Esileht Koolilaps 5. kl õpioskuste võistlus

Näitan 14 postitust - vahemik 1 kuni 14 (kokku 14 )

Teema: 5. kl õpioskuste võistlus

Postitas:

on siin keegi süvenenud teemasse? juba siis, kui laps vastuseid otsis, tekkis mul mitu küsimust, kuid nüüd, kui õiged vastused üleval, olen ma täiesti hämmingus. niivõrd palju vigu! esiteks oli vigu küsimustes, teiseks oli mitmetimõistetavusi, kolmandaks on vastused ebatäpsed. allikatest ei ole mõtet rääkidagi – kas tõesti õpetatakse praegu koolis, et wikipedia on usaldusväärne allikas? mina olen oma lastele ikka vastupidist püüdnud selgeks teha ja wikipediat kasutatakse allikana vaid äärmisel juhul, siis, kui tõesti mitte mingit usaldusväärset allikat võtta pole. ja siis ilmub välja üle-eestiline võistlus, mis sätib end võrdväärsena olümpiaadide hulka ja viitab allikana wikipediale. ausalt, ma olen praegu nii kuri, et võtan vist ühendust selle korraldajaga (kes on gag õpetaja muide).

panen lingi ka, siin on küsimused (küll väikeste erinevustega algsete küsimustega võrreldes) koos väidetavalt õigete vastustega http://olympiaadid.haridus.ee/?objID=819 link HINDAMISJUHEND JA LAHENDUSED

mind tõesti huvitab, kuidas teie seda asja näete.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 28.02 23:04; 01.03 11:31; 01.03 18:40;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Siit oleks palju oodata, et saaksid asjassepühendatud inimeste arvamuse ja mis vahet sel on, mida iga perekoolikas arvab? Huvi pärast vaatasin minagi, sest laps õpib 4. klassis ja uue õppekava järgi. Wikipedia on meil ees ja taga ka kodutöödes, sest palju töövihiku harjutused viitavad sellele, aga ka muudele netisaitidele, kust infot otsida. Mul tekkis pigem see küsimus, et miks sa suhtud wikipediasse, kui äärmiselt ebausaldusväärsesse allikasse? Terve internet on selline, et kunagi ei tea, kas on usaldusväärne, aga wikipedia on veel suht ok koht info saamiseks, sest seal päris valele teele sattuda siiski ei saa, kui on vaja 4. klassi õpilase tasemel teada saada, kes on näiteks Aino Pervik. Kõik seal räägitu on ju tegelikkusega ikkagi vastavuses, ei ole ju nii, et see on mingi kahtlane sait, kus väidetakse et A. Pervik on mingi isehakanud jutlustaja vms. Kuna tänapäeva maailm liigub üha suurema netistumise suunas, siis oleks ju ka vale ainsate tõeliste allikatena käsitleda näiteks entsüklopeediaid. Need on sadade teadlaste poolt üle kontrollitud, korrektsed ja tohutult iganenud, sest nende väljaandmise protsess on juba nii pikk, et info on seal staatiline ja vananenud. Ma tihti ikka muigan, kui EE-st millegi kohta järele uurin. Ühesõnaga, internetist üle ei saa ja kes ütleb, mis on seal siis usaldusväärse allikana aktsepteeritav? Mis on sinu jaoks usaldusväärsed allikad?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 29.02 11:37; 29.02 11:44; 01.03 15:27;
To report this post you need to login first.
Postitas:

