Esileht Pereelu ja suhted 50-60a töötavad vanaemad, kui palju saate ja viitsite lapselapsi hoida?

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 111 )

Teema: 50-60a töötavad vanaemad, kui palju saate ja viitsite lapselapsi hoida?

Postitas:
Kägu

Seega ma oleks rõõmus olnud, kui ikka üleüldse paar kordagi oleks hoitud, et oleks kuskil käia saanud.

Sa palusid, et ta hoiaks ja tema otseselt keeldus? Või on siin ka kommunikatsiooniprobleem, et polegi tegelikult kunagi küsinud, et kas sel ja sel päeval saad hoida lapsi?

+1
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kavatsen oma lapselapsi hoida niipalju kui võimalust tekib ja antakse! Vajadusel võtta töölt puhkusi ja vabu päevi

Mis mõtet on ajada sellist ila, et küll mina 30 aasta pärast olen ja teen?! Sa ei teagi, milline sa siis oled, kui vanaemaks saad! Milline saab olema su enda suhe minia või väimehega, kas sind üldse tahetakse lapsehoidjaks. Milline saab olema su tervis või milline töö. Arvad, et pensionieelikutel muudkui lastakse võtta töölt vabu päevi, et lapselapsi hoida ja nooremad kolleegid teevad töö ära? Arva uuesti.

+17
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sa palusid, et ta hoiaks ja tema otseselt keeldus? Või on siin ka kommunikatsiooniprobleem, et polegi tegelikult kunagi küsinud, et kas sel ja sel päeval saad hoida lapsi?

Oleneb ju ka kuidas küsimisi tehakse ja kas antakse teistele aega sättida tegemisi vastavalt vajadusele. Ma ise sain lihtsalt sõnumi, et kas sa ei hoiaks, ma toon lapsed kohe teile (mehe lähedane ja mees ikka kodus). Ma polnud koduski, tean, et eelmine nädalavahetus oli tal lastevaba, kohtusime 6 päeva varem ning poole sõnagagi ei uuritud võimalust. Me enda perel oli väga raske eelnev kuu mehe ootamatute probleemidega (korduvalt kiirabis) ning oli esimene puhkepäev üle pika aja, kus ma julgesin üleüldse tunniks välja jalutama minna ja mehe tervis poleks kodus pööraste laste hoidmist veel kindlasti välja kannatanud (ometi teadis see inimene ka sellest), pidin keelduma. Ja nii korduvalt, kui mõte tuleb, siis kohe sokutaks lapsed ära ning on solvunud, et isegi sõbrannad (rääkimata sugulastest jne) ei jookse koheselt tema lapsi hoidma.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ämm ja äi küll saaksid hakkama lastega aga pole 3 aasta jooksul kordagi öelnud, et olete tublid noored, kaks väikse vanusevahega last on ju raske, me hoiaksime heameelega vms. Seega suhtungi nii, et ise peale pressima ei hakka.

Teie peres on lihtsalt suhtlusprobleemid. Äi-ämm ilmselt ei julge end peale suruda ja sina ei küsi, kumbki ootab teiselt esimest sammu. Ise elate oma elu rakseks ilma tegeliku põhjuseta. Eestlastele on soe ja südamlik suhtlemine ja väikeste suhtlusapsakate andeks andmine miskipärast nii raske. Mina tegin kolm väikese vanusevahega last, ise otsustasin nii väikese vahega lapsed teha ja tegelikult ei oodanud, et keegi peaks neid tingimata hoidma. Jah äi ja ämm ise ei surunud end lapsi hoidma, sest tajusid, et poeg (minu mees) väga ei armasta kui ema-isa liiga sageli tema kodust sisse-välja käivad. Mu mees on selline torisev introvert paraku. Aga niipea kui mina abi küsisin leidsid nad alati selle aja, et tulla. Võibolla sinu äi-ämm ka tajuvad kerget tõrjumist ja seetõttu ei taha ise peale end suruda. Mulle pole keegi kunagi öelnud, et “oi kui tubli laps, saab kolme lapsega hakkama”, see on ju elementaarne, et enda sünnitatud lastega hakkama saad ja eestlatele pole lihtsalt kombeks niimoodi kiita.

Me otsustasime ka ise teha 3 last väikeste vahedega ja saamegi hakkama. Kui tekib hädaolukord, siis küsime abi. Ega vanavanemad käivad ka ise täiskohaga tööl ja ei peagi hoidma. Nemad on omad lapsed juba üles kasvatanud.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma ei mõista absoluutselt neid inimesi, kes soetavad lapsed eeldusel, et küll vanavanemad hoiavad. Nad on ilmselgelt egoistid, kes lükkavad töö, mis on nende endi otsene kohus, kellegi teise kaela.
Kui raha pole, et professionaalne lapsehoidja palgata, siis ei tasu lapsi tegema hakata. See on vaesemate perede teema.
Mul endal ka veel lapselapsi pole, aga ma ei kavatseks nende sündides kohe kindlasti päeva pealt tööst loobuda ja lapsi hoidvaks pensionäriks hakata. Teen oma kõrgepalgalist tööd siiski edasi nii kaua, kuni tervist on ja lastakse teha. Teisest küljest olen ma üsna kindel, et olen oma lapsi nii kasvatanud, et nad on ise võimelised oma laste eest hoolt kandma.

