Esileht Pereelu ja suhted 50-60a töötavad vanaemad, kui palju saate ja viitsite lapselapsi hoida?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 111 )

Teema: 50-60a töötavad vanaemad, kui palju saate ja viitsite lapselapsi hoida?

Postitas:
Kägu

Ütlen kohe ära – olen kade. Olen 29aastane ja sõpruskonnas on viimase paari-kolme aasta jooksul ulatuslik beebibuum aset leidnud. Tegime kõik “õigesti” – enne haridus, siis mõned aastad korralikku töökogemust, siis vastutustundlik elukaaslane ja alles siis laps.

Nüüd teen taas olude sunnil kodukontorist tööd ja kolleeg, kellega saime mõnekuise vahega lapsed imestab, et kas mul ema siis ei vaatagi last, kuniks tööd on vaja teha. Oleme eakaaslased ja seda on ka meie emad – 60. aastate keskpaigas sündinud. Kuigi minu ema enne eriolukorda hoidis last 2-3 korda kuus mõneks tunniks korraga, siis kuulen ühe rohkem, et vanaemad on nõus 1,5-3 aastasi võtma hoidu mitmeks päevaks järjest korraga, rääkimata siis praegusest kodukontorikorraldusest, kus lapsi peab vaatama pikad päevad järjest. Minu ema, kuigi armas ja hoolitsev, ei oleks sellega iialgi nõus, sest ta ei viitsi hommikust õhtuni kellelgi lapiga järel joosta ja lisaks peab tegema oma tööd. Lapsehoiu ja tööelu organiseerime mehega kahepeale suurte pingutustega ja tekitabki väikest kadedust ja imestust, et on inimesi, kes saavad lapse igal hetkel vanavanemate uksest sisse lükata ja keegi ei kobise.

Küsimus ongi, kas 50+ vanavanemana viitsiksite 5 päeva nädalas hommikust õhtuni väikelast hoida? Kui jah, siis kas sellepärast, et tahate ja meeldibki või mingil muul põhjusel, nt tunnete, et ei saa oma täiskasvanud lapsele ei öelda?

+12
-19
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina olen 60. Töötan täiskohaga ja pärast tööpäeva lõppu on toss üpris väljas. no ei jätku seda energiat enam nii palju nagu vanasti.
Aga kui ikka väga vaja, siis hoian hea meelega ega virise.

+23
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul veel ei ole lapselapsi, aga viitsiksin ikka hoida, kui võimalik. Töö ajal küll ei saaks, aga muul ajal vabalt.

Hoiaksin, sest armastaksin lapselapsi ja tahaksin nendega koos olla. Nad ju väikesed väga lühikest aega.

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen 49a. Mul on kolm lapselast vanuses 4a, 2a ja 1a. Töötan pedagoogina haridusasutuses. Nädalavahetuseti ja õhtuti mõne tunni kaupa hoian lapselapsi hea meelega. Kui noored ise ei küsi, siis pakun. Hetkel, eriolukorra ajal ja koolipäeviti ei ole see muidugi ka parima tahtmise juures võimalik, sest mul on videotunnid, tööde parandamine, konsultatsioonid jne.

+13
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

miks üldse arvab teemaalgataja, et 50+ peab juba vanaema olema?
pensionile lähevad 60ndate keskel sündinud alles 67a vanuselt, nii et ärge lootkegi meiesuguseid koduste vanaemadena näha, sest tööl tuleb käia pensionini, muidu poleks ju haigekassakindlustust.

+12
-23
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu vanemad hoiavad last ehk korra kuus. Samas ühel tuttaval naisterahval oli nii, et ta läks lapse pooleteiseaastaseks saades tööle tagasi ja vanaemaga klapitasid hoidmist. Vanaema oli nõus lapse kolmeaastaseks saamiseni lapselast igal vabal päeval hommikust õhtuni hoidma (ise käis samal ajal täisajaga tööl). Alles siis läks laps lasteaeda. No üldse ei ajanud kadedaks, et osadel sellised võimalused :D. Aga noh, mis teha, vägisi ju ei sunni lapselast peale. Minu vanaema hoidis ka mind ja õde üliharva.

Pealegi, kas selline eriaolukorras lapsehoid on üldse mõistlik? Öeldi ju, et ärge viige lapsi vanavanemate juurde. Mina ise pole ka tegelikult praegu tahtnud last nii solgutada, kuna tekib suurem tõenäosus koroonaviiruse levikuks.

+19
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Väga huvitav, kas need vanaemad siis tööl ei käi, kes niimoodi mitmeks päevaks saavad lapsi hoida võtta?

