Esileht Koolilaps 6. klassist B-võõrkeel-saksa või vene?

Näitan 21 postitust - vahemik 31 kuni 51 (kokku 51 )

Teema: 6. klassist B-võõrkeel-saksa või vene?

Postitas:

Kui tahad, et sinu lapsest saab kultuurne Euroopa inimene, siis kindlasti saksa. Peale selle, et saksa keeles saab läbi suuremas osas Euroopas – ka seal, kus inglise keelt vaid töngatakse -, on saksa keeles ka väga palju teadus- ja muud teabekirjandust. Või kasvõi niisugune näide, et Wikipedias on väga tihti saksakeelne artikkel oluliselt põhjalikum ja täpsem kui isegi inglisekeelne, rääkimata teistest keeltest. Ka on saksakeelsed infokanalid väga põhjalikud ja neis olev materjal on tihti väga hea (täiendav) alternatiiv inglisekeelsele.

Kui tahad, et sinu lapsest saab Maxima kassapidaja (mitte et mul nende kassapidajate vastu midagi oleks) ja venekeelsete propagandakanalite tarbija, siis muidugi, muidugi vene keel!

Minu gümnaasiumist on möödas pea 20 aastat ja mul pole selle aja jooksul absoluutselt mitte ühtegi korda vene keelt vaja läinud, ei Eestis ega välismaal. Ah ei, vabandust, ükskord supermarketis palus üks hästi armas vanakene vene keeles, et ma talle hapukoore kõrgelt riiulilt alla võtaksin. Aga ausalt öeldes oleksin ma sellest ka kehakeeles aru saanud.

Saksa keelt läheb mul vaja igapäevaselt infot otsides, ja kohati ka tööasjades, kus minu keeleoskus on mulle väga suurt edumaad loonud, sest korraliku suhtlemise ja asjaajamise tasandil oskavad seda Eestis siiski vähesed. Jah, olen ka mõned aastad elanud kahel saksakeelsel maal. Lisaks saab saksa keelega läbi veel väga paljudes euroopa riikides, sest ka seal peetakse tsiviliseeritud euroopa kodaniku üheks elementaarseks omaduseks inglise, saksa ja prantsuse keele oskust. Vene keele oskust ei ole küll kunagi keegi küsinud ega seda suhtlemiseks välja pakkunud, ka klienditeenindajate rinnamärkidel ei näe seda kunagi, või kui, siis ilmselgelt vastava nimega inimestel.

Ei saa üldse aru neist, kes väidavad, et vene keelest on maailmas liikudes kasu. No ei ole. Kui, siis ainult selleks, et luua endast eelarvamus kui varastavast ja teiste suhtes lugupidamatust kommeteta tümikast. See on minu kogemus.

Jumal tänatud!

Juba mitu teemat on viimasel ajal perekoolis, kus väidetakse, et vene keeleta ei saa Eestis eestlane elatud. Isegi seletati, kuidas vene keele oskusega saab praktiliselt miljonäriks ja kui palju uksi vene keele oskus avavat.

Isiklikult ei ela Eestis ja üks asi paljudest, mis mulle siin meeldib, on, et mitte keegi ei sunni mind siin rääkima vene keelt. Mitte keegi ei sõida mulle sõna otseses mõttes selga ja ei nõua, et ma selles keeles temaga vestleksin.

Seda vene keele vajalikkuse kiidulaulu Eestis on nii palju saanud siit viimasel ajal lugeda, et täitsa küsimus tekib, et mis me selle eesti keelega üldse mässame, läheme parem siis kohe vene keelele täitsa üle. Hunnik siseriiklikke probleeme laheneb ja eestlased saavad kõik rikkaks.

Viimati nägin kuidas kaks vene 50+ naisterahvast pidasid Londoni 4* hotellis iseenesest mõistetavaks, et teenindaja võtab nende hommikusöögi tellimuse vene keeles. Teenindaja oli sellest silmnähtavalt segaduses…

Mul oli nende käitumist lihtsalt piinlik vaadata…

 

+16
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 19.11 01:12; 19.11 12:36;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ei saa üldse aru neist, kes väidavad, et vene keelest on maailmas liikudes kasu.

mul on isegi hiinas vene keele oskusest kasu olnud, sealsed diplomaadid ja kõrged ametnikud rääkisid parema meelega vene kui inglise keeles.

aga lapse osas: soovitan soojalt vaadata, millised on teie kodukandi gümnaasiumide nõuded, kas on vaja vene keelt või ei. tallinnas nii mõneski heas gümnaasiumis on vene k oskus nõutav. kui põhikoolis õppinud ei ole, tuleb ise vajalikule tasemel jõuda.

