Esileht Rasestumine ja lapse ootamine 45 ja doonormunarakuga laps

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 88 )

Teema: 45 ja doonormunarakuga laps

Postitas:
Kägu

45 vanuriks nimetada on ikka väga liig. Eesti naiste keskmine eluiga on 82,8 ja meestel 74,4. https://www.err.ee/1127787/eesti-mehe-oodatav-eluiga-on-kasvanud-74-4-ja-naise-oma-82-8-aastani

28 aastane võib samuti ootamatult või mõnesse haigusesse surra kui 45 aastane, iial ei tea kui palju aega kellegil alles on.

Me kõik tahame enda lastega olla nii pikalt kui võimalik,neid armastada ja neile pakkuda parimat.  Peaasi , et hiljem ei peaks miskit kahetsema, eriti ränk bõib olla kahetsus, et lapsesaamist piisavalt ei proovinud. Lasteta elu võib olla kurb.

+9
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Me kõik tahame enda lastega olla nii pikalt kui võimalik,neid armastada ja neile pakkuda parimat.  Peaasi , et hiljem ei peaks miskit kahetsema, eriti ränk bõib olla kahetsus, et lapsesaamist piisavalt ei proovinud. Lasteta elu võib olla kurb.

No teemaalgatajal ei ole ju lasteta elu, tal on 2 täiskasvanud last olemas! See on praegu tal ainult vanainimese kapriis veel üks laps saada.

+13
-10
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Ma ei kujuta ette, kui mu ema oleks mu sama vanalt sünnitanud. Siis oleks ta 70a, kui ma ülikooli lõpetan. Võimalus oleks, et kui ma oma kodu looksin ja võib-olla ka lapsi kasvataksin, siis hooldaksin selle kõige kõrvalt ka vanureid.

Aga võibolla sa poleks ülikooli lõpetanud? Need oleksid ei maksa midagi. Mida siis soovitada nendele 40+ naistele, kes loomulikult jäävad rasedaks (juhtub harva, aga siiski) – teha aborti? Ja kus siis täpselt oleks see vanusepiir? Kes ütleb? Ja mis vanurite hooldus!? Kõik inimesed ei taha hooldust. Mõnel ise hoolitsetud selle eest, et pappi oleks ja keegi hooldaks, kui vaja peaks minema. Mina ise olen ka seda tüüpi inimene, et enne hüppan ojja, kui lasen enda kallale kellegi elu raiskama.

+3
-13
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina ise olen ka seda tüüpi inimene, et enne hüppan ojja, kui lasen enda kallale kellegi elu raiskama.

Hüppad, sa hüppad, jah! Ei maksa päris totrusi ka kirjutada siia. Palju neid vanainimesi sa tead, kes on ojja hüpanud, kui viletsaks jäävad? Kopitavad kõik vanadekodus, laste maksta ja toimetada.

+15
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina ise olen ka seda tüüpi inimene, et enne hüppan ojja, kui lasen enda kallale kellegi elu raiskama

S*tta sa hüppad. Kuhugi sa ei hüppa. Niisama ärpled siin.  Väga ebameeldiv.

Kui sul vaja hooldekodu teenust,  küll siis oled nõus sinna minema ja ojja hüppamisest ei mõtlegi enam.

+12
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Need igavesti noored super emad võiks  parem enda lapsi kasvatada, kui siin Perekoolis kedagi hukka mõistate ja arvamust avaldate, mida teilt keegi ei küsinud.

Vait olemine sobib teile paremini, näete hetkeks targemad välja.

Pange siis ikka aegsasti endale hooldekodu koht kinni ega see 40+ eluaasta jõuab kuradima kiiresti kätte, kiiremini, kui seda ise tahaks.

Iga üks elab enda elu ikka ise.

 

 

+13
-10
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Kopitavad kõik vanadekodus, laste maksta ja toimetada.

Kõik kopitavad vanadekodus? Ma ei tea oma suguvõsast mitte kedagi kes oleks kunagi vanadekodusse sattunud. Nagu mainitud, vanavanemad kõik üle 90 elanud ja need kes juba lahkunud, elasid oma kodus kuni surmani ega vajanud kellegi abi hoolduses. Need kes veel elus (90+), samamoodi elavad iseseisvalt oma kodus ja tatsavad veel ise ilusti ringi, st pigem nemad käivad ise kogu aeg külas, sest nad veel nii kõbusad. Isegi poes toiduostud teevad ise, kellegi abi ei vaja ega taha.

Samas kui su geneetiline pool on nii kehv ja elustiil nii ebatervislik, et kõik suguvõsas lõpetavad hooldekodudes, siis ma ei imesta seda kibestumust. Probleem on ilmselgelt milleski muus, mitte mis vanuses lapsed saadakse.

