Kuidas käituda lapsega, kes varastab kodust raha. Suvel võttis kapist 2euri. Rääkisime sellest pikalt, et raha ei tohi võtta. Sellest tuli suur probleem. Käis sõbraga poes. Sõbra ema võttis minuga ühendust. Kui lapse käest küsisin, kust raha sai, vastas, et sõber hoopis võttis kodust selle 2euri ja kutsus ta poodi. See oli vale. Järgmisena võttis laps juba suurema summa raha meie sahtlist. Raha oli ära peidetud riiete alla, aga laps otsis mingit laadijat. Nii, kui raha nägi, pistis selle kotti ja läks õue. Jõudis sellega juba eputada sõprade ees. Lisaks peitis raha veel ära maa sisse. Õnneks saime kohe asjast teada ja raha tagasi. Oleks mõni tund hiljem avastanud, oleks raha osast rahast ilma. Me ei karjunud lapse peale. Selgitasin jälle, et sellist asja teha ei tohi. Kui ta oleks täiskasvanu, tuleks politsei ja viiks ta vangi. Laps ise ütles, et ta tahtis rikas olla ja tahtis lihtsalt jäätist osta. Karistuseks ei anna me sentigi lapsele ja poes ei käi. Muidu võis ta poes näiteks pulgakommi või jäätist osta. Teinekord saatsin ta piima järele.
Täna laps veidi köhane ja jäi lasteaiast koju. Tahtis õue minna. Lubasin. Nii igaks juhuks vaatasin tema seljakotti, et miks tal vaja see kaasa võtta. Leidsin terve peotäie sente. Küsisin, kust need pärit on. Meil kodus kõik rahad ja rahakotid erinevatesse kohtadesse ära peidetud. Väitis, et leidis raha õuest. Tegelikult oli tegu vanema lapse hoiupõrsa rahaga. Nuttis ja röökis, et tema tahab kõrrejooki. Mina seletasin, et enne järgmist aastat tal poodi asja pole ja ise ei osta ammugi midagi.
Ma tean, et see raha näppamine on eakohane. Tean paljusid, kes on seda teinud ja neist on saanud täiesti korralikud inimesed. Aga nad on teinud seda üks kord. Aga meil kasvab kodus juba sarivaras. Süüdimatult võtab ja valetab.
Kas kellelgi on kogemust sarnase olukorraga või sarnase lapsega. Pole mõtet vastata neil, kes kukuvad kohe ohkima, et issand, milline laps, pole õigesti kasvatatud. Kui teil on head, sõnakuulelikud lapsed kodus, siis palju õnne. Olete tublid vanemad olnud. Meie mehega järelikult nii tublid pole olnud. Samas teised lapsed on korralikud ja pole elus midagi varastanud. Aga selle lapsega on keeruline. Temaga on kõik teisiti ja mul on hirm, et ta läheb käest ära. Temast saab pätipoiss, kelle pärast hakkan koolis käima ja tema pahandusi klattima. Ma ei taha seda. Ma võin ju talle karistuse rakendada, aga ta leiab mõne muu pääsetee. Läheb õue ja varastab kuskilt mujalt. Ta ei saa aru, et nii ei tohi teha. Ta isegi ei häbene võõraid inimesi. Tal on täiesti ükskõik.