Milline on Teie 5-6a laste areng?
Lasteaiast öeldi minu lapse kohta, et üldse ei kuula sõna, ükskõik kui mitu korda öelda, ei suuda keskenduda ja silmkontakti ei taha ka võtta. Lisaks kõne ei ole 100% eakohane.
Laps on alati olnud väga aktiivne, igal võimalikul hetkel teeb ka pahandust palju.
Näitan 21 postitust - vahemik 1 kuni 21 (kokku 21 )
Teema: 6-aastase lapse areng
01.06.2023 08:04
01.06.2023 08:48
Milline on Teie 5-6a laste areng?
Lasteaiast öeldi minu lapse kohta, et üldse ei kuula sõna, ükskõik kui mitu korda öelda, ei suuda keskenduda ja silmkontakti ei taha ka võtta. Lisaks kõne ei ole 100% eakohane.
Laps on alati olnud väga aktiivne, igal võimalikul hetkel teeb ka pahandust palju.
Jah, see on teistest eristuv käitumine, ei olegi vahet, millised on siinsete vastajate teised 5-6-aastased, selleks vanuseks peaks laps suutma nii oma käitumist meeldetuletuse peale korrigeerida kui ammugi võtta silmkontakti ning korrektselt kõneleda (mõned üksikud väga keerulised sõnad või lausestruktuurid välja arvatud). Kas lasteaiast anti ka edasine tegevusplaan, soovitus pöörduda erispetsialistide poole, rajaleidjasse, perearstile, psühholoogile? Sest järgmisel aastal on laps koolieelik ja siis on sellega veel keerulisem tegelemist alustada, niigi juba kaua oodatud. Kas see oli esimest korda lapse lasteaiaskäimise aja jooksul, kui õpetajad vm spetsialistid juhivad tähelepanu lapse käitumise iseärasustele? Ja kodus ei ole ka midagi seni märgata olnud?
01.06.2023 08:48
Milline on Teie 5-6a laste areng?
Lasteaiast öeldi minu lapse kohta, et üldse ei kuula sõna, ükskõik kui mitu korda öelda, ei suuda keskenduda ja silmkontakti ei taha ka võtta. Lisaks kõne ei ole 100% eakohane.
Laps on alati olnud väga aktiivne, igal võimalikul hetkel teeb ka pahandust palju.
Kas lapse kõne osas olete asjaga tegelenud ka?
Võiksid poerearstiga nõu pidada ja öeldagi, et lasteaed juhtis tähelepanu. Tema siis hindab olukorda ja vajadusel kaasab teise erialade spetsid.
01.06.2023 11:19
Ole siin küsimisega ettevaatlik. Siin harrastab vastamist ka üks kägu, kes väidab, et on erivajadusega lastega töötav spetsialist. “Spetsialist” diagnoosib siin foorumis kirjelduste põhjal lastel autismi ja teisi erivajadusi ning väidab, et neuroloogid, psühhiaatrid jm meditsiiniharidusega spetsialistid varjavad vanemate eest nende laste diagnoose, sest muidu vanemad kurvastavad ja solvuvad. Tema teab paremini, tegelikult on kõik autistid.
Parem pöördu kõne probleemidega logopeedi poole jm asjadega perearstile või otse mõne lastepsühholoogi poole. Siit kuuled varsti, kuidas kõik teised lapsed juba AMMU tsiteerivad Nietzschet ja programmeerivad kosmoselende ja mis ema sa küll oled, et enda oma üldse arendanud pole.
01.06.2023 11:20
Kas laps logopeedil on käinud? Kui ei, siis ruttu sinna kõnet hindama.
6-aastane peaks juba siiski suutma keskenduda. Minu kuuene näiteks suudab vaikselt laua taga istudes ikka juba 30-45min järjest töölehte täita ja keskenduda ühele samale tegevusele. Kaua teil sama tegevust keskendunult teeb?
Mis selle sõnakuulmisega on? Kas kodus kuulab, kui palud, et oma mänguasjad kokku korjaks? Korjab ja teeb? Või kui teeb parasjagu mingit lollust ja keelad, kas siis lõpetab?