+10
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kavatsen oma lapselapsi hoida niipalju kui võimalust tekib ja antakse! Vajadusel võtta töölt puhkusi ja vabu päevi

sa ei tea, mida elu ja riik vahepeal muuta võivad.

minu ema sai pensionile 50a vanuselt (mürgine töö, normaalpensioniiga oli naistel tollal 55), mina peaksin praeguse arvestuse kohaselt saama pensionile 67a vanusest, aga kui seda vahepeal muudetakse, siis äkki hoopis 80selt.

vabade päevade võtmisest lapselaste hoidmiseks võib rääkida vaid inimene, kes ise tööl ei käi. Kuidas sa kujutaksid ette, et su lapse matemaatikaõpetaja üle päeva vaba päeva võtaks töölt, et vahetustega poes töötav minia saaks tööl käia.
või et ostad teatripileti mitu kuud ette, ja ups, etendus jääb ära, sest peaosatäitja on võtnud vaba päeva, sest ta tütrel oli vaja lapsehoidjat, et ise sõbrannaga kohvikusse minna.

+15
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kavatsen oma lapselapsi hoida niipalju kui võimalust tekib ja antakse! Vajadusel võtta töölt puhkusi ja vabu päevi

sa ei tea, mida elu ja riik vahepeal muuta võivad.

minu ema sai pensionile 50a vanuselt (mürgine töö, normaalpensioniiga oli naistel tollal 55), mina peaksin praeguse arvestuse kohaselt saama pensionile 67a vanusest, aga kui seda vahepeal muudetakse, siis äkki hoopis 80selt.

vabade päevade võtmisest lapselaste hoidmiseks võib rääkida vaid inimene, kes ise tööl ei käi. Kuidas sa kujutaksid ette, et su lapse matemaatikaõpetaja üle päeva vaba päeva võtaks töölt, et vahetustega poes töötav minia saaks tööl käia.

või et ostad teatripileti mitu kuud ette, ja ups, etendus jääb ära, sest peaosatäitja on võtnud vaba päeva, sest ta tütrel oli vaja lapsehoidjat, et ise sõbrannaga kohvikusse minna.

Või näiteks sinu arst võtab sellel päeval vaba päeva, kui sul peaks olema plaaniline protseduur, mida oled 6 kuud oodanud.
Või võtab vaba päeva finantskontroller, mis sest on on vaja eelmine kuu kokku võtta.
Või näiteks ajalehte ei ilmu, sest trükkal võttis lapsehoidmiseks vaba päeva.

See tähendaks, et vähendad ametlikult töökoormust, niipea kui lapselaps pea välja pistab, mitte ei võta vabu päevi. Ja kui vanemaealine juba töökoormust on vähendanud, ega ta siis seda enam uuesti tõsta ei saa, lepibki sellega et edaspidi on alati aega rohkem ja raha vähem.
Mina, ausalt, ei oleks valmis juba 50selt oma koormust ja sissetulekut vähendama et lapselapsi hoida töö asemel. Kui vaja, võin rahaliselt aidata lapsehoidjat võtta parema meelega.

+3
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sa palusid, et ta hoiaks ja tema otseselt keeldus? Või on siin ka kommunikatsiooniprobleem, et polegi tegelikult kunagi küsinud, et kas sel ja sel päeval saad hoida lapsi?

Ei küsinudki, sest ämm teatas kohe, et tema ei taha lapsi hoida, sest need panevad ta pea valutama. Üks kord tõesti oli hädajuhus ja siis palusin, aga siis ta ütles ära, et ei saa ja rohkem ma ei palunud ka. Ka tema ise ei pakkunud, nii jäigi.

+3
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma ei mõista absoluutselt neid inimesi, kes soetavad lapsed eeldusel, et küll vanavanemad hoiavad. Nad on ilmselgelt egoistid, kes lükkavad töö, mis on nende endi otsene kohus, kellegi teise kaela.

Kui raha pole, et professionaalne lapsehoidja palgata, siis ei tasu lapsi tegema hakata. See on vaesemate perede teema.

Mul endal ka veel lapselapsi pole, aga ma ei kavatseks nende sündides kohe kindlasti päeva pealt tööst loobuda ja lapsi hoidvaks pensionäriks hakata. Teen oma kõrgepalgalist tööd siiski edasi nii kaua, kuni tervist on ja lastakse teha. Teisest küljest olen ma üsna kindel, et olen oma lapsi nii kasvatanud, et nad on ise võimelised oma laste eest hoolt kandma.

