Miks sa arvad, et selles vanuses enam ei tohi unehäireid olla? Nagu, eeehhmmm, oled kuulnud, et ka täiskasvanud inimesi leidub, kujuta ette, kes öösel magada ei saa või mitu korda ärkavad, halba und näevad jne? Uneprobleeme leidub igas vanuses.
Minu laps saab varsti 5 ja teeb ka praegu unega iseendale karuteeneid. Päeval magada ei taha, kui magab hommikul nt kuni kl 8, siis lõunal magama ei jää. Õhtul läheb siis varem ja uinub kiiremini, aga ta lihtsalt ei ole võimeline üle 10 h järjest magama. Kl 8 võib ju magama minna ja mina rõõmustan vaba õhtu üle. Aga karistuseks on siis äratus kl 6 hommikul. 10 h und on talle vähe, siis on ta pirts, pahur, elab mul seljas, haigutab ja hakkab nutma, kui mul vaja kuhugi minna on ja tema peab issiga koju jääma. Ma ei saa poodi süüa tooma ka minna ilma, et ta ulguma pistaks. Sihukest elu ei taha keegi, tarvis on magada 12 h kokku ära ööpäevas ja siis on meil virk ja kraps rõõmus laps. Nii meil käib siis praegu vaheldumisi, ühe või max kaks päeva kannatab ilma lõunauneta, siis on kõigil mõõt täis ja järgmisel päeval tõmbab lõunatudu teha nagu karuott. Öösiti tuiab ta raudpoltkindlalt ühel hetkel oma toast välja mind otsima. Ma tean, mis unefaasis see toimub ja mitu tundi pärast uinumist. Enne ta vahel mõmiseb ka midagi. Mul on juba rütm selge, selleks ajaks nihverdan end talle kõrvale, patsutan ja sosistan, tudu edasi. Siis ta saab pihta, et emme on olemas ja jalutuskäik pimedas korteris jääb ära. Kui ma õigel ajal jaole ei saa, siis vudime kähku voodisse tagasi. Küsin ka, kas äkki pissile ei taha, tavaliselt ei taha. Võtan kaissu, magab edasi, hiilin uuesti minema.
Ootan tõesti juba väga seda aega, et ta hakkaks magama selle vajaliku + 2 tundi ära öösel mitte päeval. Mis ta vara üles ajab, on raske öelda, pissihäda, tühi kõht, tänavamüra, valgeks minemine, ei tea. Aga ega sundida ei saa, ta peab ikka ise reguleerima õppima ja nii kaua on minu asi talle tuge ja turvatunnet pakkuda, öösel ja päeval.
