Esileht Rasestumine ja lapse ootamine 45 ja doonormunarakuga laps

Näitan 28 postitust - vahemik 61 kuni 88 (kokku 88 )

Teema: 45 ja doonormunarakuga laps

Postitas:
Kägu

Tegelikult ma ei tea, mida seadus ütleb, kas õppival lapsel tuleb ülalpidamine tagada vist 21. eluaastani või mis vanus see täpselt oli. Igatahes – need vanemad on siis lapse 20-aastaseks saamisel 66-aastased. Lapse 18-aastaseks saamise hetkel on nad 64. Penskarid ühesõnaga, aga laps pole veel gümnaasiumigi ära lõpetanud?

Tänased 45-aastased ei saa kindlasti enne pensionile, kui 65-aastaselt. Pigem on oht, et see iga tõuseb ja nad saavad pensionile umbes 67-aastaselt. St 45-aastaselt lapse saanud jõuavad pensionikka kuskil lapse ülikooli ajal. Ja üldiselt ei ole vanuse kätte jõudes pensionile jäämine kohustuslik. Kui soovi ja tervist on, võib rahulikult edasi töötada.

+10
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tänased 45-aastased ei saa kindlasti enne pensionile, kui 65-aastaselt. Pigem on oht, et see iga tõuseb ja nad saavad pensionile umbes 67-aastaselt. St 45-aastaselt lapse saanud jõuavad pensionikka kuskil lapse ülikooli ajal. Ja üldiselt ei ole vanuse kätte jõudes pensionile jäämine kohustuslik. Kui soovi ja tervist on, võib rahulikult edasi töötada.

Ja kui tervis ei luba, siis mis? Laps peab kohe peale gümnaasiumit tööle minema ja võimalik, et ka oma põduraid vanemaid toetama?

+5
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja kui tervis ei luba, siis mis? Laps peab kohe peale gümnaasiumit tööle minema ja võimalik, et ka oma põduraid vanemaid toetama?

Nagu ma just selgitasid, siis pigem on sell 45-aastasele inimeslee sünidnud laps siiski juba ülikooli lõpusirgel seks ajaks, kui tema vanem pensionile jääb. Teiseks, selleks puhuks võiks inimene ikka ise endale proovida sel ajal, kui tervis veel lubab, mingi tagala tekitada. Need pensionikka jõudjad saavad ju pensionit. Kui nad lisaks veel ise mingi tagala kindlustasid, siis võiksid ikka veel mõnikümmend aastat ise hakkama saada oma pensioni ja varem investeeritu abil.

Kas sa hakkasid kohe, kui su vanemad pensionile jäid, neid rahaliselt toetama? Minu omad said küll algul ikka väga kenasti veel ise hakkama majanduslikult. Ja ise ma tegelen ka järjest omale varude tekitamisega, et saaksin hakkama ka siis, kui pension ise väga suur ei ole. Ja loomulikult ei võtnud ma ka teist sammast eelküünte ja pidutsemise jaoks välja. Vaatasin just, et hetkel netis oleva kalkulaatori prognoosi põhjl annavad nii teine kui kolmas sammas üksjagu lisa mu esimesele sambale.

+11
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja kui tervis ei luba, siis mis? Laps peab kohe peale gümnaasiumit tööle minema ja võimalik, et ka oma põduraid vanemaid toetama?

Lastetud 45 aastased on ilmselgelt korralikult sambaid kasvatanud. Isegi ilma erilise karjäärita koguneb tavalisel töötajal sinna 25 järjestikuse tööaastaga korralik summa. Hoopis pidevalt ja üle miinimumaja kodustel emadel on pensioni ajaks “tore” üllatus kogunenud ja lapsed peavad kamba peale kokku klappima hakkama.

+5
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja kui tervis ei luba, siis mis? Laps peab kohe peale gümnaasiumit tööle minema ja võimalik, et ka oma põduraid vanemaid toetama?