Mina arvan, et ükski pere ei saa lapsi selle eeldusega, et vanavanemad neid hoiaksid. Aga eks see võib kindlasti üllatav olla, kui selgub, et vanavanemad üldse ei soovi lapselapsi hoida. Muidugi on arusaadav, et vanavanemad ei jaksa ega taha lapselapsi pidevalt hoida ning ma loodan, et keegi seda ei eeldagi. Keeruline on mõista seda, kui ka aasta jooksul paar-kolm päeva lapsehoidmist on vanavanematele vastumeelne või keeldutakse sellest sootuks.

Mina olen ise küll mõelnud, et miks mõned vanavanemad ei soovi oma lastelastega isiklikku sooja suhet luua. Usaldusliku ning hooliva suhte loomise eelduseks on minu meelest ka lastehoidmine ning nendega aeg-ajalt kvaliteetaja veetmine, kui vanemaid juures ei ole. Ma millegipärast arvan, et kui mina oleksin oma vanavanemaid ainult tähtpäevadel või muudel pereüritustel külastanud, ega poleks kunagi nendega omaette pikemalt aega veetnud, oleksid mul nendega hoopis teistsugused suhted. Lihtsalt huvitav, et lapselapsed peaksid ju oma abikaasa ja laste järel läheduselt järgmised pereliikmed olema, aga millegipärast alati nendega isiklikku ja viisakuste vahetamisest sügavamat kontakti ei soovita. See ei ole etteheide, aga olen mõelnud, millest see võib tulla.

+6
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma ei mõista absoluutselt neid inimesi, kes soetavad lapsed eeldusel, et küll vanavanemad hoiavad. Nad on ilmselgelt egoistid, kes lükkavad töö, mis on nende endi otsene kohus, kellegi teise kaela.

Kui raha pole, et professionaalne lapsehoidja palgata, siis ei tasu lapsi tegema hakata. See on vaesemate perede teema.

Mul endal ka veel lapselapsi pole, aga ma ei kavatseks nende sündides kohe kindlasti päeva pealt tööst loobuda ja lapsi hoidvaks pensionäriks hakata. Teen oma kõrgepalgalist tööd siiski edasi nii kaua, kuni tervist on ja lastakse teha. Teisest küljest olen ma üsna kindel, et olen oma lapsi nii kasvatanud, et nad on ise võimelised oma laste eest hoolt kandma.

Mina arvan, et ükski pere ei saa lapsi selle eeldusega, et vanavanemad neid hoiaksid. Aga eks see võib kindlasti üllatav olla, kui selgub, et vanavanemad üldse ei soovi lapselapsi hoida. Muidugi on arusaadav, et vanavanemad ei jaksa ega taha lapselapsi pidevalt hoida ning ma loodan, et keegi seda ei eeldagi. Keeruline on mõista seda, kui ka aasta jooksul paar-kolm päeva lapsehoidmist on vanavanematele vastumeelne või keeldutakse sellest sootuks.

Mina olen ise küll mõelnud, et miks mõned vanavanemad ei soovi oma lastelastega isiklikku sooja suhet luua. Usaldusliku ning hooliva suhte loomise eelduseks on minu meelest ka lastehoidmine ning nendega aeg-ajalt kvaliteetaja veetmine, kui vanemaid juures ei ole. Ma millegipärast arvan, et kui mina oleksin oma vanavanemaid ainult tähtpäevadel või muudel pereüritustel külastanud, ega poleks kunagi nendega omaette pikemalt aega veetnud, oleksid mul nendega hoopis teistsugused suhted. Lihtsalt huvitav, et lapselapsed peaksid ju oma abikaasa ja laste järel läheduselt järgmised pereliikmed olema, aga millegipärast alati nendega isiklikku ja viisakuste vahetamisest sügavamat kontakti ei soovita. See ei ole etteheide, aga olen mõelnud, millest see võib tulla.

Loeks teemaaalgatust nüüd hoolikamalt. Siin nimelt käib jutt tööealistest vanavanematest ja laste hoidmisest paarist-kolmest kuni viiest päevast nädalas, mitte aastas. Hädaolukordadel mõned korrad aastas on ilmselt kõik nõus oma lapselapsi hoidma.
Neid peresid, kus laste saamisel kalkuleeritakse, et oh küll vanaemad hoiavad, kui endal aega pole, on siiani tegelikult väga palju.

+8
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

.. Ma millegipärast arvan, et kui mina oleksin oma vanavanemaid ainult tähtpäevadel või muudel pereüritustel külastanud, ega poleks kunagi nendega omaette pikemalt aega veetnud, oleksid mul nendega hoopis teistsugused suhted….

Ehk selles asi ongi, et tihti pole enam oma vanematega nii lähedast suhet enne oma laste sündigi. Kas nad on käinud sagedamalt külas, kutsunud vanemaid külla, teinud koos midagi või ongi taandunud nägemine ainult tähtpäevade puhul. Kui lapsed ise taandavad oma suhtluse vanematega ainult tähtpäevadeks, siis pole ime, et vanemad ise ka eemalduvad. Beebide ja väikelastega saab alguses ka tihedamalt ise nende juures külas käia sideme loomise alustamiseks. Ei pea selleks olema kohe lapsehoidmine (eriti veel töötavate või juba siiski natuke väsinud ja tervisemuredega vanavanemate puhul) ja meeletutes ajakogustes.

