Teema: 5

Mulle on alati meeldinud elurikkus aias, aga see ei tähenda muidugi seda, et ma tahaksin, et kogu õuel oleks mingi vööni heinamaa. Väga madalaks pügamine siiski ka ei meeldi ja kui muru sees on lilli, siis see on tore. Võililled kevadel, margareetad, suvel mingid ristikheinad – väga okei. Põlveni heinamaad võib ka kuskil aiaääres olla, küngaste peal näiteks.

Meil oma õuel on üks metsik küngas, seal on nõgesed. Kevadel õitsevad muru sees metskannikesed. piimanõgeseid on. Kahjuks üks meil siin armastab muru liiga madalaks niita, nii et sellega on sõda olnud, et kui pikaks jätta. Palava suvega on väga halb kui ta muru liiga madalaks võtab, sest siis kuivab see lihtsalt ära, kui pikemaks jätta, siis ei kuiva. Eelmisel suvel vahepeal oligi täielik kõnnumaa õuel, kõik see madal muru oli kollane ja kuivanud, õu tolmas.

Meil on 6500 ruutmeetrit õuepinda, mis on tarastatud. Ja tara taga veel üle 10 hektari. Looduslik rohumaa kevadlilledega ja mets.

Elurikkus kogunegugi aia taha. Sealt niidame ainult väikest teejuppi järveni ja teist teejuppi lõkkekohani. Mets, millest pole ühtki puud maha võetud üle 45 aasta vähemalt. Aia sees on täpselt 2 õunapuud ja üks sirel. Ei põõsaid, ei peenraid. Ei lilli (va amplis paar tk) Ülejäänu on kõik madalaksniidetud muruvaip. Päris muru muidugi pole, lihtsalt…rohi. Tara on nii ehitatud, et siil sisse ei pääse, kuna ta ilmselt ei roni üle 45 cm betooni, mile peal on lippaed.

Meie niidame regulaarselt madalaks kogu majaümbruse õueala, ca 2000 ruutu. Et lapsed saaksid vabalt paljajalu joosta, palli mängida, oma autodega sõita, Ja et me ise ka saaksime vabalt kõndida ja tekke maha laotada, kuhu aga soov tuleb. Vähendame puukide ohtu ja (julm küll) surmame tigusid.

#3991340:

Poolemeetrise betoonäärega ümbritsetud, et kurjad siilid sisse ei pääseks?

Mina saan aru ikka niipidi, et kui siilid sisse ei pääse müüri tagant, ei saa nad aeda ka pesa ehitada ega  muruniitmine neile kogemata viga teha. Elavad väljaspool aeda oma elu.
See 45 aastat hooldamata mets tundub siiski imelik.

Elurikkusele tuleks kasuks, kui inimene ei vajaks puhkust, mida on vaja teostada lennuki või autoga.

#3991340:

Meil on 6500 ruutmeetrit õuepinda, mis on tarastatud. Ja tara taga veel üle 10 hektari. Looduslik rohumaa kevadlilledega ja mets. Elurikkus kogunegugi aia taha. Sealt niidame ainult väikest teejuppi järveni ja teist teejuppi lõkkekohani. Mets, millest pole ühtki puud maha võetud üle 45 aasta vähemalt. Aia sees on täpselt 2 õunapuud ja üks sirel. Ei põõsaid, ei peenraid. Ei lilli (va amplis paar tk) Ülejäänu on kõik madalaksniidetud muruvaip. 6500 ruutu lihtsalt muru? Poolemeetrise betoonäärega ümbritsetud, et kurjad siilid sisse ei pääseks? Maitsed on muidugi erinevad, aga milleks nii suur niidetav ala? No okei sellest saan veel aru, sääsed siis vist  ka väga ei tule. Aga poolemeetrine betoonrant kogu selle suure krundi ümber ületab minu ettekujutuse piiri.

Meeldib. Avarus, valgus, puhtad jooned, taamal kahes küljes männid ja kolmandal pool kaasik. Järvevaade üle selge rohelise muru, siis lippaed (mitte plank muidugi) ja tara taga niit metsikute lilledega ja vaikselt loksuv järv.

Betoonrant on selleks, et valvekoerad ilma meieta välja ei pääseks, ennast alt välja ei kaevaks ja ei läheks metsloomi hirmutama. Just noored koerad püüavad seda teha, koidikul eriti. Üle nad ei lähe. Kitsed käivad järvekeses joomas, pardipered on. Pool meetrit, täpsemalt 45 cm on see rant, see on põlvini. See ei sega vaadet.

Mul sõbrannal on umbes 4000 ruudune aed puupüsti kõike täis. Mingeid piirdeid ja kärusid ja ja lilli vaheldumisi porganditega. Istumiseks on trepi ees kividel 3×4 meetrit vaba ala. Puid nii palju, et õues on pooleldi pime ja puude all ei kasva rohigi. Inimestel erinev maitse. Meil ka kasvuhoone, see on aia taga, järve äärde tee peal.