Lastetud 45 aastased on ilmselgelt korralikult sambaid kasvatanud. Isegi ilma erilise karjäärita koguneb tavalisel töötajal sinna 25 järjestikuse tööaastaga korralik summa. Hoopis pidevalt ja üle miinimumaja kodustel emadel on pensioni ajaks “tore” üllatus kogunenud ja lapsed peavad kamba peale kokku klappima hakkama.

Ei kasvata need karjäärita lastetud mingeid sambaid. Elavad kena muretut laia elu palgapäevast palgapäevani. Mina arvan, et lastevanematel on palju rohkem vastutustunnet tuleviku ees ja hoopis nemad mõtlevad oma sammastele (ja laste pärandustele ka).

+3
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Isiklikult, kuulun sinna “hiliste ärkajate” hulka, korduvalt olen pidanud selgitama, et mina pole süüdi, et inimesed on eri vanuses erinevaid otsuseid teinud, sest kadedus on suur. Sina kasvatasid lapsi, mina õppisin ja töötasin. Mõlemad peaksime olema oma otsustega rahul, mina olen, kuid teine pool enamasti ei saa ikkagi aru, miks tema võimalused erinevad minu omadest. Olen elanud/töötanud nii siin kui sealpool maakera, juhtivatel kohtadel, omandanud haridust, seda kolmes eri valdkonnas, multikeelne, rahapuuduse üle ei kurda, reisinud, praegu ehitame mehega maja, laenuta. Seega mina tunnen ennast praegu, “hilise” rasedana, superhästi, palju kogemusi ja tagala on kindel. Rahatarkus maast madalast, miski ei tulnud lihtsalt, tööd on palju tehtud, eriti endaga. Samal ajal kui minuealised panid pidu või kasvatasid lapsi, mina arendasin ennast, tegin tasustamata ületunde, võtsin vastu ebatulusaid projekte jms. Ajaga tõi see palju võimalusi. Seega, varem või hiljem, mis iganes sobib, inimene on oma valikute tulemus ja kui ta sellega rahul on, siis mille kuradi pärast sügab see kellegi teise tagumikku? Olen ka IVF rase, taaskord, oma valikute tulemus, ei astu elus sammugi tagasi ja ei kahetse midagi. Seega julgustan kõiki, kes oma tee valinud, sellel ka rahul olema!

+16
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oeh, ma moraalselt seda otsust ei laida. Vaatan enda ema, kes on praegu 69 ja ta on ikka väga nooruslik ja kohati jaksab minu kohe 6a saava lapsega rohkem möllata, kui mina. Meil ka suguvõsas tugevad ja head terved geenid, pikk eluiga.

Aga tead, ma olen praegu 36-aastasena viimast juppi rase ja on väga erinev, kui 31a. Preeklampsia oht, ma olin esimesed 12 nädalat niiiiiiiii ropult väsinud, et surm silme ees ja nüüd viimasest kuust ei taha rääkidagi. Esimese lapsega ei mäleta sellist kadalippu üldse. Seega, juba 5a laste vanusevahet on raseduse kandmise mõttes nagu öö ja päev. Sama räägib ka sugulane, kes umbes sama kaugel, kui mina, ainult et 37a. Ja tema 2 esimest rasedust läksid samuti kergelt.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oeh, ma moraalselt seda otsust ei laida. Vaatan enda ema, kes on praegu 69 ja ta on ikka väga nooruslik ja kohati jaksab minu kohe 6a saava lapsega rohkem möllata, kui mina. Meil ka suguvõsas tugevad ja head terved geenid, pikk eluiga.

Aga tead, ma olen praegu 36-aastasena viimast juppi rase ja on väga erinev, kui 31a. Preeklampsia oht, ma olin esimesed 12 nädalat niiiiiiiii ropult väsinud, et surm silme ees ja nüüd viimasest kuust ei taha rääkidagi. Esimese lapsega ei mäleta sellist kadalippu üldse. Seega, juba 5a laste vanusevahet on raseduse kandmise mõttes nagu öö ja päev. Sama räägib ka sugulane, kes umbes sama kaugel, kui mina, ainult et 37a. Ja tema 2 esimest rasedust läksid samuti kergelt.