+5
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ämm ja äi küll saaksid hakkama lastega aga pole 3 aasta jooksul kordagi öelnud, et olete tublid noored, kaks väikse vanusevahega last on ju raske, me hoiaksime heameelega vms. Seega suhtungi nii, et ise peale pressima ei hakka.

Teie peres on lihtsalt suhtlusprobleemid. Äi-ämm ilmselt ei julge end peale suruda ja sina ei küsi, kumbki ootab teiselt esimest sammu. Ise elate oma elu rakseks ilma tegeliku põhjuseta. Eestlastele on soe ja südamlik suhtlemine ja väikeste suhtlusapsakate andeks andmine miskipärast nii raske.

Mul ainult kaks väikese vanusevahega last. Pärast teise lapse sündi me tantsisime ämmaga natuke ettevaatlikult selle teema ümber, kuni sai selgeks, et ämm tahtnuks hirmsasti lapsi hoidma tulla, aga ei julge end miniale peale suruda, ja mina jälle hea meelega näeksin teda tulemas, aga ei julge tööinimesest vanaemale liiga suurt koormust panna. Siis käis ka mitu korda nädalas meil külas, tavaliselt sel ajal, kui mees tööl oli, mängis lastelastega vōi triikis pesu vōi mis iganes (vahel kasutasin juhust ja käisin linnas vms ka, aga enamjaolt toimetasime kahekesi).
Nüüd on järgmised kaks väikese vanusevahega last. Ämm ei näinud kahjuks neid kumbagi, ta oleks kindlasti rōōmustanud… Minu vanemad on alati kaugel elanud ja eks vahel (suvel) ikka hoiavad lapsi, aga üldiselt saame mehega kahekesi hakkama, lapsehoidja ja vanemate laste abiga.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina olen vanaema napilt 60+
Lapselapsi on 5

Maksimum pikemaks ajaks hoidmiseks on maksimum kahe kaupa ja maksimum kaks päeva ja maksimum üks selline sats kuus.

Niisama, paar korda nädalas lühidalt 1-3 h võin vabalt istuda ka kõigiga. Päevasel või hommikusel ajal. Aga mitte iga päev! Ja otsustan, millal ma saan, mina. Mitte ei panda mind fakti ette. Ja siis ma üldiselt soovin lastega midagi teha, mitte kodus istuda.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina olen vanaema napilt 60+

Lapselapsi on 5

Maksimum pikemaks ajaks hoidmiseks on maksimum kahe kaupa ja maksimum kaks päeva ja maksimum üks selline sats kuus.

Niisama, paar korda nädalas lühidalt 1-3 h võin vabalt istuda ka kõigiga. Päevasel või hommikusel ajal. Aga mitte iga päev! Ja otsustan, millal ma saan, mina. Mitte ei panda mind fakti ette. Ja siis ma üldiselt soovin lastega midagi teha, mitte kodus istuda.

Vaata, et sa siis võrdselt otsustad, muidu on siin järgmine kaeblemisteema, kuidas ämm tütre lapsi hoiab tihedamini kui poja omasid:)

+2
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina olen vanaema napilt 60+

Lapselapsi on 5

Maksimum pikemaks ajaks hoidmiseks on maksimum kahe kaupa ja maksimum kaks päeva ja maksimum üks selline sats kuus.

Niisama, paar korda nädalas lühidalt 1-3 h võin vabalt istuda ka kõigiga. Päevasel või hommikusel ajal. Aga mitte iga päev! Ja otsustan, millal ma saan, mina. Mitte ei panda mind fakti ette. Ja siis ma üldiselt soovin lastega midagi teha, mitte kodus istuda.

Vaata, et sa siis võrdselt otsustad, muidu on siin järgmine kaeblemisteema, kuidas ämm tütre lapsi hoiab tihedamini kui poja omasid:)

Ei, kindlasti ma ei otsusta võrdselt. Ma otsustan selle järgi, kuidas ma parajasti tahan.

+5
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

olen 51 ja suht värske vanaema, pudinad on 1a3k ja 2k vanad. kuna elan teises linnas, siis hoidmisega on nagu on, kiiret spontaansust ei saa ilmutada. üritan vähemalt 1-2 korda kuus külastada ja eks siis saab hoitud ja aidatud ka, sõidan sinna, aitan majapidamise järjele, lasen noortel hommikul välja magada ja omi asju ajada.
ütlen ausalt, et sellised pikad nädalalõpud on minu jaoks väga väsitavad keset tööaega, aga lihtsalt pean aitama, sest mäletan ise seda tunnet, kui hea oli kui keegi appi tuli.

+11
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Küsimus ongi, kas 50+ vanavanemana viitsiksite 5 päeva nädalas hommikust õhtuni väikelast hoida?