Mul on maja ümber umbes hektari jagu maad, mis ongi niiöelda õueala. Loomulikult pole see meil kõik muru, pole mitte kunagi olnudki. Muru on ehk 2000 m2 ja ülejäänud maast suuremat osa püüan kord aastas niita, aga osa ongi aastaid niitmata ja võsastub tasapisi. Õueala ümber on lai puuderivi ja see võsastubki. Niita pole seal võimalik, seal on kivihunnikuid ja kändusid liiga palju.

Muru pole me siia külvanud, vaid heinast aastakümnete jooksul välja niitnud: mis meie niitmisele, mullale ja ilmastikule kõige sobivamad on, need alles jäävad. Oleme laisad inimesed ja tihti ei niida. Tavaliselt ongi meil muru 10 cm ja alla 5 ei niidagi kunagi. Huvitav on see, et murutaimedes on meil selge sesoonne muster. Esmalt tulevad kannikesed ja siniliiliad, sekka mitmesuguseid muid taimi, siis tulevad võililled, õitsevad ja kui need maha niidetud saab, siis tuleb ristikhein. Suve lõpus ilmuvad välja raudrohu õisikud ja mõnikord veel mõned võililled. Sügisel on murus õisi vähe ja näeb välja üsna hariliku muru moodi. Muru on meil tallamise ja põuakindel.

#3991399:

#3991347:

See 45 aastat hooldamata mets tundub siiski imelik.

Soovitad harvendusraiet teha? Siiski loobuksime, aga aitäh soovitamast. Metsakuiva puud on mõned välja toodud, aga tuulemurdu pole, mingeid tõbesid puudel pole. Vanuse poolest võiks raiuda, aga nii vanad nad nüüd ka pole, et peaks.

Seega me ei ole ahned, las mõnigi mets olla oma seente ja marjadega.

Äkki mõtles see, kes kommenteeris, hoopis seda, et 45 aastat pole metsa kohta mingi vanus. Ainult hall lepp on selle ajaga raieküpseks saanud, kui tingimused on head. Aga 45-aastane okaspuumets või segamets on veel väga noor. See, et tänapäeval kohati pilpaid raiutakse, ei tähenda, et see oleks mõistlik või et kohe peaks nii tegema. Arukase eluiga on normaalselt 150 aastat, harilikul kuusel ja männil 200-300 aastat, aga meie kliimas ja heades tingimustes võib tublisti rohkemgi olla.  Harilik tamm võib üldse üle 1000 aasta elada.

Normaalsetes oludes on meie maal arukask ja sanglepp raieküpsed 70-80 aasta vanuses, hariliku kuuse puistud raieküpsed 80-100aastaselt, saar, tamm ja mänd saavutavad raieküpsuse aga alles 100-120 aastaga.

Nii et mine naudi oma noort metsa ja naudi, et sa ei peagi seda hooldama. Ka harvendusraiet ei ole vaja teha. Küll harveneb isegi ja olenevalt, mis ja kui tihedalt sul kasvab, polegi võibolla midagi harvendada.

#3991554:

Lisan (olen eelmine), et kui see mets on tegelikult vanem kui 45 aastat ja see aeg pole lihtsalt raiet tehtud, siis ei pruugi mets enam noor olla, vaid juba päris metsa vanuses. Aga ega siiski midagi tegema pea, ei pea lausa lähemad paar sajandit (ja rohkem).

Muidugi. Nii meiegi mõtleme.

Puugid on nii rõvedad, et oma aeda neile paradiisi küll ei taha.

#3991963:

Puugid on nii rõvedad, et oma aeda neile paradiisi küll ei taha.

See on huvitav, et on hakatud panema kõrge heina ja puukide vahele võrdusmärki. Viibin palju looduses, mul on koer, kes käib palju looduses ja minu kogemuste järgi on puuke kõige rohkem mitte kõrge heina sees, vaid seal, kus koer leiab metsloomade raja. Enda pealt olen kõige enam puuke leidnud siis, kui käin suvila lähedal järve ääres. Seal, päris veepiiri lähedal võserikus, otse teeraja kõrval, tundub neid kõige rohkem olevat. Võseriku-ranna piirile on pandud pingid. Mu meelest ongi see kõige puugirikkam paik.
Metsas ringi konnates ja mustikaid korjates pole naljalt puuki pärast endalt leidnud. Aga mingi karjamaa metsikum serv, veekogu kalda ääres koht, kust on mugav veeni minna, vaat need on kohad, kus on puuke. Loogiline ka, puugid ei söö ju muru, vaid otsivad suuremaid soojaverelisi, et nendelt verd imeda.

Suvila lähedal on pensionile läinud metsavahi majapidamine. Ja tal on alati muru madalaks pügatud, aga kuna tal on hulk loomi aia peal lahtiselt, siis kurdab, et on palju puuke.

#3991553:

See 45 aastat hooldamata mets tundub siiski imelik.

Ainult 13-aastasele linnalapsele saab 45-aastane mets tunduda maru imelikult vana, mida peaks kuidagi hooldama.