See sõltub küll pigem naisest ja rasedusest. Minu rasedus kulges 40aastaselt ilma igasuguste suuremate probleemideta.

+7
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

No mida

Mina olin 19a, kui sünnitasin esimese lapse! Lõpetasin lapse ja töö kõrvalt ülikooli. Vanemad lahkusid, kui olin 21a. Ehk pidin ise hakkama saama ja usun, et olen saanud väga hästi hakkama. Pole kordagi kahetsenud, pigem vastupidi. Hetkel ootan kolmandat last ja olen 33 a, hetkel küll materiaalselt kindlustatud ja pole muresid.
Aga nii kole lugeda, kuidas tehakse maha naisi, kes üle 40- soovivad lapsi saada!
sry aga me kunagi ei tea kaua meie elulõng kestab!! Elust tuleb rõõmu tunda ja mina innustan neid naisi! Nad palju teadlikumad, kui naised kes on varases eas ja “ juhtub” .

 

milleks õelutseda??

 

aga Naised on väga tugevad, on nad 18 v 45 !!!

pole vaja ilkuda.

 

 

 

jõudu♥️

+15
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Alles oli üks imelik artikkel, kus kellegile jäi ette munarakudoonorlus, nagu oleks tegemist massilise annetamisega ja naiste ärakasutamisega. Tegelikult on vähe naisi, kes oma rakke loovutavad ja ühes riiklikus kliinikus oli vist kõigest kaks annetajat. Doonorraku kasutamine võiks jääda olukorda, kus last soovitakse, aga tervislike põhjustel oma rakkudega pole õnnestunud saada. Huvitav, kas varsti jääb ette IVF-i kasutamine ja kirjutatakse, kui ebaloomulikust, kunstlikust protseduurist?

+7
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Alles oli üks imelik artikkel, kus kellegile jäi ette munarakudoonorlus, nagu oleks tegemist massilise annetamisega ja naiste ärakasutamisega. Tegelikult on vähe naisi, kes oma rakke loovutavad ja ühes riiklikus kliinikus oli vist kõigest kaks annetajat. Doonorraku kasutamine võiks jääda olukorda, kus last soovitakse, aga tervislike põhjustel oma rakkudega pole õnnestunud saada. Huvitav, kas varsti jääb ette IVF-i kasutamine ja kirjutatakse, kui ebaloomulikust, kunstlikust protseduurist?

Usuhulludele juba ammu jääb ette.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oeh, ma moraalselt seda otsust ei laida. Vaatan enda ema, kes on praegu 69 ja ta on ikka väga nooruslik ja kohati jaksab minu kohe 6a saava lapsega rohkem möllata, kui mina. Meil ka suguvõsas tugevad ja head terved geenid, pikk eluiga.

Aga tead, ma olen praegu 36-aastasena viimast juppi rase ja on väga erinev, kui 31a. Preeklampsia oht, ma olin esimesed 12 nädalat niiiiiiiii ropult väsinud, et surm silme ees ja nüüd viimasest kuust ei taha rääkidagi. Esimese lapsega ei mäleta sellist kadalippu üldse. Seega, juba 5a laste vanusevahet on raseduse kandmise mõttes nagu öö ja päev. Sama räägib ka sugulane, kes umbes sama kaugel, kui mina, ainult et 37a. Ja tema 2 esimest rasedust läksid samuti kergelt.

See sõltub küll pigem naisest ja rasedusest. Minu rasedus kulges 40aastaselt ilma igasuguste suuremate probleemideta.

J

Aga kas sul varasem (nooremana) võrdlusmoment on ka olemas?

Lihtsalt enda tutvusringkonna pealt ütlen (ja mul on väga palju kolmelapselisi kollektiivis ning muidu ümber, ikka on jutuks tulnud), et 40a ilma igasuguste probleemideta ja lihtsalt füüsiliselt superhästi end tundev rase on ikkagi pigem haruldane, kui nt vanuses 25-30a ei ole see haruldane. Ega mul ka olulisi probleeme tegelikult pole (isegi ei iiveldanud), aga lihtsalt üldfüüsis on palju väsinum, kui nooremana. Ilmselt võtab ka sünnitusest taastumine rohkem aega. Olen sellega arvestanud.