Mina olen 50+, aga olen tööinimene ja vaatamata sellele, et tööd teen kodus, ei saaks kuidagi last hoida tööpäevadel ja päris ausalt, iga päev ei oleks nii ehk naa võimalik, kui ka kodune oleks. Ka vanaemadel on oma elu olemas.
Mina ärakn näiteks hommikul kel 4-5, teen oma tööasjad ära ja pealelõunad on enamasti vabad enda hobidega tegelemiseks ja muudeks asjaajamisteks, aga võib ka juhtuda, et selle varajase ärakmise pärast tuleb keset päeva mitmetunnine uinak teha.
Lapselast oleksin nõus hoidma küll, aga siis, kui minul on see võimalik või on pikemalt ette kokku lepitud, et ma tean enda asju sättida selle järgi, aga mitu päeva järjest kindlasti mitte.

+16
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen 41 ning värske vanaema. Pisike mul 9 kuune. Väga tahan hoida, pole teda nädal näinud siis igatsus on suur. Hoian iga võimalus, mitu korda küsima tütar ei pea 🙂

+12
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu ema võttis lapselapsi muul ajal max õhtuks, kui noored tahtsid väljaminna + suvel olid lapsed vanaema juures maal paar nädalat.
Saamoodi ka mina – õhtuks-ööseks, kui on vaba õhtut vaja + suvel on maal minuga nädala (pikemalt ei saa, sest mul on väga hakitud puhkus).
Eriolukorras üldse ei suhtle omavahel v.a. skype, telefon, msn- vahendusel.

+8
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

ei tea kuidas kujuneb. võib-olla ma ei sobigi tütre arust tema last hoidma, olen oma suhtumiselt liiga ….mis iganes. seni veel kui ta on ise noor täiskasvanu, on meil mitmeid erimeelsusi.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Nii ei saa ju asja võtta, et ühe ema hoiab mitu päeva 1,5-aastast, teise oma mitte, kuuled seda ja teist ja nüüd ootad oma vanematelt ka sama. Ma ei usu, et vanaemasid, kes 1,5-3-aastase mitmeks päevaks hoida võtavad kuigi palju on. Esiteks on selles vanuses lapsed veel väga “emmekad” ja mitu päeva teise inimese kodus on katsumus nii lapsele kui ka hoidjale. Paljud selles vanuses laste emad on veel lapsehoolduspuhkusel või siis töötavad osalise ajaga, nii et polegi veel vaja väga, et keegi last hoiaks, et tööd saaks teha.

Ja lõppude lõpuks saab oma töö mehega koos ka nii ju ära jagada, et laps hoitud ja mõlemal töö tehtud. Venitab tööpäeva pikaks küll, aga täiesti reaalne. Ise tegin osalise ajaga kodus tööd kahe väikelapsega (vanusevahe 1,5 a, vanaema-vanaisa lähedal ei ela, aga see tähendaski, et jaotasime päeva mehega, kui mees tegi vahepeal kodus tööd, või kui teda polnud päeva ajal kodus, siis tegin õhtul oma töö ära).

Ma ei näe põhjust, miks peaks 50+ vanaema 5 päeva nädalas last hoidma. Jätame selle kõrvale, et eriolukord, mis tähendab, et ei tohikski last vanavanemate juurde viia. Oletame, et on tavaolukord. Vaevalt et 50+ vanaemad tööta istuvad, ilmselt käivad tööl. Kui vanaema on veidi üle 50, siis tähendab see seda, et ka lapse enda vanemad on üsna noored, oletame, et 20ndates, mis tähendab, et nad on lugenud kuhja lastekasvatusraamatuid ja käivad ajudele oma tarkustega, kuidas peab lapsega tegelema, nii et andke vanaemadele tugevat närvi. Ja lapselaps ongi vanavanematele rõõmuks, st tulevad külla ja tegelevad, kui tunnevad, et tahavad ja jaksavad. Või kutsuvad külla ja potsutavad natuke titte. Ei ole vaja oodata, et nad hakkaks ema ja isa eest päevad otsa lapsi hoidma.

Teemaalgataja, sa suunad oma frustratsiooni selle üle, et lapsevanemaks olemisest hakkab kergelt kõrini saama (eks seda juhtub kõigiga) valesse kanalisse. Nüüd peategi mehega ise oma elu üle vaatama ja mõtlema, mis ümberkorraldada omavahel, sest praegu ei ole ainuke periood teie elus, kui tahaks, et keegi teine tegeleks-hoiaks jne. Neid tuleb kindlasti veel. Ja siis hakkadki kuulama, et vot selle ema hoidis nii palju, teise oma nii palju. Mõttetu. Lähtu sellest, et laps on teie, teie korraldate oma töö ja elu nii, et töö tehtud, laps kasvatatud.

Meil on peres teatri-kontserdi jmt päästelapsehoidja olnud mu õde. Aeg-ajalt annab meile mehega vaba õhtu, et saaksime välja minna, kuna ta ka lähedal ei ela, siis väga tihti seda ei juhtu. Sellist tööpäeva lapsehoidjat pole meil kunagi olnud, nii et oleme lihtsalt harjunud ja kohandunud tööks koos lastega. Kui lapsed lasteaias hakkasid käima ja mõnikord haiged olid, siis tegime mehega kordamööda kodus tööd, hoolduslehte ei võtnud. Raske on, tüütu, kui laps kogu aeg katkestab tööd, päev venib pikaks jne, aga lõpuks muutud ise paindlikumaks ja efektiivsemaks ja harjud ära.