Mina soovitaks ta sügisest kohe ka eelkooli panna, seal hindavad juba päris pedagoogid, kuidas on püsivusega lood. Paneks isegi siis, kui koolini on veel 2a aega. Saate veel sabast kinni, kui midagi päris pahasti on.
01.06.2023 12:06
Panen mõne raamatu lingi, mida saab netist alla laadida – nende järgi juhinduvad ka lasteaia õpetajad ja nende järgi tehakse lasteaedades õppekavasid. Seal vanuse kaupa välja toodud eakohaselt arenenud laste eeldatavad oskused erinevates valdkondades – saad ise ka hinnata, kas laps on nende järgi eakohaselt arenenud või kus on puudujäägid.
01.06.2023 12:32
Jah, see ei ole tavaline, tuleb tegutseda. Lapsed on plastilised, arendamine aitab, mingit müstilist väljakasvamist ootama jääda pole mõtet. Kuidas need asjad küll pea koolirühmani niimoodi radari alt läbi lähevad?
01.06.2023 12:36
Minu laps käis 5-selt logopeedil. Tal oli see häda, et sõi sõna algused ja lõpud ära. Kõik häälikud olid olemas. Logopeed andis harjutusmänge koju ja paar korda käisime kohapeal ning sellest piisas. Laps oli vaja lihtsalt õpetada hääldamist kuulama.
01.06.2023 14:26
Need loetletud rohkem käitumisprobleemid. Kas vaimne arenguga pole probleeme?
01.06.2023 14:33
Mind huvitaks pigem, mis olukordades lapse selline käitumine toimub? Kas laps on lasteaias pinges, läheb trotsi täis ja siis ei kuula ja ei loo silmsidet? Mis on enne ja mis pärast seda olukorda? See ‘ei kuula üldse’ on nii üldine mula, mind huvitaks millal ei kuula, keda ei kuula, mida ei kuula, mitu korda päevas ei kuula ja kas mittekuulamine ja silmsideme vältimine esinevad koos või eraldi.
01.06.2023 20:40
Autistliku 6-aastase lapse ema siin. Minu laps sai diagnoosi juba mitu aastat tagasi ja tänu sellele läheb tal tänaseks üsna hästi. On aastaid teraapiates käinud ja oleme tema eripäradele ekstra tähelepanu pööranud. Kas ma olin valmis, et minu laps on eriline? Ei, üldse mitte. Ma oleksin tahtnud pea liiva alla peita ja loota, et ta kasvab eripäradest ise välja. Paraku ei kasva ja mida noorem on laps, seda rohkem saab teda teraapiate ja muuga arendada.
Minu laps ei vaadanud pooltel kordadel isegi hüüdmise peale otsa, kõne areng oli maas, juhtis meid käe abil (selle asemel, et öelda, et tahab jogurtit, võttis käest kinni, kõndis minuga külmkapini ja pani mu käe külmkapi käepidemele), ladus lõputult mänguasju ritta ja torni, kõndis kikivarvukil, korrutas sõnu/fraase ning ohutunne oli madal, kui jooksma hakkas, ei vaadanud tagasi, ei huvitunud, et vanemaid silmapiirilgi pole.
Ta on autismispektri kergemas otsas ja kõrvaltvaatajale tundus tema käitumine pigem kasvatamatusena. Minu jaoks läks diagnoosi saamisega tegelikult kergemaks, sest siis oli mu enda jaoks selgitus olemas, miks ta mitmetes asjades maha jäänud on, kuigi me temaga palju tegelenud oleme ja olen avameelselt ka teistele inimestele öelnud, et tal on autism ja seetõttu võib kohati veidi imelikult käituda.
01.06.2023 21:54
Tänapäeval muud ei kuulegi kui autism. Laps liiga arg-autism, ilma ohutundeta-autist, räägib vähe- autism, liiga palju räägib jälle autist. Liiga aktiivne ja sõnakuulmatu-autism. Liiga passiivne ja huvitu-autism. Liiga emotsioonaalne-autism, vähe emotsiooni-sama. Liiga tark-autist, liiga loll-autist. Nii universaalne haigus, millega saab kõik lapse hädad ja kiiksud ära põhjendada.