ah jaa, alles hiljaaegu kuulsin või lugesin arutlust teemal, et tulevikus saab internetist infot ammutada suusõnaliselt, et küsid ja arvuti väljastab sulle sobiva info sobival tasemel. Ja selleks hakatakse netisaite omamoodi reitima, et määrata kindlaks nende usaldusväärsus ja objektiivsus. St esmalt saad infot kõige usaldusväärsematest allikatest, mis langevad kokku enamiku seisukohtadega ja siis on võimalik sul ka alternatiivseid allikaid kasutada jne. Päris huvitav saab tulevik olema. Praegu ma ei tea, et suures laias netis mingi objektiivsusreitingute süsteem oleks või on? Samas pole noortega mõtet targutada, et nett on jama. Mulle alles ükspäev tehti kiirelt ja efektselt selgeks, kuidas sõnaraamatust sõnade otsimine on ajast ja arust. Lapsuke tegi iPodi kasutades kiirtõlke ja mul ei olnudki selle peale midagi öelda, sai kõik sõnad ise ja kiirelt kätte ja lasi omast peast läbi ka st ikka mõtles ka enne, mis tulemus tuleb. Ja mis meil saab selle vastu olla? Millega me peaksime põhjendama, et sa pead aeglasemalt neidsamu sõnu sõnaraamatust otsima? Tähtis on tulemus, või pole?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 29.02 11:37; 29.02 11:44; 01.03 15:27;
To report this post you need to login first.
Postitas:

magistri tänukõne kaitsmisel: \”My thank you goes to the Google and the Wikipedia!\”
🙂

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

ega mind ei huvitagi iga perekoolika arvamus. perekool on lihtsalt ainus foorum, mille koolilapse alajaotuses ma aeg-ajalt käin ja tundub, et siin on liikvel nii õpetajaid kui ka oma lapse arendamisest huvitatud vanemaid.

miks mulle ei meeldi wiki? ühelt poolt ma usun iseeneslikku regulatsiooni ja ei pea vajalikuks, et iga sisestatud sõna saaks kellegi doktorikraadiga varustatu poolt üle kontrollitud. samas nõuab selliste allikate kasutamine kriitikameelt, mida lapsel veel pole. wikis on palju artikleid, millel juures märge \”vajab toimetamist\” vms. laps ei oska iseenese tarkusest sellele ülaservas olevale reale tähelepanu pöörata, ta ei oska ka elukogemuse põhjal hinnata konkreetse artikli usaldusväärsust. ta ei tule v-olla ka sellle peale, et mõnest teisest allikast infot kontrollida. selline suvaline näide: wiki annab maailma kõrgeima sillana (oli üks võistlustöö küsimustest) prantsusmaal asuva millau viadukti, samas kui juba 2009. a-st on maailma kõrgeim üks hiina sild ja praeguseks on kümmekond silda kõrgemad kui millau.

kui sa küsid, mis on minu jaoks usaldusväärsed internetiallikad, siis kõne all oleva töö jaoks suunasin ma lapse sellistesse kohtadesse: kirjanike puhul Eesti Kirjanike Liit, Lastekirjanduse keskus, teadlaste puhul Teaduste Akadeemia, ETIS, kõrgkoolide kodulehed, filmide puhul Tallinnfilm, IMBD. need on minu jaoks usaldusvääresmad kui wiki.

uuel ringil kõrgkoolides õppides saan ma nüüd aru, kuidas värskelt gümnaasiumi lõpetanud teevad seminaritöid ja referaate wiki põhjal – keegi ei ole neile kunagi öelnud, et kõik allikad ei ole allikad.

ps. sõnaraamatut kasutan ise ka netis. aga lapsele olen siiski õpetanud ka paberil sõnaraamatu kasutamist. mine tea, millal vaja läheb 😛