Ma ei tea teemaalgataja tutvusringkonda, aga enda sõprade-tuttavate seas ma väga seda võimalust, et “on inimesi, kes saavad lapse igal hetkel vanavanemate uksest sisse lükata ja keegi ei kobise” ei näe. Tegelikult ei tule ühtegi sellist peret meelde, kus selline võimalus oleks. Ja ega seda teiste perede köögipoolt ju ei tea, võib ju üle ukse lükata, sõbrannadele kiidelda, aga kas kõik ikka on nii roosiline…

Üks asi, millele mõtlema peaksid, et 50-60-aastane töötav inimene on ikkagi juba üsna väsinud, on muidugi ka väga energilisi ja nooruslikke. Aga enamasti mitte, nad tahakski töölt tulla, lihtsalt maha istuda, või jalutama minna. Rahu ja omaette olemist ja puhkust. Et oma töö tehtud, lapsed suureks kasvatatud, lõpuks aeg iseendale. Selles ajas iseendale on tore ju aeg-ajalt lapselapsi näha, nendega mõnikord mängida, kuskil käia jne, aga mitte pidevalt või enda tööpäeva keskel nende heaolu eest vastutada. Lastelastega tahetakse aega veeta, kui endal on aega laialt käes, ise puhanud ja värske ja pigem enda valitud ajal. Nii olen mina enda tuttavate noorte vanaemade jutust aru saanud, mul on mitu töökaaslast, kes on oma 50nda sünnipäeva paiku vanaemaks saanud, üks ka varem. Neil kõigil on lastelaste üle väga hea meel, aga nende enda elu on piisavalt tihe, et mitte mõelda püsivalt või väga tihti lapselapse hoidmisele.

Ise kirjutad ju, et su ema käib ka tööl. Ja kummal tööinimesena oleks kergem last hoida? Vanematel endil, kes tunnevad oma last paremini, lisaks on ka nooremad ja energilisemad ja tugevamad? Või vanaemal/vanaisal, kes korraga oma tööpäeva sisse saaks väikese tegelase, kelle käitumise iga nüansiga nad kursis pole?

+29
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuuekümnendatel sündinud vanaemad ikka eeldatavasti käivad kõik tööl, mitte ei saa päevade kaupa lapsi hoida. Mõneks tunniks muidugi hoian, kui vaja, päevade kaupa kindlasti mitte. Seda enam, et väikesed lapsed ei meeldi mulle.

+14
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu ema on 64aastane ja käib ikka veel tööl. Nädalavahetustel käis üritustel, enne eriolukorda.
Lapsi hoidis nii palju kui eelnevalt pikalt kokku leppisime, kindlasti mitte iga nädal. Ma ise ka väga ei suru lapsi talle, kui tõesti vaja on, siis küsin abi.
Nüüd ei hoia ta üldse, sest see on ta tervisele parem kui tal on vähem kontakte.

Mehe ema on 50ndates, aga tema on juba liiga vana väsinud, et väikeste laste hoidmisega hakkama saada. Parimal juhul saab ta külla kutsuda nii, et ta hoiab teises toas lastel silma peal ja ise saan poole tunni kaupa tööd teha, aga oluline koormus on ikka minu kaelas.
Aga tema käib ka tööl esmaspäevast reedeni, see on nädalavahetuste rõõm, siis teen oma tööd tagant järele. Eriolukorra ajal on ta niimoodi lapsi hoidnud kaks korda.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ämm elab samas linnas ja on oma lapselapsi hoidnud viimase dekaadi jooksul ühe käe sõrmedel üles lugedes arvu kordi. Töötav vanaema. Kõik käib kellast kellani. Muid kohustusi pole. Korra aastas tuleb laste sünnipäevadele, siis etendab lipitsevat vanaema. Lapsed on võõrdunud temast, aga eks korra aastas on ka nemad kingituste nimel äraostetavad. Olen lastehoiu korraldanud tasuliste hoidjate ja sõbrannadega. Tema üks argumente oli pikalt, et väikesi lapsi ta hoida ei julge. Asja iroonia seisneb selles, et ta ise töötab lasteaias. Lapselastest üks on koolilaps, teine lasteaialaps. Millal siis tal julgus tekib oma lapselapsi hoida?

Teistele räägib ämm, kuidas igatseb lapsi, aga selle unustab rääkida, et ise ta mitte midagi ei tee selleks, isegi lastele ei helista. Kui tal peakski tärkama lastehoiu soov, siis enam ma talle lastehoidu ei võimalda. Kavatsengi talle öelda, et ta lapselapsi hoiavad võõrad hoidjad ja maksan rõõmuga selle eest veel vajalikud aastad. Hoidjate aeg on tegelikult ju vaid mõni aasta. Tema puhaku, nautigu oma vabu õhtuid ja nädalavahetusi.