Olen 52 ja ütlen ausalt, et ei viitsiks. Mitte et ei jaksaks, aga kuna me noorem laps on 6-aastane, siis mulle tundub, et olen vanaemaks veel liiga noor:)
Aga kuna ma veel vanaema ei ole, siis mine sa tea… kui vanimad lapsed (vanuses 31 ja 27) meid ühel päeval vanavanemateks teevad, eks me siis ikka aitame neid, kui võimalik on.

Ise oleme ilma vanavanemate abita hakkama saanud – vanemate laste ajal käisid minu vanemad veel tööl ja nooremate laste sündides olid surnud (mitte vanadusse, aga õnnetuse tagajärjel). Mehe ema elab kaugel, lapsed peaaegu ei tunnegi teda.

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ämm elab samas linnas ja on oma lapselapsi hoidnud viimase dekaadi jooksul ühe käe sõrmedel üles lugedes arvu kordi. Töötav vanaema.

No kui palju see töötav vanaema siis 10 päeva jooksul lapsi hoidma peaks? Dekaad – 10 päeva (mitte 10 aastat).

Mina veel vanaema ei ole, aga ma ei usu, et ma vanaemaks saades väga palju (5 päeva nädalas nagu teemaalgataja nõuab) lapselapsi hoida jaksan. Kindlasti aitan noori vahel, aga pidev lapsehoidmine, ma lihtsalt ei jaksa oma suure koormusega töö kõrvalt. Ja praeguses eriolukorras seda töötavalt vanaemalt eeldada on veel eriti imelik. Vanaema ju ka töötab, ega tal rohkem aega ei ole kui vanematel. Tore kui vahel päeva keegi hoida saab, aga oodata 5 päeva nädalas hoidmist on ikka üleliia palju.

Mu oma ema kunagi hoidis õe last väga palju ja mina hoidsin ka õe last väga palju. Õde sai ülikooli alguses kohe lapse ja et ta saaks kooli lõpetada, siis aitasime. Aga oma ülejäänud lapsed oleme mina ja õde ikka ise suureks kasvatanud. Vahel ikka vanaema juures ka, see on loomulik, aga mingit eeldust, et ema kogu oma puhkuse või kõik nädalavahetused lastelastega veedaks küll ei olnud.

+4
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Teema-algatus puudutas mind väga.
Ma omast arust ei ole kade inimene, ma ei ole kadestanud teiste jõukust, karjääri, reise jne. Aga sellel ajal kui minu kaks last väikesed olid kadestasin neid sõbrannasid ja tuttavaid, kellel vanavanemad lapsi hoidsid.
Saan loomulikult aru, et kui vanavanemad käivad tööl, siis tahavad nad õhtuti ja nädalavahetusel puhata. See on täiesti arusaadav. Samas on nendel ju tegelikult kõik õhtud ja nädalavahetused vabad ja poleks ju nii suur ohverdus kord kuus või paari kuu tagant natuke oma lapselapsi hoida.
Kui olin kahe väikese lapsega kodune, siis olin pidevalt väga väsinud. Teine laps oli öösiti kehv magaja, päeval oli aga vaja lastega tegeleda. Mees oli pikad päevad tööl. Siis ma oleksin nii väga soovinud, et keegi aitaks. Kahjuks saime vanavanematelt väga vähe tuge.

+8
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui eriolukord ära lõppeb, siis paku end üheks päevaks vabatahtlikuna omaenda lapse lasteaeda asendajaks või töövarjuks. Enne, kui pole lasteaiaga mingit pistmist (ka vanema roll ei anna sellest ülevaadet), ei saa keegi aru, milline lärm seal päevast päeva on.
Lasteaias algavad õpetajatel tööpäevad kell 7 ja päev kestab valverühmades 19ni. Ja siis sa tahad, et vanaema ka oma puhkepäeval sinu lapsi kantseldaks ja sama tööd teeks, mis tööpäeval.

unista edasi, ükski õpetaja ei ole tööl 7-19
hommikune tuleb 7-7.30ks, 13-14 ajal on päev läbi. õhtupoolne tuleb 12-13 ajal, siis lapsed 2-3 tundi magavad, õhtul 18-19 vahel on tööpäev läbi. ei mingeid 12tunniseid tööpäevi. või kui teevadki pikki päevi, siis on neid päevi 2-3, ülejäänud on vabad.
on väga toredaid õpetajaid, kes oma tööd südamega teevad ja lastega tegelevad, kuid kahjuks on väga palju ka neid, kes rühmas oma päeva ära istuvad ja lastel kaugelt silma peal hoiavad. need kipuvad pigem vanem generatsioon olema, kes ei viitsi rahmeldada lastega.
õpetaja abi on 8-16.30 tööl

+4
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ei pea õigeks seada endale eesmärki muretseda lapsi nii, et kohe kavandan vanavanemad neid hoidma. Küll aga on kindlam tunne lapsi muretsedes, kui tead, et on inimesed olemas, kellele võib vajadusel loota. Minul on vanematest suuuuuuur abi olnud ja olen neile lõputult tänulik. Püüan tasuda oma võlga sellega, et nüüd lihtsalt hoolitsen nende eest ka, kui nad järjest väetimaks muutuvad ja pean seda loomulikuks.