02.06.2023 10:39
Tänapäeval muud ei kuulegi kui autism. Laps liiga arg-autism, ilma ohutundeta-autist, räägib vähe- autism, liiga palju räägib jälle autist. Liiga aktiivne ja sõnakuulmatu-autism. Liiga passiivne ja huvitu-autism. Liiga emotsioonaalne-autism, vähe emotsiooni-sama. Liiga tark-autist, liiga loll-autist. Nii universaalne haigus, millega saab kõik lapse hädad ja kiiksud ära põhjendada.
Aga kas müüja, kes poes klientidega veiderdab, näiteks ütleb terääää tere asemel ja annab ostust tagasi müntides, ise juurde kommenteerides, et õues on täna nii tuuline, on samuti autist?
02.06.2023 13:21
Küsimus pole ju sildis või diagnoosis. Mõte on ju ikkagi selles, et tahtlik tähelepanu koondamine ja hoidmine ning vajadusel ümber suunamine on paljuski toimetuleku alus koolis, ja selle poole lasteaiaeas vaikselt nügitaksegi. Suutlikkus koostööd teha ja koos teistega tegutseda, sh juhiseid kuulata, mõistliku aja paigal püsida ja ennast väljendada samamoodi. Kui miski siit (või kõik) ei ole mis tahes põhjusel eakohane, siis on lapse huvides sekkuda ja välja uurida, milles asi, ja järjele aidata.
02.06.2023 14:13
Tänapäeval muud ei kuulegi kui autism. Laps liiga arg-autism, ilma ohutundeta-autist, räägib vähe- autism, liiga palju räägib jälle autist. Liiga aktiivne ja sõnakuulmatu-autism. Liiga passiivne ja huvitu-autism. Liiga emotsioonaalne-autism, vähe emotsiooni-sama. Liiga tark-autist, liiga loll-autist. Nii universaalne haigus, millega saab kõik lapse hädad ja kiiksud ära põhjendada.
Autism ongi kõige levinum lapseea arenguhäirete põhjustaja ja autismi põhiolemus on sensoorse info töötluse häire ehk siis laps ei taju teada ümbritsevat keskkonda ja inimesi nii nagu peaks, sest tema aju ei suuda väljast tulevat info vastu võtta ja analüüsida. Autism võib väljenduda väga erinevalt, sest inimesel on 5+2 sensorsüsteemi ja autismi puhul võivad need kõik sensorsüsteemid olla erinevalt määral kahjustunud. Üks autist võibki olla hüperaktiivne ja teine täiesti apaatne jne.
02.06.2023 14:25
Tänapäeval muud ei kuulegi kui autism. Laps liiga arg-autism, ilma ohutundeta-autist, räägib vähe- autism, liiga palju räägib jälle autist. Liiga aktiivne ja sõnakuulmatu-autism. Liiga passiivne ja huvitu-autism. Liiga emotsioonaalne-autism, vähe emotsiooni-sama. Liiga tark-autist, liiga loll-autist. Nii universaalne haigus, millega saab kõik lapse hädad ja kiiksud ära põhjendada.
Autism ongi kõige levinum lapseea arenguhäirete põhjustaja ja autismi põhiolemus on sensoorse info töötluse häire ehk siis laps ei taju teada ümbritsevat keskkonda ja inimesi nii nagu peaks, sest tema aju ei suuda väljast tulevat info vastu võtta ja analüüsida. Autism võib väljenduda väga erinevalt, sest inimesel on 5+2 sensorsüsteemi ja autismi puhul võivad need kõik sensorsüsteemid olla erinevalt määral kahjustunud. Üks autist võibki olla hüperaktiivne ja teine täiesti apaatne jne.
Just. Tegelikult enamus osal ka tänapäeva juba vanematel inimestel on teatud määral autislike jooni. Või kalduvad sinnapoole.