Trots on küll tekkinud tema vastu. Muidugi ei ole tal kohustust lapsi hoida. Võõraks jäämise boonuseks on see, et siis ehk ei teki tal vanaduses meie vaba aja veetmise osas mingeid ootusi. Lilli/kingitusi/kõike raha eest ostetavat võin mehega kaasa saata, aga igasugune isiklikum lähenemine? Kindel ei. Nautigu oma vaba aega ka vanadekodus samas seltskonnas, st üksinda. Korra aastas võin isegi mina vanadekodusse kohale end vedada, kraam kaenlas.

Kavatsen oma lapselapsi hoida niipalju kui võimalust tekib ja antakse! Vajadusel võtta töölt puhkusi ja vabu päevi. Enda poolt läbielatud ämma ükskõiksus on lihtsalt nii hea õppetund, milline vanaema ma kunagi olla ei soovi.

+9
-33
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Trots on küll tekkinud tema vastu. Muidugi ei ole tal kohustust lapsi hoida. Võõraks jäämise boonuseks on see, et siis ehk ei teki tal vanaduses meie vaba aja veetmise osas mingeid ootusi. Lilli/kingitusi/kõike raha eest ostetavat võin mehega kaasa saata, aga igasugune isiklikum lähenemine? Kindel ei. Nautigu oma vaba aega ka vanadekodus samas seltskonnas, st üksinda. Korra aastas võin isegi mina vanadekodusse kohale end vedada, kraam kaenlas.

Ei tasu eeldada, et keegi peab su lapsi hoidma, siis ei tekki ka trotsi. Ja miks just ämm? Omal sul muidugi vanemaid ega teisi sugulasi pole? Oma lapse(d) kasvatas ämm ju üles, sobis sullegi. Aga vanadekodusse saadetakse Perekoolis ikka selle alusel, kui palju lapselapsi on hoitud.

+21
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Trots on küll tekkinud tema vastu. Muidugi ei ole tal kohustust lapsi hoida. Võõraks jäämise boonuseks on see, et siis ehk ei teki tal vanaduses meie vaba aja veetmise osas mingeid ootusi. Lilli/kingitusi/kõike raha eest ostetavat võin mehega kaasa saata, aga igasugune isiklikum lähenemine? Kindel ei. Nautigu oma vaba aega ka vanadekodus samas seltskonnas, st üksinda. Korra aastas võin isegi mina vanadekodusse kohale end vedada, kraam kaenlas.

Ei tasu eeldada, et keegi peab su lapsi hoidma, siis ei tekki ka trotsi. Ja miks just ämm? Omal sul muidugi vanemaid ega teisi sugulasi pole? Oma lapse(d) kasvatas ämm ju üles, sobis sullegi. Aga vanadekodusse saadetakse Perekoolis ikka selle alusel, kui palju lapselapsi on hoitud.

Mees ikka oma kohustusi täidab. Miks ma peaks mingi võõra inimese hoolduse enda peale võtma, kui ma isegi näen teda korra aastas? Polegi olnud ootusi laste hoidmise osas. Isegi mehel ei teki mõtet, et võiks ema käest abi küsida. Ikka enne valib käsi juba hoidja numbri. Tõesti, meie koju tuleb see võõras inimene vanaduses ainult üle minu laiba, see on küll selgemast selgem. Laste hoidmine on ikkagi seotud lähedaste suhetega. Nii on meil, see ei peagi sinule meeltmööda olema.

+4
-21
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mees ikka oma kohustusi täidab. Miks ma peaks mingi võõra inimese hoolduse enda peale võtma, kui ma isegi näen teda korra aastas? Ütle mõni hea põhjus, miks ma end puudutatuna peaksin tundma? Ega polegi olnud ootusi laste hoidmise osas. Isegi mehel ei teki mõtet, et võiks ema käest abi küsida. Ikka enne valib käsi juba hoidja numbri. Tõesti, meie koju tuleb see võõras inimene vanaduses ainult üle minu laiba, see on küll selgemast selgem. Laste hoidmine on ikkagi seotud lähedaste suhetega. Nii on meil, see ei peagi sinule meeltmööda olema.

On märgata jah, et sa end puudutatuna ei tunne. 😀 Kuidas su oma vanematega ikkagi on? Tulevad üle mehe laiba? Kas on üldse karta, et sa peaksid ämma hoolduse enda peale võtma? Ämmal omal lapsed ju olemas.
Mina hoian oma lapselapsi, sest tahan noori aidata ja lapsed on toredad. Aga kuna käin ise tööl, siis tuleb ikka varem kokku leppida. Kindlasti ei hoia ma neid sellepärast, et äkki minia saadab muidu mind vanadekodusse.