+11
-12
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Millised need eluviisid küll peavad olema, et 45 a ollakse vanur ja 65 a hooldust vajav rauk, kes lapse ülikooli lõpuaktusele tulla ei saa?
Need, kes 40ndates raseduse edukalt lõpuni kannavad ja sünnitavad, on nagunii parema tervisega ja elujõulisemad. Aega ja raha on neil nagunii rohkem, kui varastes 20ndates emaks saanutel.

+15
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina ei saa nagu sellest ka aru, et kui katseklaasilaps tehakse naisele vanuses 45+ (ütleme siis, et 46-selt sünnitab) ja isa on samas vanusegrupis, et kuidas siis toimub lapse ülalpidamine kuni kõrgkooli lõpetamiseni? Tegelikult ma ei tea, mida seadus ütleb, kas õppival lapsel tuleb ülalpidamine tagada vist 21. eluaastani või mis vanus see täpselt oli. Igatahes – need vanemad on siis lapse 20-aastaseks saamisel 66-aastased. Lapse 18-aastaseks saamise hetkel on nad 64. Penskarid ühesõnaga, aga laps pole veel gümnaasiumigi ära lõpetanud? Mitte keegi ei garanteeri, et vanemad on tööd teha suutvad pensionärid, vabalt võivad nad olla lihtsalt pensionärid (kui nad üldse veel elus on), kes elavad pensionist ja tööd teha ei suuda. Kuidas siis tagatakse selle lapse ülalpidamine, pensionidest või?

Minu jaoks on see kummaline, et sellises vanuses naisele üldse meditsiin seda jama kõike võimaldab teha ja selliseid tujusid rahuldada. Isegi kui praegu ollakse säästnud jne, siis need vanemad ei saa ju garanteerida, et need säästud ja investeeringud veel 20 aasta pärast alles on. Või siis on kohustuslik teha elukindlustused, mis muidu on vabatahtlik?

Ja ei tasu nüüd öelda, et miski ei ole garanteeritud ka noorte vanemate puhul. Jah, ei ole muidugi, kuid TÕENÄOSUS on see asi, mida peaks arvestama. Statistika haiguste, surmade jne kohta.

meie pere varad on näiteks üle miljoni, rahas ei oleks üldse küsimus lapse kasvatamisel, väga madal teemapööre.

Õnneks või kahjuks mul mees ei soovi neljandat last (sünnitaksin 44 pluss)

+2
-10
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Millised need eluviisid küll peavad olema, et 45 a ollakse vanur ja 65 a hooldust vajav rauk, kes lapse ülikooli lõpuaktusele tulla ei saa?

Need, kes 40ndates raseduse edukalt lõpuni kannavad ja sünnitavad, on nagunii parema tervisega ja elujõulisemad. Aega ja raha on neil nagunii rohkem, kui varastes 20ndates emaks saanutel.

65 ollakse gümnaasiumi lõpetades. Ülikooli lõpuks 70.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas teemaalgatajal läinud on?  Ma ise 49 aastane väikelapse ema🙂

+14
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Huvitav, et siin on nii palju kommentaare, mis ütlevad, et see on kõigi oma asi, mis vanuses last saada. Mul on sellega natuke haakuva teemaga seoses üks küsimus hingel. Nimelt kirjutas eelmisel aastal üks mu põgus tuttav facebooki, et põeb vähki ja palus annetusi ravile sõitmiseks. Ravil ta käis, aga pool aastat hiljem siiski suri kahjuks. Aga – tal oli 3 väikest last ja nad kõik on nooremad kui tema vähidiagnoos. Mul on see pidevalt meeles mõlkunud ning ma ei saa aru, miks ta sai 3 last, kui ta teadis, et põeb vähki?? Olgu, laste vanuseid arvestades võis ta diagnoosi saada esimese lapsega rase olles. Aga järgmised kaks last? Ma tean, et vähiga võib elada pikki aastaid ja vähist võib ka paraneda, aga isegi paranemise korral tuleb vähk tihti tagasi. Ning raseduse ajal ju keemiaravi teha ei saa nii, et see lapsele ka ohutu oleks. Nüüd ma mõtlengi neile vaestele lastele, kes pidid nii pisikesena emast ilma jääma, kõige noorem oli alles aastane…

+15
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

meie pere varad on näiteks üle miljoni, rahas ei oleks üldse küsimus lapse kasvatamisel, väga madal teemapööre.