Kas selline nõue on tõesti seaduslik, et gümnaasiumisse pääseda, pead oskama vene keelt?

+6
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 19.11 06:13; 20.11 15:50;
To report this post you need to login first.
Postitas:

on saksa keeles ka väga palju teadus- ja muud teabekirjandust

Humanitaaridel ehk on mingit vanemat teaduskirjandust saksa keeles, reaalteadustes on sakslased juba ammu inglise keelele üle läinud.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 19.11 07:17; 20.11 07:52;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina valdan nii saksa, inglise kui vene keelt (jah, just valdan, mitte lihtsalt ei räägi), sest olen neid kõiki süvitsi õppinud, kuid reaalses elus läheb mul vaja ainult inglise keelt. Saksa keel mulle lihtsalt väga meeldib ja olen teadlikult püüdnud oma taset säilitada, ehkki praktilist väljundit sellel keeleoskusel vähemalt minu jaoks pole, just tööalaselt. Saksamaal ja Šveitsis reisides on sellest siiski palju kasu olnud. Vene keelt ka vaja pole läinud 20+ a jooksul, aga see on nõuka-aegse lapsena mulle nii “sisse imbunud”, et ei ole probleemi sujuvalt vene keelele üle minna (aeg-ajalt lihtsalt teen seda mõttes huvipärast, sama saksa keelega).

Väide, et Eestis ei saa vene keeleta hakkama, on absoluutselt vale. See tundub olevat mingi müüt, mida miskipärast jätkuvalt usutakse või uskuda tahetakse. Ok, ilmselt siiski on mingeid valdkondi, kus vene keele oskus kasuks tuleb, kuid hakkama saab selleta küll.

Minu lapsed õpivad b-keelena saksa keelt – peamiselt seetõttu, et inglise keele baasil on reaalne võimalus see keel mingil arvestataval tasemel selgeks saada. Ja lihtsalt eelistuse küsimus samuti, saksa keel on kuidagi sümpaatsem meie jaoks (ka lapsed ise soovisid valida saksa keele). Keeleõppe eesmärk on ju siiski vastavat keelt osata, kuid nagu keegi siin juba mainis, tänapäeva meetoditega vene keelt mingil põhjusel selgeks ei saada. Näen ja kuulen seda ka oma laste klassikaaslaste kogemustest.

+6
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma õpetan täiskasvanutele individuaaltundidena vene keelt ja mulle päris sobib, et koolis selgeks pole õpitud :p

Aga ega lapsed ei saa aru, et võimalus on tasuta õppida ajal, mil ongi õppimise aeg. Pärast täiskasvanuna pere ja töö kõrvalt on märksa raskem aga alles siis jõuab kohale, et keelt on vaja osata. Mõnel nõuab tööandja, mõni on jäänud soovitud töökohtadest ilma, mõni on ise avastanud, et hea oleks osata. Õpetada mulle neid meeldib sest nemad on motiveeritud õppijad, väärtustavad aega ja raha ja rõõm on teha tööd inimestega, kelle keeleoskus kiirelt paraneb, tulemused iga tunniga näha. Kõik nad aga kahetsevad, et kooli ajal õppimisvõimalust ära ei kasutanud.

+8
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vene keel on raskem, palju raskem. Aga üht keelt ma kellelegi esimese keelena ei soovita – nimelt inglise. Inglise keel on grammatiliselt liiga lihtne. Saksa keelt õppides tuleb inglise keel nagu muu seas kõrvale.

Äge oleks esimesena  ladina keel, aga meie koolides seda mu teada pole. Ladina pealt tuleks nagu iseenesest inglise, prantsuse, saksa – rääkimata itaalia ja hispaania keeltest.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kas selline nõue on tõesti seaduslik, et gümnaasiumisse pääseda, pead oskama vene keelt?

miks ei peaks olema? gümnaasium ei ole kohustuslik ja kooli valik on vaba sõltumata elukohast. kellegi võimalusi gümnaasiumiharidust saada selle nõudega ei piirata.