+14
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mees ikka oma kohustusi täidab. Miks ma peaks mingi võõra inimese hoolduse enda peale võtma, kui ma isegi näen teda korra aastas? Ütle mõni hea põhjus, miks ma end puudutatuna peaksin tundma? Ega polegi olnud ootusi laste hoidmise osas. Isegi mehel ei teki mõtet, et võiks ema käest abi küsida. Ikka enne valib käsi juba hoidja numbri. Tõesti, meie koju tuleb see võõras inimene vanaduses ainult üle minu laiba, see on küll selgemast selgem. Laste hoidmine on ikkagi seotud lähedaste suhetega. Nii on meil, see ei peagi sinule meeltmööda olema.

On märgata jah, et sa end puudutatuna ei tunne. 😀 Kuidas su oma vanematega ikkagi on? Tulevad üle mehe laiba? Kas on üldse karta, et sa peaksid ämma hoolduse enda peale võtma? Ämmal omal lapsed ju olemas.

Mina hoian oma lapselapsi, sest tahan noori aidata ja lapsed on toredad. Aga kuna käin ise tööl, siis tuleb ikka varem kokku leppida. Kindlasti ei hoia ma neid sellepärast, et äkki minia saadab muidu mind vanadekodusse.

Ämmal on lapsi veel, aga nad kõik on välja öelnud, et nad ema vanaduses enda juurde ei võta. Minu meelest on see väga kõnekas iseloomustus ämma elatud elu kohta. Rahalised kohustused ja vanadekodu arved ikka tasutud saavad. On jah karta, sest mees on kõige leebem lastest. Kuigi ka tema on mulle lubanud, et ämm meie koju vanaduses ei tule. Emale ta seda aga pole julgenud öelda nii nagu teised. Laste hoidmine on seotud isiklike suhetega. Kui ämm müüd päevapealt ärkaks ja abi pakuks, ega ma ei tahagi talle lapsi hoida anda enam. Lastel ammu omad elud, käimised ja sõbrad. Pole ka reaalne enam mängida vanaema, kui vanaemasuhet tegelikult pole. On suhe, kus lapsed ootavad temalt kord aastas kingitusi.

+1
-16
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

See oleneb ju ka sellest, kas ja kui palju need vanavanemad peavad töötama ja kuidas on nende tervis ning kas ja kui palju vajab ta enda tegevusteks vaba aega. Lisaks mängib rolli ka, kui palju usaldatakse lapsi vanavanaemate juurde (eriti kiputakse ämmade suhtes kriitiline olema ja ämmad vastupidi “pelgavad” miniatega rohkem, kui näiteks oma tütardega) või vastupidi kui palju tahetakse ise vabalt ilma lasteta olla.
Mehe sugulane võttis oma lapselapsi palju enda juurde, aga ta ise oli sel ajal kodune (töötas minngite intervallide tagant Soomes), lisaks temale oli seal kodune ülikõbus vanavanaema.
Mehe vanemad lihtsalt alguses pelgasidki (on olnud mu mehega ka lahkhelisid ning minu kasvatamisstiil oli erinenud nö nende laste kasvatamisest ja isegi nende esimeste lastelaste kasvatamisest) ja ega minagi tihanud end üleliia peale suruda (pealekauba juba vanemad ka). Sellele vaatamata vanavanemate ja lapselapse side süvenes, sest käisime külas ning ühel hetkel ka olid nõus vähemal määral lapselapsega omaette olema.
Minu vanemad käisid sel ajal veel kodust kaugemal tööl ning see “eelpensionäri” iga oli juba seal nimekirjas, et kui midagi on siis vallandame. Seega niisama hoidmist ei olnud. Küll tulid nad vajadusel ja eriolukorras ikka appi ning suvel võtsid oma puhkuse ajal ikkagi mõneks ajaks lapselapsi enda juurde.
Olen näinud ka kuidas raseduse alguses plaanitakse, et ka peale lapse/järjestikuste laste sündi kõik tasuta ja igal ajahetkel (tööpäeva õhtuti, nädalavahetuseti) lapsi hoiavad ja ise samas vaimus nagu ilma lasteta iga nädalavahetus väljas käikse ja tööpäeva õhtuti mehega ilma lasteta väljas istutakse. Alguses nii toredad ja vahvad tulevased lapse vanaema ja vanavanaema muutusid ühel hetkel “halvaks”, sest ei hoidnudki lapsi iga nädal Eriti, kui lapse kasvatamisega kodus vaeva ei nähtudki (nagu ikka mul ongi raske laps, teda ei saa ohjata).
Minu tutvusringkonnas on ülekaalus sellised keskmised variandid, et veel töölkäivad vanavanemad igapäevased lastelaste hoidajad ei ole (selleks puhkus tasulised lapsehoidjad, lasteaiad), aga tasapisi kõrval toetamas ja lastejaoks ka olemas. Kadedust ei tunne, sest tänu vähesemale lapse hoidjatele lükkamisele oleme ilmselt ka kuidagi lähedasemad ning teemegi palju rohkem ühise perena (mehe ja lapsega ning meie pere lapse vanavanemtega).
Praeguses situatsioonis on 50-60-aastaste seast vist kõige rohkem haigestunud ning meil siiski hoitakse siiamaani veel vanematest inimstest kaugemale nende tervise huvides, rääkimata lastelaste neie hoida viimisest.
Ei kujutaks ettegi, et 5 täispäeva nädalas lapselapse hoidmisega suudab 50+ vanavanem veel 40h samas nädalas oma tööd teha, et siis mingid 80h töönädalad. Küll on võimalus, et see vanavanem saab hoidmise eest tasu(muud tööd sel ajal ei tee) ehk saab ise ära elatud ja lapselaps hoitud (vanemad peaksid lapsehoidjale ikka maksma).