Min enda emapoolsed vanavanemad olid talupidajad, kelle juures lapselapsed kõik suved veetsid. Nad alati ootasid meid pikisilmi ja olid sügise saabudes kole õnnetud, kui kooliaeg jälle kätte tuli. Armastasin oma vanavanemaid väga ja tunnen neist siiani puudust. Isapoolsed vanavanemad olid linnainimesed ja nende juurde korterisse lapsi suveks niikuinii poleks ju viidud, lisaks polnud nemad ka sellised soojad suhtlejad inimesed, seega jäi suhe nendega võõraks.

Minu vanemad on juba vanad ja väsivad ruttu, ma ei saa loota, et nad mu last kasvataksid, aga kuna nad talveperioodil elavad niikuinii linnas meiega koos, siis lapselapsel on vanavanematega lähedane suhe olemas ja suviti saab maal oldud (siis ma ise muidugi käin maalt tööle; ma ei saa jätta last 80-aastastele kaela nädalateks nii, et ise nägugi ei näita). Minu jaoks on sellest suur abi ja ma olen vanematele väga tänulik, aga eelkõige loodan ma, et mu lapsele jäävad vanavanematest soojad mälestused.

Ma nüüd natuke moraliseerin ka. “Vanasti” ei olnud paarisrahval mingit võimalust endile aega võtta ja oma suhet turgutada ja hoida, ja millegipärast ei olnud lahutusi sugugi nii palju kui tänapäeval, kus kõik hirmsasti panustavad oma paarisuhtesse… Muidugi, olud on muutunud, seda ma mõistan, aga siiski.

+9
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu ema ei hoia mu lapsi. Ükskord palusin tal vaadata esimest last. Vaatas, midagi halba ei juhtunud. Käisin kähku ära. Teine kord oli mitu kuud hiljem, ei olnud ta enam nõus. Isegi ei vastanud mulle. Oli öelnud vanaemale, et igaüks võiks oma lapsed ise suureks kasvatada. Peale seda ei käinud ta ka siin enam. Teist last ta mul väga vähe näinud ja ei tunnegi nad eriti üksteist. Laps pelgab teda.
Õel on ka 4 aastane laps. Teda vaadatakse. Võetakse nädalavahetustel, puhkustel jne.
Kurb värk

+7
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu ema ei hoia mu lapsi. Ükskord palusin tal vaadata esimest last. Vaatas, midagi halba ei juhtunud. Käisin kähku ära. Teine kord oli mitu kuud hiljem, ei olnud ta enam nõus. Isegi ei vastanud mulle. Oli öelnud vanaemale, et igaüks võiks oma lapsed ise suureks kasvatada. Peale seda ei käinud ta ka siin enam. Teist last ta mul väga vähe näinud ja ei tunnegi nad eriti üksteist. Laps pelgab teda.

Õel on ka 4 aastane laps. Teda vaadatakse. Võetakse nädalavahetustel, puhkustel jne.

Kurb värk

Kurb tõesti, aga kui te emaga omavahel ei saa isegi räägitud, miks ikkagi sinu last ta rohkem hoida ei suutnud, siis tundub, et teil pole mingil põhjusel juba omavahel avalat suhtlemist (et selgeks rääkida, mis häirib ja mis variandid sobiksid) ning mingi asi mõjutas su ema otsust sel hoidmiskorral (sest seda ta oli nõus tegema).

Minu vanematel on kaks lapselast (minu ja venna) sisuliselt üheealised. Mina käisin omal vabal soovil oma beebiealise (ja siimaani) lapsega tihti vanemate juures külas (meeldib suhelda, olla nendega, lapsehoimine polnud töölkäivate vanemate puhul teemaks), venna pere käis sel ajal rohkem naise vanemate juures (sest seal ema haige ja vajas abi). Ja ühel hetkel oligi nii, et minu vanemad olid minu lapsega palju kokku puutunud ja venna lapsega vähem ning mõlemalt poolt natuke ebalev olek (nii minu vanemate, kui selle lapselapse). Näiteks laps ise ei tahtnud väikelapsena minu vanematega üleüldse üksi ollagi. Kas ta vend või minu laps, kellega ka oli saanud rohkem koos olla, pidi ka seal olema. Hiljem see taandus.
Mu lapse hoidja võttis näiteks ühel hetkel ühe samaealise lapse juurde (endal lapsed, enne hoidnud teisi) ning ütles, et kui ühe lapsega saab koos mängida, rääkida, usaldada (et ei lõhu mööda minnes kõike ära), siis teise samaealisega pead olema kui valvekoer, kõike elementaarset ise õpetama (ka rahulikumat mängu mänguasjadega), suunama jne.
Lapsed on erinevad, kasvatusmeetodid on erinevad. Oma kasvatusmeetoditega ühtivat last hoitaksegi parema meelega või seda last kellel sobib seal rohkem. Või hoitakse parema meelega selle inimese last, kes nii meeletult suvalisi dikteerimisi (ei pea silmas lapse ohutust silmas pidavaid) ei tee või kellega annab võimalike lahkarvamuste puhul asjad selgeks rääkida ja kompromiss leida.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Olen 41 ning värske vanaema. Pisike mul 9 kuune. Väga tahan hoida, pole teda nädal näinud siis igatsus on suur. Hoian iga võimalus, mitu korda küsima tütar ei pea 🙂