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oeh, ma moraalselt seda otsust ei laida. Vaatan enda ema, kes on praegu 69 ja ta on ikka väga nooruslik ja kohati jaksab minu kohe 6a saava lapsega rohkem möllata, kui mina. Meil ka suguvõsas tugevad ja head terved geenid, pikk eluiga.

Aga tead, ma olen praegu 36-aastasena viimast juppi rase ja on väga erinev, kui 31a. Preeklampsia oht, ma olin esimesed 12 nädalat niiiiiiiii ropult väsinud, et surm silme ees ja nüüd viimasest kuust ei taha rääkidagi. Esimese lapsega ei mäleta sellist kadalippu üldse. Seega, juba 5a laste vanusevahet on raseduse kandmise mõttes nagu öö ja päev. Sama räägib ka sugulane, kes umbes sama kaugel, kui mina, ainult et 37a. Ja tema 2 esimest rasedust läksid samuti kergelt.

See sõltub küll pigem naisest ja rasedusest. Minu rasedus kulges 40aastaselt ilma igasuguste suuremate probleemideta.

J

Aga kas sul varasem (nooremana) võrdlusmoment on ka olemas?

Lihtsalt enda tutvusringkonna pealt ütlen (ja mul on väga palju kolmelapselisi kollektiivis ning muidu ümber, ikka on jutuks tulnud), et 40a ilma igasuguste probleemideta ja lihtsalt füüsiliselt superhästi end tundev rase on ikkagi pigem haruldane, kui nt vanuses 25-30a ei ole see haruldane. Ega mul ka olulisi probleeme tegelikult pole (isegi ei iiveldanud), aga lihtsalt üldfüüsis on palju väsinum, kui nooremana. Ilmselt võtab ka sünnitusest taastumine rohkem aega. Olen sellega arvestanud.

Ei ole, aga no ma tundsin üsna nagu enne rasedust. Välja arvatud ehk paar viimast nädalat, mil oli juba raske olla, aga siiski sain perekooli loengutes ja joogas aru, et pole vinguda midagi, teistel oli raskem. Laps oli suur, sünnitus üsna raske, aga taastusin kenasti.

Mul on ka vähemalt 3 sõbrannat või head tuttavat 40 ringis kas esimese, teise või kolmanda lapse saanud ja mingit erilist vahet eelnevate rasedustega nad välja ei toonud. Kõrvalt vaadates pigem vastupidi.

Ma ei väidagi, et 40aastaselt keskmiselt ilmselt on raskem, aga lõpuks sõltub kõik ikka konkreetsest naisest.

 

+4
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Huvitav, kas varsti jääb ette IVF-i kasutamine ja kirjutatakse, kui ebaloomulikust, kunstlikust protseduurist?

Sa tahad väita, et IVF ei ole ebaloomulik ega kunstlik protseduur? Et looduses toimub IVF iseenesest?

+7
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sa tahad väita, et IVF ei ole ebaloomulik ega kunstlik protseduur? Et looduses toimub IVF iseenesest?

Ühte lauset pole mõtet kontekstist välja rebida. Mõte seisnes selles, et erinevad protseduurid, nagu IVF, rakudoonorlus jms ei tohiks teistele ette jääda ja see on igaühe enda asi, kuidas lapsed saab. Sarnastel teemadel artiklid võivad olla provokatatiivsed ja jätta ekskliku mulje. Eestis tehakse palju IVF protseduure, aga kui keegi väidab, et naisi kasutatakse doonoriks meelitamisel ära, siis kas see ikka vastab tõele, kui oma rakkude annetajaid on tegelikult vähe?

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Huvitav, kas varsti jääb ette IVF-i kasutamine ja kirjutatakse, kui ebaloomulikust, kunstlikust protseduurist?

A mis see sinu arvates siis on, nagu mingi loomulik asi v?

+5
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

A mis see sinu arvates siis on, nagu mingi loomulik asi v?

