Ei saa teemaalgatusest aru. Ma olen viimased 6 aastat 2 kohaga töötanud ja ikka on kõik kodutööd tehtud. Maitsev ja tervislik toit on mul prioriteet nr 1. Lõpetan esimese töö kl 14.00, sõidan turult läbi, ostan toidu. Siis on mul 2 tundi süüa teha – enamasti jõuan söögi valmis ja ise söödud, harva võtab laps toidu ahjust välja. Kl 17.30 algab teie töö. See lõpeb kl 20.30. Koju jõuan kl 21.00: jõuan veel lapsega suhelda, teda kooliasjadega aidata, mõne telesaate vaadata, koduloomad sööta.
Nv-l kokkan juba korralikult ja pikalt. Koristan ja teen muid majapidamistöid. Jõuan välja jalutama. Muu mulle huvi ei pakugi. Minu kodu on minu kindlus. Ma ei lähekski kodunt mujale kui ainult turule, kui raha lihtsalt kodus töötades kontole laekuks.
Nii et kõike jõuab. Sotsiaalsus, st pläägutamine ja klatšimine võtab meeletu aja. Hakka oma liigutusi hindama aja peale mõeldes. Võib tunduda jabur, aga see aitab väga palju aega kokku hoida.
Masendav elu. Kogu aeg töö, vahepeal teed seitsme ahvi kiirusega süüa. Null aega endale.
Ja ainult üks laps, seegi suur, et iseseisvalt su imetabaseid ahjupraade peab välja võtma.
Mida siin imetleda? Enamikel kolm last küll ja abikaasa, palju sotsiaalseid kohustusi-rōõme, hobisid.