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 28.02 23:04; 01.03 11:31; 01.03 18:40;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Põhikoolis ei ole vahet, mis allikat kasutada. Mina olen lapsele püüdnud seletada, et on *mitmeid* allikaid, ja et allikatele tuleb viidata. See ogi ju referaatide jms tegemise mõte. Minul oli magistriski veel inimesi, kes viitasid wikile — kuigi see oli sellel akadeemilisel tasmel juba ammu allikana mitteaktsepteeritav. Aga järelikult neil inimestel polnud tekkinud veel kriitikameelt. Põhikooli juntsu jõib julgelt oma wiki või ENEKEsega läbi ajada, ja see on pähikoolis kindlasti OK allikas. Aga laps ei tohiks kogu juttu sealt maha kopida ja puhta kullana võtta, vaid peaks oma sõnadega ümber jutustama ja samas viitama. See on kõige olulisem oskus, mida läheb hiljem vaja. Kui muidugi ülikooli on plaanis minna.[/tsitaat]
no wiki ja ENEKE küll võrreldavad ei ole. Kui väljaandmisajast tulenevad iseärasused kõrvale jätta (ja vaevalt need eriti algklassi juntsut puudutavad) on ENEKE täiesti tasemel teatmeteos.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 01.03 13:35; 01.03 16:57;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui väljaandmisajast tulenevad iseärasused kõrvale jätta… Hmm?! Siin eelnevalt oli näide, kus maailma kõrgemat silda on pea võimatu määratleda ja wikipedia annab valeinfot, sest pärast 2009. aastat on neid maailma kõrgeima tiitlile pretendeerivaid sildu tekkinud kui seeni pärast vihma. Kui teema nõuab kiiresti muutuva ja kaasaegse info kättesaamist, siis on ENEKE täiesti ajast ja arust. Paraku. Kuigi ta on igati au sees olev teatmeteos, aga aeg teeb kahjuks oma töö.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 29.02 11:37; 29.02 11:44; 01.03 15:27;
To report this post you need to login first.
Postitas:

no selge ju, et teatmeteoses ei saa olla infot pärast selle väljaandmist toimunu kohta (sama ju ka EE puhul), aga nt looma- ja taimeriiki puudutav teave on igati korralik. Võrdlus wikiga (milles suur osa infot kontrollimata) selles osas on kohatu.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 01.03 13:35; 01.03 16:57;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kui väljaandmisajast tulenevad iseärasused kõrvale jätta… Hmm?! Siin eelnevalt oli näide, kus maailma kõrgemat silda on pea võimatu määratleda ja wikipedia annab valeinfot, sest pärast 2009. aastat on neid maailma kõrgeima tiitlile pretendeerivaid sildu tekkinud kui seeni pärast vihma. [/tsitaat]

just. aga mis mind eriti hämmastas, oli see, et ka küsimuste koostajad olid õigeks vastuseks märkinud sellesama wiki vastuse ehk siis vale vastuse. õpilastelt nõuti juhendis erilist täpsust ja korrektset viitamist, aga õpetajad-koostajad ei vaevu sellist ajatundlikku infot üle kontrollima 🙁

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 28.02 23:04; 01.03 11:31; 01.03 18:40;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mis puudutab Wikit, siis tuleks lastele rõhutada, et sealt saab üldise suuna või ideid otsimiseks, aga konkreetsed faktid tuleb autoriteetsetest allikatest üle kontrollida. Ja muidugi viitamine. Lohakus paistab nendest ülesannetest välja küll, esiteks juba nimetatud sillaprobleem, torkas silma veel mingi mataülesande juures viidatud materjal, kuhu oli kommenteeritud, et võib-olla on ka uuemaid väljaandeid. Viisakas on sellist asja kontrollida ja esitada viited uusima väljaande kohaselt.

Esimese ülesande puhul, kus tuleb vaadelda \”vee mõju\” ja kirjeldada \”mis toimus\”, siis ei ole ju nii, et ainuvõimalik on vaadata, kui kiiresti mingi materjal märjaks läheb, kusjuures näib, et silmas on peetud imavust. Minul nt tuli ajalehepaberi puhul esimesena pähe, et kui kiiresti tint laiali läheb. Võib vaadata ka lagunemist. Kirjanike juures on nimetatud ainult mõned teosed. Kas siis, kui ma nt vastan, et L. Tungal kirjutas \”Seltsimees laps\”, siis ma punkte ei saa, sest seda pole hindamisloetelus?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 03.03 14:29; 03.03 20:52;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mis puudutab Wikit, siis tuleks lastele rõhutada, et sealt saab üldise suuna või ideid otsimiseks, aga konkreetsed faktid tuleb autoriteetsetest allikatest üle kontrollida. Ja muidugi viitamine. Lohakus paistab nendest ülesannetest välja küll, esiteks juba nimetatud sillaprobleem, torkas silma veel mingi mataülesande juures viidatud materjal, kuhu oli kommenteeritud, et võib-olla on ka uuemaid väljaandeid. Viisakas on sellist asja kontrollida ja esitada viited uusima väljaande kohaselt.