+3
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 18.11 22:10; 19.11 12:27;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma õpetan täiskasvanutele individuaaltundidena vene keelt ja mulle päris sobib, et koolis selgeks pole õpitud :p

Aga ega lapsed ei saa aru, et võimalus on tasuta õppida ajal, mil ongi õppimise aeg. Pärast täiskasvanuna pere ja töö kõrvalt on märksa raskem aga alles siis jõuab kohale, et keelt on vaja osata. Mõnel nõuab tööandja, mõni on jäänud soovitud töökohtadest ilma, mõni on ise avastanud, et hea oleks osata. Õpetada mulle neid meeldib sest nemad on motiveeritud õppijad, väärtustavad aega ja raha ja rõõm on teha tööd inimestega, kelle keeleoskus kiirelt paraneb, tulemused iga tunniga näha. Kõik nad aga kahetsevad, et kooli ajal õppimisvõimalust ära ei kasutanud.

Mul on hea meel, et Sul töövõimalusi jagub ja õpilased on motiveeritud. Paralleelina ma võin tuua, et ma olin koolis sunnitud õppima saksa keelt (kuna maakool ja varianti ei olnud) ja ülikooli ajal samuti (ja selleks ajaks ma olin juba selles väga hea nii et mind viidi üle gruppi mida juhendas päris sakslane) aga kuna mul pole nüüd olnud aastaid praktikat, siis ma seda keelt enam ei oska. Ehk et ma saan lugemisest ehk aru aga rääkida küll enam ei oska. Kui mul tuleks see uuesti meelde tuletada, siis oleks ehk ka vaja Sinusugust eraõpetajat ja ma kindlasti pihiksin ja kahetseksin sellele õpetajale mitmeid kordi, et ma ei suutnud leida vahepeal võimalust saksa keele praktikaks ja pean näed nüüd siin ekstra vaeva nägema.

Keeleõpetajana peaksid ehk teadma, et keel säilib ja areneb indiviidil ainult seda praktiseerides.

Mis mind teeb aga eriliselt nõutuks/kurvaks/frustreerituks/vihaseks on, et 29 a hiljem peavad eestlased õppima ja jäävad (väidevalt) töökohtadest ilma, sest nad ei valda okupandi keelt. Kuigi mulle väga meeldib vene kirjandus (eriti Bulgakov), siis Eesti riigis on ja jääb minu silmis vene keel okupandi keeleks. Kui kaoks ära pidev informatsiooni duubeldamine riigis, kus riigikeel on eesti keel, vene keeles, siis ehk muudaksin enda arvamust.

Kui kaoksid ära pea kõik reklaamid paralleelselt vene keeles. Kui ei peaks enam kõikide Rootsi pankade kontorite akendel nägema venekeelseid reklaame…Kui ei peaks enam üle bussi, millega korra aastas sõidan olude sunnil Lasnamäele, kuulama venekeelset raadiot, sest juht on venelane ja talle meeldib.

Ma ei suuda meenutada mitmete aastate jooksul ühtegi juhust, kus ma oleksin Londoni linnatranspordis pidanud üle bussi kuulama Bollywoody muusikat või mingit otse Jamaikalt edastatavat raadiojaama….

 

+2
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 19.11 01:12; 19.11 12:36;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Äge oleks esimesena  ladina keel, aga meie koolides seda mu teada pole. Ladina pealt tuleks nagu iseenesest inglise, prantsuse, saksa – rääkimata itaalia ja hispaania keeltest.