+9
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

jah hoiaksin heameelega lapselapsi. aga kuna olen plaani-inimene, siis tahan kindlasti paar päeva varem teada, et on plaanis lapsed tuua. lisaks tuleb ka arvestada, et mul on oma töökohustused ka, aga kuna eraleu ja seltsielu on viimasel ajal kesiseks jäänud, siis pole midagi selle vastu, et see aeg lapselastega täita.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

miks on nii et kui emana võrdled oma lapsi teistega, oled nagu halb ema. lapsi ei tohi teistega võrrelda, see ei mõju neile hästi.
aga emasid ja vanaemasid võib võrrelda.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu vanemad on 60. Mõlemad töiselt väga hõivatud. Lapselapsi hetkel vaid viis, peagi veel juurde tulemas. Samas linnas elavaid lapselapsi hoiavad kord-paar kuus ikka. Hea meelega hoiavad, kui töised kohustused vähegi lubavad. Minu lapsed on kaugemal ja neid hoiavad igal aastal ühe korra, siis kui nad lapselapsed kõik paariks nädalaks maale viivad. Mina ka rohkemat ei oota, iganädalane lapsehoid on tasulise lapsehoidja läbi lahendatud. Igal nädalal neli tundi sõita, selleks, et edasi-tagasi lapsi vanavanemate hoida viia, ei tundu mulle niikuinii mõistlik.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ämm elab samas linnas ja on oma lapselapsi hoidnud viimase dekaadi jooksul ühe käe sõrmedel üles lugedes arvu kordi. Töötav vanaema. Kõik käib kellast kellani. Muid kohustusi pole. Korra aastas tuleb laste sünnipäevadele, siis etendab lipitsevat vanaema. Lapsed on võõrdunud temast, aga eks korra aastas on ka nemad kingituste nimel äraostetavad. Olen lastehoiu korraldanud tasuliste hoidjate ja sõbrannadega. Tema üks argumente oli pikalt, et väikesi lapsi ta hoida ei julge. Asja iroonia seisneb selles, et ta ise töötab lasteaias. Lapselastest üks on koolilaps, teine lasteaialaps. Millal siis tal julgus tekib oma lapselapsi hoida?

Kui eriolukord ära lõppeb, siis paku end üheks päevaks vabatahtlikuna omaenda lapse lasteaeda asendajaks või töövarjuks. Enne, kui pole lasteaiaga mingit pistmist (ka vanema roll ei anna sellest ülevaadet), ei saa keegi aru, milline lärm seal päevast päeva on.
Lasteaias algavad õpetajatel tööpäevad kell 7 ja päev kestab valverühmades 19ni. Ja siis sa tahad, et vanaema ka oma puhkepäeval sinu lapsi kantseldaks ja sama tööd teeks, mis tööpäeval.

+23
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu vanemad (ka 60ndatel sündinud) hoiavad mu lapsi väga hea meelega, kuigi käivad tööl. Emalt ei pea ma isegi küsima, enamasti pakub ta ise, et viib lapsed õhtul näiteks paariks tunniks mänguväljakule, kinno vm (enne eriolukorda muidugi). Vahel küsib lapsi ka nädalavahetuseks enda juurde (korra kuu või paari jooksul). Ta klapib lastega väga hästi ning mulle tundub, et ta ka päriselt naudib nendega tegelemist.

Mehe vanemad ei soovi eriti lapsi hoida. Mehe ema teeb väga väikse koormusega kodus vabakutselist tööd, mehe isa on pensionil. Tervis on mõlemal hea. Vahel väga harva hoiavad, kui tõesti on väga vaja ning minu ema ei saa. Aasta jooksul vast paar korda.
Kuna mu lapsed on juba üsna suured (vanem laps käib koolis, noorem on viiene), siis on selles mõttes kurb, et juba näen, et mehe vanematega ei ole lastel erilist kontakti ning soojad suhted ikkagi pigem minu vanematega.