Vabandust, me ei räägi siin teemas mingitest miljonäridest ilmselt. Sinu poolt tõesti äärmiselt madal teemapööre. Siin portaalis võivad ju kõik end miljonärideks nimetada, vaba valik ja anonüümsus. Teema aga ei ole miljonäride lastest –  seda ikka adusid?

+9
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Huvitav, et siin on nii palju kommentaare, mis ütlevad, et see on kõigi oma asi, mis vanuses last saada. Mul on sellega natuke haakuva teemaga seoses üks küsimus hingel. Nimelt kirjutas eelmisel aastal üks mu põgus tuttav facebooki, et põeb vähki ja palus annetusi ravile sõitmiseks. Ravil ta käis, aga pool aastat hiljem siiski suri kahjuks. Aga – tal oli 3 väikest last ja nad kõik on nooremad kui tema vähidiagnoos. Mul on see pidevalt meeles mõlkunud ning ma ei saa aru, miks ta sai 3 last, kui ta teadis, et põeb vähki?? Olgu, laste vanuseid arvestades võis ta diagnoosi saada esimese lapsega rase olles. Aga järgmised kaks last? Ma tean, et vähiga võib elada pikki aastaid ja vähist võib ka paraneda, aga isegi paranemise korral tuleb vähk tihti tagasi. Ning raseduse ajal ju keemiaravi teha ei saa nii, et see lapsele ka ohutu oleks. Nüüd ma mõtlengi neile vaestele lastele, kes pidid nii pisikesena emast ilma jääma, kõige noorem oli alles aastane…

Arvan, et tean seda naist, kellest alatult pärast tema surma siin kirjutad püüdes teisi lugejaid tema suhtes negatiivselt meelestada. Ei, selle naise vanem laps on kindlasti vanem kui tema vähidiagnoos ja see, et kaks nooremat ei ole, ei ole sinu asi. Julgen öelda, et nendel lastel on tugev tuguvõrgustik ja väga hea isa. Ela oma elu ja mõtle natuke enne, kui midagi kirja paned.

Marie

+10
-12
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui täiskasvanud lapsed olemas, võib proovida loomulikult ja kui ei õnnestu, siis on see rong läinud aga tõenäoliselt tuleb veel parem ja varsti on aeg vanaema rõõme nautida! Ise, olles 46 ei kujuta ma küll enam ette neid võimalikke magamata öid jms, mida väike laps endaga kaasa toob. Arvame me küll, et tänased 40-sed on nagu 20-ndate lõpus aga see on siiski endale näkku valetamine. Emake loodus on selleks ajaks ikka teatud mõttega viljakust hoolega kärpinud!

Jap ja minu näitel oli just vastupidi.

Esimene laps sündis kui olin 20ndates. Tohutu shokk, depressioon, lapsega hakkama ei saanud, magamatusega hoopiski mitte. Sattusin omadega nii auku, et vajasin arstiabi ja kangeid ravimeid. Kusjuures laps oli terve ja tubli, viga oli minu kohanemises.

Teise ja kolmanda lapse sain yle 40sena. Polnud mingit probleemi, olin enesekindlus ise. Õnnelik, rahulik, täis energiat ja rahulolu.

Igayhe jaoks on oma aeg õige.

45 pole kuskilt otsast vana.

+14
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma arvan, et 45 ei ole vana, saaksid kindlasti hakkama. Ei tasu end lasta häirida igasugu “arvajatest”- tänapäeval on 40 pluss sünnitajad juba vägagi tavalised.

Tean peale enda veel kahte naist, kes doonormunarakuga 40ndates rasestunud, kõik jäid kohe esimesel katsel niiviisi rasedaks. Kindlasti proovi veel. Võid jälgida instagrammis ja mujal samaealisi ja samal viisil emaks saanuid mujal maailmas, neid on väga palju!

Hakkama jah saab aga kas see ka nauding on. Mina tunnen mõnda naist , kes 45+ vanuselt on veel lapsi saanud ja nende laste kasvatamine pole nii kerge kui nooremana saadud laste puhul.

+6
-11
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina sain viimase lapse  39, nüüd on laps 14 – seega olen 53. 14-aastane laps on juba väga asjalik, ei vaja enam nii hoolt. Samas olles 53-aastane, tunnen viimastel aastatel, et  olen jäänud vanaks. olen küll  reibas, teen trenni, suhtlen inimetega, hea klapp mehega, mat. kindlustus – aga ma ei ole enam noor. Tunnen, et vajan rohkem omaette olemiseks aega, rohkem puhkust, seoses algava menopausiga olen närvilisem,  higistan.  Kui mul oleks veel hoolt vajav algklassilaps, siis oleks ikka väga keeruline.  Praegu jäävad lapsed mehega koju, sõidan üksi maakoju, naudin omaette olemist võin käin spas.