Mul oli gümnaasiumis ladina keele tund kord nädalas, õppimiseks seda küll nimetada ei saa, kuid minu arvates ei oleks see hea esimeseks võõrkeeleks täpselt samal põhjusel, mis sa inglise keele kohta välja tõid. Liiga lihtne. Prantsuse keel oli parallelselt, jah, mõned asjad olid sarnased, kuid kumbki mind teise keele õppimisel edasi ei aidanud. Prantsuse keel on lihtsalt nii erinev kõigist keeltest, mida meil varakult õpetatakse (va Lütseumis siis). Ma ei usu, et ladina keelgi eestlast edasi aitaks.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Anonymous

Mulle näiteks meeldib ajalugu ja genealoogia. Mitte ainult nõukaajal, vaid ka tsaariajal koostati palju dokumente vene keeles, kaasa arvatud kirikuraamatud. Et kui saksa keele juures sa vähemalt loed nime välja ning vajadusel saad teksti googli tõlkesse ümber tippida, siis vene keelt mitte õppinud inimene ei suuda isegi oma esivanema nime tekstist välja lugeda.

Ei, ma polegi kunagi vene keelt õppinud selleks, et siinsete venelastega suhelda. Küll aga tahan ma nii palju osata, et just dokumente lugeda ja Venemaal või mõnes slaaviriigis omal käel turistina hakkama saada. Et ma ei peaks vahtima rongi ning kukalt kratsima, sest ma ei oska sildilt sihtkohta välja lugeda või mõnda ankeeti täita. Ka mu mitte eestlasest tuttav õppis enne Venemaa reisi usinalt vene keelt. Kuigi ta läks sinna jalgpalli MM vaatama, mil seal oli palju välismaalasi ja kõik oli välismaalaste teenindamiseks ette valmistatud. Aga ikkagi kulus marjaks ära. Näiteks rongis sai ta rongisaatjatele prouadele suisa tõlgiks olla vahendamaks oma kaasmaalastele infot.

Esineb olukordi, kus vene keele oskus võib ka välismaal marjaks ära kuluda. Minu-sarjas on üks näide, kus eestlasest mees kolib ühele soojale hispaaniakeelsele saarele elama ja mõtleb, kuidas omale sissetulekut tekitada. Kuna ta oskab vene keelt, siis hakkas Venemaa turistidele netis reise orgunnima ja müüs mühinal.

Jah see on õudne, et kõik on meil mugavalt kahte keelde tõlgitud, teenindatakse kahes keeles  ja isegi iseteeninduskassas ei suudeta eesti keeles hakkama saada, aga ärge jääge sinna vimma sisse kinni, vaid mõelge laiemalt.

+3
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 18.11 18:02; 19.11 17:36;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina olen koolis õppinud A-keelena saksa keelt ja ausalt, mul pole seda praktiliselt kunagi vaja läinud.

Olen 35 ja minul on saksa keelt ikka päris palju vaja läinud, kuigi Saksamaal pole elanud ega töötanud (reisinud küll, aga siis oleks ka inglise keelega hakkama saanud) ja töökeel on aastaid olnud just inglise keel. Kuidagi on nii läinud, et iga mõne aja tagant on mulle oluline või vajalik dokument, info või kontakt saksakeelne… Eestis elades ja töötades (ei ole kuskilt otsast teenindaja)

Õppisin saksa keelt koolis C-keelena, hiljem õppisin ülikoolis veel, samuti Saksamaal reisides.

Samuti on mul palju vaja läinud vene keelt ja kuigi seda õppisin B-võõrkeelena, oskan seda keelt nii vähe, et olen tihti hätta jäänud. Plaanin mõne kursuse võtta.
Kuna mul erilist annet keelte peale pole, on mul tegelikult hea meel, et B-võõrkeel vene keel oli. Sain vähemalt tähestiku hästi selgeks (loen suhteliselt hästi, kuigi loetust ei pruugi midagi aru saada) ja mingi väga elementaarse sõnavara. Nüüd oleks hoopis raskem tähestikku õppima hakata. Saksa keele õppimine läks võrreldes vene keelega väga kergelt. Eks üks põhjus ole saksa keele mõningane sarnasus inglise keelega (minul A-võõrkeel).

Kooli vene keelega on jah see häda, et selgeks tavaliselt ei saa (isegi suhtlustasandil mitte). Aga kaasajal B-võõrkeelena saksa keelt õppijad õpivad selle  suhtlustasandil enam-vähem ära, lihtsalt koolis käies ja keskpäraselt pingutades. Nii et eks see mõttekoht ole, et kumba keelt valida, kui valik üldse on olemas. Minu lastele valida ei antud, õpivad vene keelt.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Statistiliselt on vene keelt kõnelevaid inimesi Eestis palju rohkem kui saksa keelt kõnelevaid.