Mulle tegelikult meeldiks, kui lastel oleks tihedam kontakt ka isapoolsete vanavanematega, kuid olen nüüdseks olukorraga leppinud. Kui lapsed olid väiksemad, elasin seda ikka väga üle. Abikaasa ise paistab olevat rohkem pettunud, et ta vanemad lapsi ei hoia. Mehe enda lapsepõlv oli selline, et kohe kui koolivaheaeg algas, viidi ta maale vanavanemate juurde ja paar päeva enne kooli algust toodi linna tagasi. Kevadistel ja sügisestel nädalavahetustel oli sageli samamoodi. Ämm ja äi elavad linnast väljas suure aiaga majas, meie ise ja minu vanemad aga väikestes korterites. Selles mõttes on muidugi kahju, et vanavanemad ei taha lapsi näiteks suve jooksul nädalakeseks enda juurde võtta, et lapsed saaksid natuke vabamalt õues mängida.

Ma ise usun, et ma vanaemana ikka hoiaks meeleldi lapselapsi. Selles mõttes olen oma vanematele väga tänulik, et nad on sõnadetagi mõistnud, et väikeste laste kõrvalt on vaja aega ka paarisuhte jaoks.

+6
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Meil on 3aastane, natuke alla 2aastane ja kolmas sünnib sel suvel. Minu ema on öelnud, et tema hoida ei taha. Ämm ja äi küll saaksid hakkama lastega aga pole 3 aasta jooksul kordagi öelnud, et olete tublid noored, kaks väikse vanusevahega last on ju raske, me hoiaksime heameelega vms. Seega suhtungi nii, et ise peale pressima ei hakka. Ise lapsed tegime, ise kahepeale ka kasvatame.
Tulevikus kui õnnestub vanaemaks saada, pakun kindlasti oma abi lastelaste hoidmisel.

+3
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ämm ja äi küll saaksid hakkama lastega aga pole 3 aasta jooksul kordagi öelnud, et olete tublid noored, kaks väikse vanusevahega last on ju raske, me hoiaksime heameelega vms. Seega suhtungi nii, et ise peale pressima ei hakka.

Teie peres on lihtsalt suhtlusprobleemid. Äi-ämm ilmselt ei julge end peale suruda ja sina ei küsi, kumbki ootab teiselt esimest sammu. Ise elate oma elu rakseks ilma tegeliku põhjuseta. Eestlastele on soe ja südamlik suhtlemine ja väikeste suhtlusapsakate andeks andmine miskipärast nii raske. Mina tegin kolm väikese vanusevahega last, ise otsustasin nii väikese vahega lapsed teha ja tegelikult ei oodanud, et keegi peaks neid tingimata hoidma. Jah äi ja ämm ise ei surunud end lapsi hoidma, sest tajusid, et poeg (minu mees) väga ei armasta kui ema-isa liiga sageli tema kodust sisse-välja käivad. Mu mees on selline torisev introvert paraku. Aga niipea kui mina abi küsisin leidsid nad alati selle aja, et tulla. Võibolla sinu äi-ämm ka tajuvad kerget tõrjumist ja seetõttu ei taha ise peale end suruda. Mulle pole keegi kunagi öelnud, et “oi kui tubli laps, saab kolme lapsega hakkama”, see on ju elementaarne, et enda sünnitatud lastega hakkama saad ja eestlatele pole lihtsalt kombeks niimoodi kiita.

+9
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Siin mõned ütlesid, et omal on lapsed suureks kasvatatud, nüüd soovitakse aega iseendale.

Iseenesest õige muidugi, aga näiteks mind ja minu abikaasat kasvatasid pigem vanaemad. Meie emad läksid tööle siis, kui olime veel võrevoodis, ja meid jäeti vanaemadele. Oma lapsepõlvest mäletan hetki põhiliselt vanaemaga, mida kõike koos tegime. Mu vanaema oli minu esimene turvaisik kogu lapsepõlve jooksul, siiani tunnen temast puudust. Ka mu abikaasaga oli täpselt sama lugu.

Seetõttu arvasime meie esiklast saades, et ka temal tekib oma vanaemadega tugev side. Meil polnud põhjust oma lapsi vanaemadele “kaela visata”, kuna mul on hästi tubli mees, kes aitab lapsehoidu jagada, ja me mõlemad olime laste saamiseks igati valmis. Kuid me pidasime, omaenda lapsepõlvekogemustele tuginedes, oluliseks laste ja vanavanemate sidet ja sestap suhtusime soojalt sellesse, kui laps ja vanaema omavahel suhtlevad. Lisaboonusena oli muidugi tore seegi, et sel ajal saanuks meie pisut lastevaba aega.

Paraku aga selgus, et meie vanaemadest ei ole eriti vanaemadeks. Minu ema teatas otse, et tema on nõus hoidma ainult üht lapselast korraga, kaks on liiga palju, ja selle ühega ta ei tegelnud, vaid pani ta lihtsalt telerit vaatama. Seega võisime ühe lapse küll talle hoida anda, aga samal ajal tegelesime-mängisime teisega ikkagi. Mehe-emaga oli veelgi keerulisem – tema võttis küll lapsed hoida, kuid siis pani iga kord lihtsalt mantli selga ja läks minema, jättes 2-3aastased lapsed pikaks ajaks üksi ilma igasuguse järelevalveta. Samas ise oli mittetöötav pensionär, tervis korras, ei ühtegi põhjust jätta lapsi unarusse.

