Kui täiskasvanud lapsed olemas, võib proovida loomulikult ja kui ei õnnestu, siis on see rong läinud aga tõenäoliselt tuleb veel parem ja varsti on aeg vanaema rõõme nautida! Ise, olles 46 ei kujuta ma küll enam ette neid võimalikke magamata öid jms, mida väike laps endaga kaasa toob. Arvame me küll, et tänased 40-sed on nagu 20-ndate lõpus aga see on siiski endale näkku valetamine. Emake loodus on selleks ajaks ikka teatud mõttega viljakust hoolega kärpinud!
Jap ja minu näitel oli just vastupidi.
Esimene laps sündis kui olin 20ndates. Tohutu shokk, depressioon, lapsega hakkama ei saanud, magamatusega hoopiski mitte. Sattusin omadega nii auku, et vajasin arstiabi ja kangeid ravimeid. Kusjuures laps oli terve ja tubli, viga oli minu kohanemises.
Teise ja kolmanda lapse sain yle 40sena. Polnud mingit probleemi, olin enesekindlus ise. Õnnelik, rahulik, täis energiat ja rahulolu.
Igayhe jaoks on oma aeg õige.
45 pole kuskilt otsast vana.