Wikist kopitud:

Saksa keel (saksa keeles Deutsch Kuula i) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas. Koos võõrkeelena kõnelejatega on saksa keele rääkijaid üle 120 miljoni.

Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel. Valdav osa vene keelt emakeelena rääkijaid elab Venemaal. Suuremad vene keelt emakeelena rääkijate kogukonnad on veel Ukrainas, Kasahstanis, Valgevenes, Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides. 2005. aastal oli maailmas eri hinnangutel kokku 255–278 miljonit vene keele oskajat. Vene keel on üks ÜRO ametlikke keeli.

Nii et ainult Eesti ei puutu asjasse, vene keel on üle 2 korra suurem keel kui saksa keel, ja seda üle maailma.

Miks peaks mingit kolmanda maailma keelt õppima?

Edukad riigid räägivad saksa keeles.

+2
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina arvan, et igast keelest on kasu. Mina olen õppinud inglise, vene, saksa, prantsuse ja hispaania keelt. Vaja on mul igapäevaselt inglise keelt. See annab tohutu võimaluse ka lõputu hulga digiraamatute ja filmide valikuks. Teise sagedusega on vaja läinud vene keelt, hiljuti näiteks autoabi teenuse osutaja oli umbkeelne vene mees. Väga tore mees iseenesest, aga ma oleks päris hädas olnud kui vene keelt poleks osanud. Saksa keelt olen kasutanud vaid saksakeelsetes maades. Reeglina saab ka inglise keelega seal hakkama. Aga väga mugav on, kui siltide lugemine raskuseid ei valmista. Samuti meeldib mulle õhtul teleka ees mingit käsitööd teha ja siis on hea, kui kuulamine on ka abiks, kui tegu on näiteks saksakeelse filmiga. Hispaania keelt on mul tegelikult reisides rohkem vaja läinud, selle keele sõnatüved on abiks ka portugalikeelsetes riikides reisimisel. Ma tegelikult arvan, et hispaania keel ongi mõistlikum valik kui saksa keel, sest saksakeelsetes maades üldjuhul räägitakse ka inglise keelt üsna vabalt. Kreekas reisides on abiks vene keele tähestiku tundmine, mäletan, et kunagi kreekas matkates põrutasid kiiremad õigest teeristist mööda, sest ei suutnud sildilt kohanime välja lugeda. Prantsuse keelest on prantsusmaal ja prantsuse keelsetes endistes koloniaalriikides väga palju kasu, seal nad tihti ei taha inglise keeles midagi teha, isegi piletiautomaadid olid mingi vahe ainult prantsuse keelsed, võibolla nüüd on asi paranenud. Aga päris mugav on kui filmides- raamatutes prantsuse keelseid tsitaate ei pea tõlkima, sest saad neist kohe aru.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 19.11 07:17; 20.11 07:52;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kas selline nõue on tõesti seaduslik, et gümnaasiumisse pääseda, pead oskama vene keelt?

miks ei peaks olema? gümnaasium ei ole kohustuslik ja kooli valik on vaba sõltumata elukohast. kellegi võimalusi gümnaasiumiharidust saada selle nõudega ei piirata.

Kuna vene keel ei kuulu põhikooli kohustuslike ainete hulka, siis kuidas saab nõuda gümnaasiumisse sisse astumisel vene keele oskamist, kui tegu pole just vene keele kallakuga kooliga?

+3
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 19.11 06:13; 20.11 15:50;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Reaalsus on see, et vähemalt osades meie gümnaasiumides ja suundades (ka nö tippgümnaasiumides) on praegu vene keele oskus kohustuslik, sest nad jätkavad seal vene keele õpet ja kui oled vene keele valinud alles C-võõrkeeleks, siis võib olla raskem teistega sammu pidada. Kui pole üldse õppinud, siis valikuvõimalused kahanevad veelgi.

Osades gümnaasiumides ja suundades saab aga täiesti ilma vene keeleta hakkama. Näiteks minu lapse õppesuunal ühes G5 gümnas vene keelt tunniplaanis pole, on kaks muud keelt, ja soovijad saavad vene keelt edasi õppida valikainena.