Imestasime väga meie emade sellist käitumist. Olime mõelnud, et on tore, kui noorem ja vanem sugupõlv omavahel tuttavaks saaksid ja läbi käiksid – kindlasti annab see ju mõlemale poolele juurde. Aga näe, ei õnnestunud lihtsalt. Ja ilmselt oligi põhjus nõukogude-aegses kasvatuses, kus noored emad ei ole oma lapsi kasvatanud ise, vaid jätsid nad juba beebidena vanaemadele hoida ning ise läksid karjääri tegema. Nüüd on need tollased karjääritegijad ise vanaemad, aga lapsega koosolemise kogemus sisuliselt puudub. Eks kindlasti polnud kõik nõukogude-aegsed naised sellised, mõnel oli oma ema v-o surnud või haige, ja mõni oli tubli ema hoolimata ideoloogiast. Lihtsalt meil mõlemal mehega on siis niisugune kogemus.

Seega kasvatasime oma lapsed ise kaelakandjaks, nad käisid meiega igal pool kaasas. Esimest korda jätsime nad ööseks nii, et ise olime ära, siis kui noorem laps käis juba koolis. Enne seda jagasime puhtalt ainult mehega kahekesi lapsehoidmisi. Lapsed on tõtt öelda vahvad välja kukkunud ja sisimas on mul vanaemadest pisut kahju, et nad ise, vabatahtlikult, on sellest toredast ajast ja sidemest lapselastega ilma jäänud.

+13
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

nii uskumatu kui see ka pole, paljud ei saagi aru, et inimesed on erinevad.

Nt mul tuttav elas pikalt koos emaga, kuni ema uue mehe leidis ja ära kolis. Ja tuttav ei saa siiamaani aru, et kuidas pole iga ndlvahetus lambist hoidjat võtta. Tema laps ka ainus lapselaps, keda hoida.

Teise sõbra ema ongi päriselt koduperenaine koguaeg olnud peale NL aega ja muidugi tema elu sisu ongi esmalt laste ja nüüd lastelaste kasvatamine.

Minu ja mehe vanemad elavad meist 150 ja 250 km. Sh mehe vanemad on küll ise valmis hoidma, aga meie hinnangul füüsiliselt hädised meie laste jaoks, neid kasutaks üle ühe õhtu siis, kui noorim ehk ka juba 6-7. Minu ema oleks füüsiliselt vormis, aga vaimselt polnud ise valmis pikalt hoidma, kui noorim oli veel alla 2a.

Ei saa ette heita, kui inimene kardab stressi.

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Meil on 3aastane, natuke alla 2aastane ja kolmas sünnib sel suvel. Minu ema on öelnud, et tema hoida ei taha. Ämm ja äi küll saaksid hakkama lastega aga pole 3 aasta jooksul kordagi öelnud, et olete tublid noored, kaks väikse vanusevahega last on ju raske, me hoiaksime heameelega vms. Seega suhtungi nii, et ise peale pressima ei hakka. Ise lapsed tegime, ise kahepeale ka kasvatame.

Tulevikus kui õnnestub vanaemaks saada, pakun kindlasti oma abi lastelaste hoidmisel.

What? Ise ikka pead paluma😀 Kust nad teavad, et abi vaja? Mu ema ka ei paku ise, et kuulge, minge reede õhtul välja, ikka ise uurime, et kas ta saab jne

+5
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mul on ka vanemad surnud, aga ämm ja äi ei ole kordagi lapsi hoidnud terve nende elu jooksul. Ämm tööl ei käi, ta ongi eluaeg poole kohaga käinud, viiekümnendates jäi üldse koduseks. Seega ma oleks rõõmus olnud, kui ikka üleüldse paar kordagi oleks hoitud, et oleks kuskil käia saanud. Et keegi päevade kaupa mu lapsi hoiab, seda polekski oodanud. Aga noh, eks olen hakkama saanud, hoidjaid palganud jne. Aga väga naljakas on see, kuidas mu ämm on pidevalt kurtnud, et temal ei olnud vanavanemaid abiks, nii raske oli. Tahaks nagu alati öelda, et mul ka pole olnud, mis siis teha. Temal ei olnud sellepärast, et tema vanemad elasid kaugel, mees oli lastekodust. Lisaks jäin mingil ajal veel üksikemaks, siis sain alles aru, et enne polnud veel häda midagi. Eksämmaga käin ikka läbi, aga seda kohatum tema kurtmine mulle tundub. Oma raskest elust rääkimisest pole ta veel ära väsinud.

+4
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 111 )


Esileht Pereelu ja suhted 50-60a töötavad vanaemad, kui palju saate ja viitsite lapselapsi hoida?