Jälle üks, kes ivfist ei tea mitte muhvigi, aga kireb. Oled ise ka usuhull?
1. IVF ei tarvitata ühtegi muud rohtu kui need hormoonid, mida keha raseduse ja normaalse tsükli ajal ise eritab, lihtsalt koguseid suurendatakse. FSH (nt Gonal-F), LH, Progesteroon ja hcg (ovitrelle).
2. Ei osata veel viljastada ega tehislikult looteid teha, ammugi ei ole mingit erilist kontrolli, kas naine rasestub ja looted emasse püsima jäävad või mitte. Küll üritatakse, aga tegelikult on ikkagi kõik Emakese Looduse kätes. IVF õnnestumise tõenäosus näitab seda ilmekalt, oleks arstide teha, oleks see 100%, aga pole isegi poolt.
3. Ainuke, mida tehakse, on viljastamine katseklaasis kunstlikes tingimustes söötmel. Rakud kasvatab naine ja mees oma kehas, viljastub ja pesastub loode nagu loomulikul teelgi.
4. Ammugi on alates siirdamisest kõik loomulik (no võib-olla toetusravi, progesterooni toetusravi saavad väga pajud ka loomulikult rasestunud naised).
5. Arstid ei suuda midagi teha varase katkemisega, looduslik valik ja kõik. Mis katkema on määratud (kromosoomvead jms), see katkeb ka ravides.
6. Kui naisel pole kõlblikke munarakke või mehel seemnerakke, ei saa ükski arst neile last meisterdada.

+6
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

A mis see sinu arvates siis on, nagu mingi loomulik asi v?

Jälle üks, kes ivfist ei tea mitte muhvigi, aga kireb. Oled ise ka usuhull?

1. IVF ei tarvitata ühtegi muud rohtu kui need hormoonid, mida keha raseduse ja normaalse tsükli ajal ise eritab, lihtsalt koguseid suurendatakse. FSH (nt Gonal-F), LH, Progesteroon ja hcg (ovitrelle).

2. Ei osata veel viljastada ega tehislikult looteid teha, ammugi ei ole mingit erilist kontrolli, kas naine rasestub ja looted emasse püsima jäävad või mitte. Küll üritatakse, aga tegelikult on ikkagi kõik Emakese Looduse kätes. IVF õnnestumise tõenäosus näitab seda ilmekalt, oleks arstide teha, oleks see 100%, aga pole isegi poolt.

3. Ainuke, mida tehakse, on viljastamine katseklaasis kunstlikes tingimustes söötmel. Rakud kasvatab naine ja mees oma kehas, viljastub ja pesastub loode nagu loomulikul teelgi.

4. Ammugi on alates siirdamisest kõik loomulik (no võib-olla toetusravi, progesterooni toetusravi saavad väga pajud ka loomulikult rasestunud naised).

5. Arstid ei suuda midagi teha varase katkemisega, looduslik valik ja kõik. Mis katkema on määratud (kromosoomvead jms), see katkeb ka ravides.

6. Kui naisel pole kõlblikke munarakke või mehel seemnerakke, ei saa ükski arst neile last meisterdada.

Kõlab äärmiselt loomulikult.

+6
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

A mis see sinu arvates siis on, nagu mingi loomulik asi v?

Saad ilmselt ka ise aru, et see on võimalus saada laps kõigil neil, kellel loomulikult ei õnnestu.

+6
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

A mis see sinu arvates siis on, nagu mingi loomulik asi v?

Saad ilmselt ka ise aru, et see on võimalus saada laps kõigil neil, kellel loomulikult ei õnnestu.

Võib-olla on sellel loodusliku valiku seisukohalt mingi sügavam mõte, et kõik ei rasestu ega peakski lapsi saama.

+6
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

A mis see sinu arvates siis on, nagu mingi loomulik asi v?

Saad ilmselt ka ise aru, et see on võimalus saada laps kõigil neil, kellel loomulikult ei õnnestu.

Ja see just ongi see, mis ei ole loomulik. Saad ilmselt ka ise aru. IVF on kahe suguraku vägistamine, kokkutoppimine ebaloomulikus kehavälises keskkonnas. Loomulikkusest ja looduslikkusest on see sama kaugel kui Maa Jupiterist.