Ma olen 42 ja värske ema 😀 Beebi 4-kuune. Aga kuna vanem laps saab peagi 20, saan aru et tõenäosus vanaemaks saada on olemas 🙂 Aga kui ma oleksin vanaema, mõtleksin samamoodi nagu sina. Vo on 40ndates vanaemadel rohkem elujõudu kui 50ndates või 60ndates?

+3
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen pärit suurest suguvõsast, kus alati on hoidjaid jalaga segada olnud: vana-vanaema, ema, tädid-onud ja isegi onu- ja tädilapsed, mistõttu kuulasin ammulisui aastatid tagasi ühes kohvikus, kuidas 2 naist oma lapsi kirusid, et mis nad õige mõtlevad, et me mingid lapsehoidjad oleme või! Nüüd olles elu näinud ja ka hulgi perekooli lugenud, saan aru, et meie suguvõsa pigem haruldus. Enamus mu sõpradel pole ligilähedaseltki neid võimalus, mis minul. Kellel ema surnud, kes ei saa ema või ämmaga üldse läbi, kes liiga kaugel. Ja on veel 1 tahk. Kui sündis mu vennal esimene laps, olin rõõmuga valmis teda hoidma. KUID, noore ema ja ka isa poolt tuli nii pikk rivi tingimusi, et tundsin end oma 3 lapse kõrvalt puhta lollina. Esiteks see, et last tuli tingimata nende enda kodus hoida. Paar korda käisin, aga enda väikese pesamunaga oli see keeruline. Ema aga ikka käib mitme transpordiga selle asemel, et ise autoga poole tunniga laps kohale viia. Teiseks söömine. Ei ole lapsel mingeid allergiaid, aga nii pikk nimekiri, mida tohib ja mida ei tohi. Ja me ei räägi enam imikust. Mina olen lähtunud, et kui keegi üldse on nõus mu lapsi hoidma, siis pole minu asi jäikasid tingimusi seada. No antakse vahel mõni komm, kah asi! Suuree plaanis ju tean, et laps on hoitud ja armastatud.
Nagu öeldud, et endal on 3 last. Rohkem enam ei saa. Ja just 1 päev mõtlesin, et pesamuna juba nii suur (4a), et järgmist imikut saan tõenäoliselt alles nunnutada lapselapsi hoides. Ma väga loodan, et mul selleks tervist ja võimalust antakse.
Aga teemaalgatajale – see laste pisike olemise aeg on minu arvates nii väike, et varsti hops on nad suured ja läinud. Tean, millest räägin. Mu vanim on 18 ja nii üürike tundub nüüd see aeg. Sestap pole ma oma pesamuna kellelegi hoida väga andnudki, aga jah, eks see teadmine on ikkagi vanuse ja kogemusega tulnud.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu ema ei hoia mu lapsi. Ükskord palusin tal vaadata esimest last. Vaatas, midagi halba ei juhtunud. Käisin kähku ära. Teine kord oli mitu kuud hiljem, ei olnud ta enam nõus. Isegi ei vastanud mulle. Oli öelnud vanaemale, et igaüks võiks oma lapsed ise suureks kasvatada. Peale seda ei käinud ta ka siin enam. Teist last ta mul väga vähe näinud ja ei tunnegi nad eriti üksteist. Laps pelgab teda.

Õel on ka 4 aastane laps. Teda vaadatakse. Võetakse nädalavahetustel, puhkustel jne.

Kurb värk

Mul on üks tuttav vanaema (mitte mina), kes ütleb kõigile oma poegadele ja miniatele (tal on 4 poega ja kasupoeg), et ta võib hoida paar tundi imikut, kes veel ei keera ja siis alles ning juba pikemat aega järjest lapsi vanusest 4+, kellega saab juba rääkida ning kes saavad kommunikeeritud. Mõistan seda täiesti. Ühe aasta ja kahe kuu vanust ei taha mina ka taga ajada ega suuda kodu nii turvata, et ise kukkuv, välgukiirusel käputav või jooksev ning asju viskav väikelaps oleks ohutult. Kolmveerand tundi maksimum, ok – tund.

+4
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu ema ei hoia mu lapsi. Ükskord palusin tal vaadata esimest last. Vaatas, midagi halba ei juhtunud. Käisin kähku ära. Teine kord oli mitu kuud hiljem, ei olnud ta enam nõus. Isegi ei vastanud mulle. Oli öelnud vanaemale, et igaüks võiks oma lapsed ise suureks kasvatada. Peale seda ei käinud ta ka siin enam. Teist last ta mul väga vähe näinud ja ei tunnegi nad eriti üksteist. Laps pelgab teda.