Esimese ülesande puhul, kus tuleb vaadelda \”vee mõju\” ja kirjeldada \”mis toimus\”, siis ei ole ju nii, et ainuvõimalik on vaadata, kui kiiresti mingi materjal märjaks läheb, kusjuures näib, et silmas on peetud imavust. Minul nt tuli ajalehepaberi puhul esimesena pähe, et kui kiiresti tint laiali läheb. Võib vaadata ka lagunemist. Kirjanike juures on nimetatud ainult mõned teosed. Kas siis, kui ma nt vastan, et L. Tungal kirjutas \”Seltsimees laps\”, siis ma punkte ei saa, sest seda pole hindamisloetelus?[/tsitaat] Seal oli lünkadega tekst nagu ülespoomismängus. Mingit seltsimees last ei andnud sinna panna. Ja kui ülejäänud paberiribadel, mida sa katses kasutad, ei ole tinti, siis on ju jabur hakata võrdlema, kui ruttu tint laiali läheb.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Seal oli lünkadega tekst nagu ülespoomismängus. Mingit seltsimees last ei andnud sinna panna. Ja kui ülejäänud paberiribadel, mida sa katses kasutad, ei ole tinti, siis on ju jabur hakata võrdlema, kui ruttu tint laiali läheb.[/tsitaat]

No sealt lehelt, mis teemaalgataja viitas, polnud küll võimalik mingit lünkadega teksti välja lugeda. Ma sain aru, et see on nimekiri vastustest, mis loetakse õigeks. Ja kas esimeses ülesandes oli kohustuslik kasutada nimelt neid materjale, mis oli sulgudes antud? Ma sain aru, et see on näitlik loetelu, materjal võib olla ju misiganes.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 03.03 14:29; 03.03 20:52;
To report this post you need to login first.
Postitas:

oo, korraldajad on oma õigetes vastustes parandusi teinud 😉

1. küs vastuseks kirjutasid ka meie lapsed kapillaarsus/kapillaarefekt, mida algselt õige vastusena kirjas ei olnud.

info tallinna kesklinnas asuva teatri väljaku kohta on ka korraldajateni jõudnud…

samuti on ära parandatud raamatupealkiri Siri Siiriuselt (võistlustöö lünktekstis oli pealkirja esimeses sõnas antud viis tähekohta, nii et seda järgides ei olekski võimalik olnud õiget vastust kirjutada).

kõrgeim sild on paraku endiselt vale.

ütleme nii, et inimesed õpivad oma vigadest, aga ma oleksin oodanud siiski suuremat täpsust ja õigeaegset faktide kontrollimist.

ps. raamatute pealkirjad olid ette antud sellisel kujul: L_ _ _ K _ _ L _ _ J_ _ _ _ _

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vaatasin ka ülesandeid ja silma torkas nt rooma numbritega arvutamine. Kas pole nii, et rooma numbrid ilma punktita seal lõpus on järgarvud? Ehk ülesanne XXXIV + XVIII loetakse \”kolmekümne neljas pluss kaheksateistkümnes\”? Mõttetus ju? Parandage, kui eksin.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 14 postitust - vahemik 1 kuni 14 (kokku 14 )


Esileht Koolilaps 5. kl õpioskuste võistlus

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.