Vanasti nimetati neid kasvatamatuteks jõmpsikateks ja suruti vaikselt oma nurka, kui ühiskonda ei sobinud.
Minu arust on väga hea, et tänapäeval need lapsed saavad natukenegi abi ja mõistmist, et kõik inimesed ei ole samade parameetrite järgi hinnatavad.
02.06.2023 14:30
Tänapäeval muud ei kuulegi kui autism. Laps liiga arg-autism, ilma ohutundeta-autist, räägib vähe- autism, liiga palju räägib jälle autist. Liiga aktiivne ja sõnakuulmatu-autism. Liiga passiivne ja huvitu-autism. Liiga emotsioonaalne-autism, vähe emotsiooni-sama. Liiga tark-autist, liiga loll-autist. Nii universaalne haigus, millega saab kõik lapse hädad ja kiiksud ära põhjendada.
Autism ongi kõige levinum lapseea arenguhäirete põhjustaja ja autismi põhiolemus on sensoorse info töötluse häire ehk siis laps ei taju teada ümbritsevat keskkonda ja inimesi nii nagu peaks, sest tema aju ei suuda väljast tulevat info vastu võtta ja analüüsida. Autism võib väljenduda väga erinevalt, sest inimesel on 5+2 sensorsüsteemi ja autismi puhul võivad need kõik sensorsüsteemid olla erinevalt määral kahjustunud. Üks autist võibki olla hüperaktiivne ja teine täiesti apaatne jne.
Just. Tegelikult enamus osal ka tänapäeva juba vanematel inimestel on teatud määral autislike jooni. Või kalduvad sinnapoole.
Vanasti nimetati neid kasvatamatuteks jõmpsikateks ja suruti vaikselt oma nurka, kui ühiskonda ei sobinud.
Minu arust on väga hea, et tänapäeval need lapsed saavad natukenegi abi ja mõistmist, et kõik inimesed ei ole samade parameetrite järgi hinnatavad.
Kõigil on autistlike jooni, sest autsitlike joonte alla lähevad kõik mõeldavad iseloomu erisused.
12.06.2023 10:13
Kõige õigem on minna perearsti juurde ja lasta tal suunata uurinutele, kus saadki asjad teada.
12.06.2023 10:45
Kõige õigem on minna perearsti juurde ja lasta tal suunata uurinutele, kus saadki asjad teada.
Mida lasteaed soovitas?
On ka näiteks õppenõustamiskeskused, kust tihtipeale saab kõige kiiremini löögile ja millegagi juba pihta hakata.
19.06.2023 08:15
Tänapäeval muud ei kuulegi kui autism. Laps liiga arg-autism, ilma ohutundeta-autist, räägib vähe- autism, liiga palju räägib jälle autist. Liiga aktiivne ja sõnakuulmatu-autism. Liiga passiivne ja huvitu-autism. Liiga emotsioonaalne-autism, vähe emotsiooni-sama. Liiga tark-autist, liiga loll-autist. Nii universaalne haigus, millega saab kõik lapse hädad ja kiiksud ära põhjendada.
Autism ei ole haigus. Seda ei saa ravida.
19.06.2023 08:19
Milline on Teie 5-6a laste areng?
Lasteaiast öeldi minu lapse kohta, et üldse ei kuula sõna, ükskõik kui mitu korda öelda, ei suuda keskenduda ja silmkontakti ei taha ka võtta. Lisaks kõne ei ole 100% eakohane.
Laps on alati olnud väga aktiivne, igal võimalikul hetkel teeb ka pahandust palju.
ATH lapse emana soovitaks spetsialistide poole pöörduda. Ja lugeda selleteemalist kirjandust. Alustada ka Rajaleidjast. Sest eriti raskeks läheb kooli minnes.
Olen sarnase käitumisega lapse üles kasvatanud.
Näitan 21 postitust - vahemik 1 kuni 21 (kokku 21 )
Sa pead olema sisse logitud, et vastata selle teemale.