+5
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

IVF on kahe suguraku vägistamine, kokkutoppimine ebaloomulikus kehavälises keskkonnas.

Võta nüüd rahulikult, keegi ei käse sul ebaloomulikus kehavälises keskkonnas rakke kokku toppida. Igaüks teeb ise oma valikud ja sa ei pea siin oma frustratsiooni välja elama.

+7
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Võib-olla on sellel loodusliku valiku seisukohalt mingi sügavam mõte, et kõik ei rasestu ega peakski lapsi saama.

Jäta see inimeste enda otsustada. Alkohoolikud ja narkomaanid ei peaks, aga ikka saavad.

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jäta see inimeste enda otsustada. Alkohoolikud ja narkomaanid ei peaks

Jäta see nende enda otsustada.

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tegemist on ülimalt läbimõeldud otsusega – IVF korral. Viimast saab vaid med.näidustusel. Doonormunarakuga IVF võimaldatakse vaid siis, kui muid võimalusi ei ole. Hinnangu andmisel tuleks küsida arvamust ka doonoritelt – miks nad soovivad aidata. Kes annab neeru, kes millegi muu, et inimene saaks elada täisväärtuslikku elu. Kuniks ise abi ei vaja, jäta oma radikaalsed arvamused ka endale. Lapse saamine mistahes vanuses, sh teaduse kaasabil, on igaühe isiklik otsus.

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lapse saamine mistahes vanuses, sh teaduse kaasabil, on igaühe isiklik otsus.

Paraku puudutab see “igaühte isiklik otsus” ka sündivat last. Kas ja kui rõõmus on tema, et sünnib vanurite perre või eelistaks ta siiski sündimata olla.

+2
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lapse saamine mistahes vanuses, sh teaduse kaasabil, on igaühe isiklik otsus.

Paraku puudutab see “igaühte isiklik otsus” ka sündivat last. Kas ja kui rõõmus on tema, et sünnib vanurite perre või eelistaks ta siiski sündimata olla.

Olen 40aastase ema ja 46aastase isa laps. Lapsepõlvest põhiline mõte oli ’issand kui normaalsed vanemad mul on’. Teiste laste vanemad tõmblesid iga saja pärast, ei andnud neile hingamisruumi, minu omad säilitasid stoilise rahu ja keskendusid elus olulisele.

Noored ja energilised vanemad ei tähenda, et see energia õigesse kohta suunatakse või üldse lapsega tegeldakse. Endal veel sarved maha jooksmata kui liiga noorelt lased saada.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen 40aastase ema ja 46aastase isa laps. Lapsepõlvest põhiline mõte oli ’issand kui normaalsed vanemad mul on’. Teiste laste vanemad tõmblesid iga saja pärast, ei andnud neile hingamisruumi, minu omad säilitasid stoilise rahu ja keskendusid elus olulisele. Noored ja energilised vanemad ei tähenda, et see energia õigesse kohta suunatakse või üldse lapsega tegeldakse. Endal veel sarved maha jooksmata kui liiga noorelt lased saada.

20ndates ja 30ndates on ka huvid teised. Paljud 20-aastased huvituvad moest, muusikavideotest, väljas käimistest ja võivad nutikast tundide kaupa vaadata TikTokki, Youtube´i, Instagrammi, FB-d jne. Lapsi kärutatakse või nendega tegeletakse nutikad pihus. 30ndate teises pooles hakatakse juba vaikselt aru saama, mis on elus tegelikult oluline ja eelpool nimetatud tegevused tunduvad tähtsusetud, teisejärgulised ning lapsele suudetakse teadlikult rohkem keskenduda ja tegeleda. Noorte puhul on ka närvilisust, nähvamist ja emotsioonide virvarri rohkem.

+3
-1
Please wait...

Näitan 28 postitust - vahemik 61 kuni 88 (kokku 88 )


Esileht Rasestumine ja lapse ootamine 45 ja doonormunarakuga laps