Mulle näib, et vene keele õpetamise tähtsus hakkabki tasapisi langema, kuna nähakse, et tänapäeva lastel pole selle õppimiseks motivatsiooni ning ega nad seda eriti selgeks ei saa ka. Aina rohkem liigutakse selle poole, et vene keel võrdsustatakse muude valikkeeltega.

Aga kui praegu valida vene ja saksa keele vahel, siis mina valiks vene keele, et paari aasta pärast oleks lapsel laiem gümnaasiumivalik.

 

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kas selline nõue on tõesti seaduslik, et gümnaasiumisse pääseda, pead oskama vene keelt?

miks ei peaks olema? gümnaasium ei ole kohustuslik ja kooli valik on vaba sõltumata elukohast. kellegi võimalusi gümnaasiumiharidust saada selle nõudega ei piirata.

Kuna vene keel ei kuulu põhikooli kohustuslike ainete hulka, siis kuidas saab nõuda gümnaasiumisse sisse astumisel vene keele oskamist, kui tegu pole just vene keele kallakuga kooliga?

Inglise keel ka tegelikult ei kuulu põhikooli kohustuslike ainete hulka, ometi nõutakse seda peaaegu kõikjal. Riiklikus õppekavas pole määratud, mis peab olema A-võõrkeel ja mis B-võõrkeel. Juriidiliselt pole ükski keel peale eesti keele täiesti kohustuslik.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul oli kolleeg, 20+ noormees. Sõnagi vene keelt ei rääkinud. Väga veider oli, nagu kirjaoskamatu ????

Ma olen 47, töötan juhtival kohal suures organisatsioonis ja ei oska vene keelt samuti rohkem kui kõige lihtsamad väljendid ja üksikud sõnad. Senises elus ei ole hätta jäänud, räägin inglise, soome ja prantsuse keelt. Kusjuures, minu prantsuse keele õpetaja oli venelane – rääkisimegi temaga prantsuse keeles. Talle see väga meeldis, ütles, et vanasti rääkisid kõik intelligentsed inimesed prantsuse keelt. 😀

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kas selline nõue on tõesti seaduslik, et gümnaasiumisse pääseda, pead oskama vene keelt?

miks ei peaks olema? gümnaasium ei ole kohustuslik ja kooli valik on vaba sõltumata elukohast. kellegi võimalusi gümnaasiumiharidust saada selle nõudega ei piirata.

Kuna vene keel ei kuulu põhikooli kohustuslike ainete hulka, siis kuidas saab nõuda gümnaasiumisse sisse astumisel vene keele oskamist, kui tegu pole just vene keele kallakuga kooliga?

Väga lihtne ju: kui selle konkreetse kooli põhikooliosas õpivad kõik teise võõrkeelena vene keelt, ei peeta vajalikuks tekitada gümnaasiumiossa kahte C-võõrkeelt. Tõenäoliselt tuleks kolme paralleeli peale üks vene keele algajate grupp ja see teeb tunniplaani koostamise tülikaks. Siis peaks kas tunniplaanis augud olema või peaks palju keeleõpetajaid olema, et tervel lennul oleks keeletunnid samal ajal

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 18.11 20:32; 21.11 17:14;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu lapsel prantsuse keel B-võõrkeeleks. Ise valis, mulle sobis. Praeguseks oskab juba päris hästi (8.klass).  Kui kunagi leiab, et ikka vene keelt vaja, saab alati keelekursusele minna.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vene – Eesti tööturul igati konkurentsivõimelisem, kui vene keel suus.

Kahjuks jah, koolist millegipärast seda tänapäeval enam hästi suhu ei saa.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vene keel on raskem, palju raskem. Aga üht keelt ma kellelegi esimese keelena ei soovita – nimelt inglise. Inglise keel on grammatiliselt liiga lihtne. Saksa keelt õppides tuleb inglise keel nagu muu seas kõrvale.

Äge oleks esimesena ladina keel, aga meie koolides seda mu teada pole. Ladina pealt tuleks nagu iseenesest inglise, prantsuse, saksa – rääkimata itaalia ja hispaania keeltest.

Õige.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 21 postitust - vahemik 31 kuni 51 (kokku 51 )


Esileht Koolilaps 6. klassist B-võõrkeel-saksa või vene?