Jah, eks see ole keeruline protsess.
Olin ise ka kunagi seda meelt, et laps peab kindlasti vähemalt alates 3.ndast eluaastast uinuma oma toas, oma voodis ja iseseisvalt. Reaalsus on midagi muud.
Minu laps on seitse ja siiani vajab ta uinumisel abi, lähedust. Ta magab küll oma toas, kuid magamamineku ajal olen tema kõrval, hoian käest vms, öösel üldiselt ei ärka ja magab kenasti hommikuni.
Laps vajab turvatunnet ja ma soovin talle seda pakkuda. Lasteaias uinub probleemideta, kuid ööuni tekitab hirmu, ei oska öelda, miks see nii on, oleme probleemiga pikalt tegelenud, kuid hirm on alles ikkagi.
Seega ilmselt aitab aeg ja ka järjekindlus, iseasi, kas see viimane on abiks lapse psüühikale.