ole ja ei paista ka tulemas olevat lähiajal.
Olen sinuealine ning tol ajal saadi esimene laps tavaliselt vanuses 19-22. Mina olin 22 ning minu laps sai 28-sena isaks, mis on pigem vana iga juba.
Eks sõltub, kust ühiskonnaklassist sa tuled ja kuhu kuulud.
Tänases 50-aastased on see võitjate põlvkond, kes said täiskasvanuks siis, kui okupatsioon lõppes.
Edukad ja haritud Eesti noored tegelesid selles põlvkonnas õppimisega, ettevõtte loomisega, majanduses valitseva tuhjuse taitmisega ja enese haljale oksale töötamisega. Kuldsed ajad olid ja harukordne ajajark saavutamaks kõik.
Lapsi hakati saama 30. eluaasta kandis.
Ma olen 52 ja sain lapse 22 aastaselt tudengina kuna tol ajal oli vähe võimalusi rasedusest hoidumiseks. Minu tolleaegne tutvumisringkond ongi tänased edukad ja enamus neist said lapsed 20-ndate esimeses pooles. Nii mehed kui naised.
Eks sõltub, kust ühiskonnaklassist sa tuled ja kuhu kuulud. Tänases 50-aastased on see võitjate põlvkond, kes said täiskasvanuks siis, kui okupatsioon lõppes. Edukad ja haritud Eesti noored tegelesid selles põlvkonnas õppimisega, ettevõtte loomisega, majanduses valitseva tuhjuse taitmisega ja enese haljale oksale töötamisega. Kuldsed ajad olid ja harukordne ajajark saavutamaks kõik. Lapsi hakati saama 30. eluaasta kandis.
Vähemvõimekad äkki tõesti. Ma olin 22, kui laps sündis. Samal ajal käisin ka ülikoolis ning teenisin piisavalt(vanemahüvitist teadupärast ei olnud). Tulen kõrgharitud ettevõtjate perest, minu laps on 4-ndat põlve ettevõtja.