Õel on ka 4 aastane laps. Teda vaadatakse. Võetakse nädalavahetustel, puhkustel jne.

Kurb värk

Mul on üks tuttav vanaema (mitte mina), kes ütleb kõigile oma poegadele ja miniatele (tal on 4 poega ja kasupoeg), et ta võib hoida paar tundi imikut, kes veel ei keera ja siis alles ning juba pikemat aega järjest lapsi vanusest 4+, kellega saab juba rääkida ning kes saavad kommunikeeritud. Mõistan seda täiesti. Ühe aasta ja kahe kuu vanust ei taha mina ka taga ajada ega suuda kodu nii turvata, et ise kukkuv, välgukiirusel käputav või jooksev ning asju viskav väikelaps oleks ohutult. Kolmveerand tundi maksimum, ok – tund.

Noh, kenasti kärus istuvat last võib ehk ka paar tundi jalutada? 😉

+3
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu ema ei hoia mu lapsi. Ükskord palusin tal vaadata esimest last. Vaatas, midagi halba ei juhtunud. Käisin kähku ära. Teine kord oli mitu kuud hiljem, ei olnud ta enam nõus. Isegi ei vastanud mulle. Oli öelnud vanaemale, et igaüks võiks oma lapsed ise suureks kasvatada. Peale seda ei käinud ta ka siin enam. Teist last ta mul väga vähe näinud ja ei tunnegi nad eriti üksteist. Laps pelgab teda.

Õel on ka 4 aastane laps. Teda vaadatakse. Võetakse nädalavahetustel, puhkustel jne.

Kurb värk

Mul on üks tuttav vanaema (mitte mina), kes ütleb kõigile oma poegadele ja miniatele (tal on 4 poega ja kasupoeg), et ta võib hoida paar tundi imikut, kes veel ei keera ja siis alles ning juba pikemat aega järjest lapsi vanusest 4+, kellega saab juba rääkida ning kes saavad kommunikeeritud. Mõistan seda täiesti. Ühe aasta ja kahe kuu vanust ei taha mina ka taga ajada ega suuda kodu nii turvata, et ise kukkuv, välgukiirusel käputav või jooksev ning asju viskav väikelaps oleks ohutult. Kolmveerand tundi maksimum, ok – tund.

Noh, kenasti kärus istuvat last võib ehk ka paar tundi jalutada? 😉

Jah, vanemad saavad seda teha. Mina aitan vajadusel ka lapsehoidjat leida ja maksta.

+2
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Siin ongi paslik aeg meenutada, et kui te täna sünnitate 34-38 aastaselt ja teie lapsed samamoodi, siis te olete vanaemad üldse alles ca 70 aastaselt. Jee te tahate mingit välgukiirusel liikuvat väikelast püüda. Ja mina sain vanaemaks esimest korda 44-aastaselt (lapse sai minu tütar, kelle ma sain 2o-aastaselt ülikooli esimese kursuse ajal), oli veel jaksu nendega mürada, agaa kui ma 70 saan (praegu veidi üle 60), siis – tänan, ei.

+10
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Vist kõik vanavanemad ootavad, et laps neile rõõmukisaga vastu jookseks, käed ümber kaela paneks ja kallistaks jne. Kuid mõnedele on üllatuseks see pisike seik, et too rõõmukisa ei teki tühjale kohale: rõõmukisa ja vastujooksmine tuleneb ikkagi sellest, et tegu on lapsele kalli inimesega – inimesega, kes temaga mõnikord koos aega veedab, tema eluga kursis on, teda lohutab ja armastab.

Meie laste isapoolne vanaema ei ole lapsi praktiliselt kunagi hoidnud ega nendega tegelenud, aga külla tulles ootab lastelt suure rõõmu väljendust. Samuti ootab ta, et lapsed temale helistaksid (ise ta lastele ei helista ja nende sünnipäevadele ei tule, meie kõigi kutsumisest hoolimata). Ning kui seda ei juhtu, siis on ta hakanud küla peal rääkima, et kõige taga olevat minia – minia olevat lapsed tema vastu üles keeranud, ei lubavat isegi oma pojal emaga kohtuda jne.

Kinnitan, käsi südamel – mina ei ole eales mehe, saati veel laste kuuldes sellest inimesest halba rääkinud! Eriti lastele vanaema klatsimine on nõme. Tegelikkus on see, et hoopis mina, minia, olen see, kes laupäeva hommikul rahva üles kupatab ja teatab, et läheme täna õige vanaemale külla, viime talle kooki ka 🙂 Vahel tüütab ära see ainsana peres sugulastega, eriti vanaemaga sideme hoidmine, miks lapsed-mees seda vahel teha ei võiks…

+8
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 111 )


Esileht Pereelu ja suhted 50-60a töötavad vanaemad, kui palju saate ja viitsite lapselapsi hoida?