Iga aasta mida hiljem sünnitad, seda vanemana peab arvestama hoolt vajava väikelapsega, seast peale 50ndat hakkab naine väga palju muutuma,  tekivad tervise probleemid jne.

+9
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Hakkama jah saab aga kas see ka nauding on. Mina tunnen mõnda naist , kes 45+ vanuselt on veel lapsi saanud ja nende laste kasvatamine pole nii kerge kui nooremana saadud laste puhul.

Inimesed on erinevad. Mõned on noorelt väga hakkamist täis, tublid, enesekindlad, jõuavad ja teevad palju. Mõned on noorelt ebakindlad, väsinud, vaevu saavad hakkama ühe kooli või tööga.

Ja sama ka vanaduses, mõnel tuleb see raske ärakukkumise aeg: järsult halvenenud tervis, välimus, tekib totaalne tujutus või depressioon, tööl enam ka hakkama ei saa ja huvi enam arenemiseks pole. Teised hakkavad õitsema, on iga aastaga üha positiivsemad ja rahulikumad, vahetavad eriala, alustavad oma äriga.

+6
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Katkemine oli jah esmakordne. Kaks tervet täiskasvanud last olemad. Nüüd uus suhe 1,5 aastat ning märtsis ka rasestusin. Paraku see katkes ning seepärast mõtlegi, kas ise veel proovida või minna doonorrakkude peale.

iga uue mehega ei pea last saama. Alatai võib muidugi lapsendada aga vaata natuke ka ette. Siis kui laps gümnaasiumisse läheb, kui vana sa oleks?????

+8
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teemaalgatajana kiikasin siia üle pika aja. Rõõm on, et viimasel ajal tuntud üle neljakümnesed kas just emaks saanud või peagi saavad. Võtsime abikaasaga teema mõneks ajaks maha, paljuski minu karjääri ja enesearengu tõttu – jah, tõesti, lõpetan uuesti ülikooli. Et dementsus veel ei peaks ohustama 🙂 paljud märkused on olnud asjakohased. Tõesti, enamik 40 ei viitsi enam midagi eriti teha, ammu siis õppimine või lapse saamine ja kasvatamine. Minu jaoks aga on elu lasteta tühi. Igav on vaid töötada, koertega jalutada, trenni teha, sõpradega suhelda jne. Energiat jääb üle ning jah, mina tunnen, et jaksan, suudan ja tahan veel lapsi saada. Ja üheksakümneseks minimaalselt kavatsen ka elada 🙂 nii, nagu minu vanavanaema ja vanaema. Olen ka arvestanud, et abikaasa sureb enne mind ja pean üksi hakkama saama. Pole ka tema väga palju vanem ja on enda ea kohta (50) vägagi kobe, sh juuksed täitsa peas ja õllekõht ka puudub 🙂 ju me siis erineme stereotüüpidest, aga mis seal ikka. Oleme valinud oma tee, tegutseme aktiivselt ja ei kavatse veel niisama diivanile pahuraid vanainimesi kehastama asuda. Neljakümne viies eluaasta tegelikult alles algas ning usun, et aasta pärast on me pere kindlasti suurem ja seetõttu ka rikkam!

+10
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Neljakümne viies eluaasta tegelikult alles algas ning usun, et aasta pärast on me pere kindlasti suurem ja seetõttu ka rikkam!

Inimene, kas sa oled võimeline aru saama sellest, et sul algab 5 aasta pärast MENOPAUS? Ja kas sa oled võimeline aru saama sellest, et sul pole aimugi, mida see tähendab?

+6
-15
Please wait...

Postitas:
Kägu

Neljakümne viies eluaasta tegelikult alles algas ning usun, et aasta pärast on me pere kindlasti suurem ja seetõttu ka rikkam!

Inimene, kas sa oled võimeline aru saama sellest, et sul algab 5 aasta pärast MENOPAUS? Ja kas sa oled võimeline aru saama sellest, et sul pole aimugi, mida see tähendab?

Ei pruugi enam viite aastat minnagi. Minul hakkasid kuumahood, öine higistamine, tupekuivus jne 47-selt ja arst ei arvanud sugugi, et olen selleks liiga noor.

+8
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Neljakümne viies eluaasta tegelikult alles algas ning usun, et aasta pärast on me pere kindlasti suurem ja seetõttu ka rikkam!

Inimene, kas sa oled võimeline aru saama sellest, et sul algab 5 aasta pärast MENOPAUS? Ja kas sa oled võimeline aru saama sellest, et sul pole aimugi, mida see tähendab?

Jah, aga mis siis sellest on, et algab? Kõigil algab ju enamasti. Selles pole midagi ebatavalist.

+5
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Neljakümne viies eluaasta tegelikult alles algas ning usun, et aasta pärast on me pere kindlasti suurem ja seetõttu ka rikkam!

Inimene, kas sa oled võimeline aru saama sellest, et sul algab 5 aasta pärast MENOPAUS? Ja kas sa oled võimeline aru saama sellest, et sul pole aimugi, mida see tähendab?

Ei pruugi enam viite aastat minnagi. Minul hakkasid kuumahood, öine higistamine, tupekuivus jne 47-selt ja arst ei arvanud sugugi, et olen selleks liiga noor.

Ja sinu tupekuivus puutub asjasse kuidas? Mõnel algab menopaus 35 a mõnel 55 a. Ju siis enam lapsi ei saa. Aga enne seda saab ju rasestuda ja sünnitada.

+7
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jah, aga mis siis sellest on, et algab? Kõigil algab ju enamasti. Selles pole midagi ebatavalist.

On ikka ebatavaline küll, kui pead oma kehva enesetunde kõrvalt paariaastast last kantseldama.

+5
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja sinu tupekuivus puutub asjasse kuidas? Mõnel algab menopaus 35 a mõnel 55 a. Ju siis enam lapsi ei saa. Aga enne seda saab ju rasestuda ja sünnitada.

Ega siis lapse saamine ometi ju sünnitamisega piirdu! See laps tuleb üles ka kasvatada.

+4
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

ma ei tea 🙂 ise sünnitasin kolmanda ja viimase 37-aastaselt, laps on praegu 11 ja mina 49. loomulikult meie elu keerleb pesamuna ümber – aga – umbes aasta tagasi nõrgemalt ja pool aastat tagasi juba väga tugevalt, tundsin mina, et olen väsinud. lapsega seotud toimingud ei tule enam nii lihtsalt, kui kahe suurema lapsega üle kümne aasta tagasi. mul hormoonid elasid oma elu ning umbes poolteist aastat tagasi tundsin väga väga suurt soovi saada veel neljas laps. ma olen tänulik, et sellele looduse tungile järele ei andnud. ma arvan, et tegemist oli menopausi algusega, kus hormoonid nö lolliks läksid. mõne kuuga hormoonide torm vähenes ja tohutu soov neljas laps saada kadus.

aga ma olin teemaalgatajast erinevas olukorras. mul see kolmas laps, kes elu täidab, oli juba olemas. kui mul teda poleks olnud ja 45-selt oleks tekkinud vastupandamatu lapsesoov, ei teagi, kas oleksin siis looduse tungile järele andnud. ma arvan, et oleksin väga palju lugenud ja uurinud, kuidas läheb minuvanustel väikelaste emadel, kas on jõudu ja energiat. see on vist ka inimeseti väga erinev, et kui kaua menopaus ja sellega seotud halb enesetunne kestavad.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja sinu tupekuivus puutub asjasse kuidas? Mõnel algab menopaus 35 a mõnel 55 a. Ju siis enam lapsi ei saa. Aga enne seda saab ju rasestuda ja sünnitada.

Ega siis lapse saamine ometi ju sünnitamisega piirdu! See laps tuleb üles ka kasvatada.

Menopaus tähendab surma?

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja sinu tupekuivus puutub asjasse kuidas? Mõnel algab menopaus 35 a mõnel 55 a. Ju siis enam lapsi ei saa. Aga enne seda saab ju rasestuda ja sünnitada.

Ega siis lapse saamine ometi ju sünnitamisega piirdu! See laps tuleb üles ka kasvatada.

Menopaus tähendab surma?

Vaevalt. Küll aga vähenenud töövõimet.

+3
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja sinu tupekuivus puutub asjasse kuidas? Mõnel algab menopaus 35 a mõnel 55 a. Ju siis enam lapsi ei saa. Aga enne seda saab ju rasestuda ja sünnitada.

Ega siis lapse saamine ometi ju sünnitamisega piirdu! See laps tuleb üles ka kasvatada.

Menopaus tähendab surma?

Vaevalt. Küll aga vähenenud töövõimet.

Ei vähene see töövõime veel küll kuhugi.

Mis juhtub, on see, et mõned aastad on hormonaalselt keeruline ja võivad mõned probleemid/vaevused tekkida, mida enne ei olnud. Ja peale menopausi suureneb teatud haiguste risk – näiteks südame- ja veresoonkonna haigused.

+6
-2
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 88 )


Esileht Rasestumine ja lapse ootamine 45 ja doonormunarakuga laps