Kuna plikal oli alagtes teisest kuni neljanda elukuuni tissistreik, sõi ainult siis kui oli just ärganud, st et magama jäi näljaselt, aga näljane laps ei jäänud omas voodis magama vaid ainult kussutades, kiigutades jne. Neljanda kuu pealt läks streik üle, hakkasin harjutama oma voodisse, üsna hästi läks. Enamus uned jäi ise kenasti magama. Jälgisin unekooli reeglit:puhas mähe, täis kõht ja oma voodisse, uinus üsna ruttu. Nüüd aga on jälle kõik pea peal, panen ta küll oma voodisse, aga seal ta enam mitte ei nihverda ja ei kaeble õrnalt,(mida ennem ignoreerisin), vaid nutab ja karjub. Meie magamapanekud on siis sellised: alustan küll n.ö unekooliga, panen voodisse, läöhen toast ära, paar korda käin võtan sülle, panen uuesti voodisse ja lõpuks olen juba nii närvis, ta ainult karjub. Siis lähen juba lihtsamat vastupanu teed mis on see ,et mässin ta teki sisse võtan sülle ja kas kõnnin mööda tuba või kussutan istudes, seni kui magab, Tavaliselt kulub selleks paar minutit kui ta magab aga on ka kordi, kus olen juba nii n ärvis, et vahetan teki mitu korda, teen akna lahti, panen kinni, hoian teda püsti, hoian pikali, üksi asi ei sobi, ainult joriseb. Näha on, et laps on unine, hõõrub silmi, aga ei njää magama. Ma ei ole ka mööda lasknud n.ö. seda õiget momenti, ta pole ka üleväsinud. Ja mingi hetk siis ma ei tea kuidas, õnnestub mul ta magama saada, viimasel ajal on see ikkagi süles kussutades.
Ma olen lihtsalt nii väsinud sellest võimlemisest.olen närvis ja vihane, mida muidugi ei tohiks olla.
Sõbranna ütleb ,et ma jätkaksin konkreetselt unekooliga, et pean tegema nägu, et mul pole võimalust kussutada, et ainult oma voodis on magama jäämine.
Olen lugenud, et kasvuspurdi eas või hammaste tulekuga lapsele ei saa teha unekooli, kust ma tean kas tal on need ajad just praegu? ei saa aru küll, et hambad tuleks.
Kas nuttev laps tuleb jätta ikka voodisse nutma ja teha süda küvaks ja käia lihtsalt paitamas, öelda: tuttu tuttu, kuss kuss ja ära minna ja seda niikaua kuni lõpuks magab. Aga kui ta lõpuks röögib lihtsalt jama ei jõua toast väljagi minna mida siis teha.
Ma ei saa aru ja ma ei tea milles asi, miks see nii muutunud on.
Lisaks on plika hakanud ära jätma väiksemaid unesid.
tavapäraselt oli nii ,et peale ärkamist tegi hommikul 2 miniund ja siis päevane uni õues aga nüüd viimane nädal aega on nii ,et jätab ühe miniune ära. See vist tuleneb sellest ,et kasvab ja enamei vaja nii palju unesid.
Oehh pikk jutt sitt jutt, aga tõesti on mure ja kui keegi annaks mingitki nõu, siis on see teretulnud.
Väike näide ka: plika ärkas täna kell 8. tavaliselt jaksab ta üleval olla hommikul tund aega, ühesõnaga jäigi kell 9 magama, tavaliselt siis magab max tund ja örkab aga nüüd ei maganud 15 min ka, nüüd ärkas üles ja kilkab ja naerab ja mängib voodis. Kuilapsel n.ö, uni katkeb mida teha, kas püüda uuesti magama panna või lasta tal omas rütmis möllata.
Siiani pole mamingit rütmi tal mehhaaniliselt nii peale surunud, ta on kõikenda uned ise sättinud. tema järgi käib elu. Paar esimesed kuud olid nii ,et ööunne sai alles 23.15, nüüd paar viimast kuud on see nihkunud tal 21.15 peale ,kõik käis nagu kellavärk viimased kaks kuud. teadsin täpselt, et peale ärkamist on tal 2 väikest tudu toas, siis õues pikk tudu, peale seda üks tudu toas ja siis 21.15 öötudu.
Ok need tudumiste ajad ei ole praegu eriti olulised, löksin hoogu. Põhimure oli ikka magama saamisega
Teema: 6-kuuse beebi uni ja magama jäämine
Mul sama vana laps. Mina soovitaks enda jaoks ära otsustada, kas leebe unekool või mitte.
Laps juba nii suur ja tark, et saab aru, et emme tuleb karjumise/nutmise peale.
Meil õhtune uni kell 19 ja 20 vahel. Kui hakkasin varem magama panema (enne läks 21), siis läks uni paremaks. Päeval 3x magab. Magama pannes kui kisab, siis ootan enne kui lähen. Esimesele lapsele tegin unekooli aastaselt.
Ei poolda samuti mingeid kindlaid unekooli reegleid nii väikse peal. Lapsed on erinevad. Isiklikult ei laseks vähemalt nii väikest last üksi karjuda ja oleks kindlasti lapse kõrval, et tal oleks vajalik turvatunne.
Õige. Lapsed erinevad ja ema otsustada, kuidas lahendada uinumist. Unekool kindlasti ei tähenda hingetuks nutvat last.
selles mõttes on su sõbrannal õigus -s a pead enda ajaoks ära otsustama, kas teed unekooli või ei tee. Kui sa tahad unekooli teha, siis tõesti ei võeta last sülle – see ei tähenda lapse üksi jätmist, aga sülle ei võta vaid silitad ja häälega rahustad. Meil oli voodi ratastel ja liigutasime ka seda.
Aga laste unemuster muutubki ja esmane asi, mida jälgi, et kas su laps ikka on väsinud – st kas jälgid lapse märguandeid või paned harjumuspäraselt n ajal magama, sellest tuleb alustada.
Muide, näljane laps magama pole mingi tissistreik. K a mul esimene laps lihtsal tei suutnud väsinult süüa – see pole tissistreik vaid laps lihtsal ton väsinud 🙂 Ja oligi ni, et ärkas, sõi, oli nt 1,5h üleval ja siis magama. Ei ole mingit nõuet, et laps peab tingimata pungil täis kõhuga magama minema 🙂
Minagi nõustun kõigi eelkirjutajatega beebi muutuvast unegraafikust tingitud päevarütmi sassiminekuga. See ei ole veel maailmalõpp.
Mul saab homme tita 8-kuuseks, eile jäi tal teine uinak magamata. Vaatlen nüüd huviga, kas nüüdsest jääbki ühele unekorrale päevauni või on see ajutine. Õhtuti ärkab ta mul ikka kolm-neli korda üles. Piisab, kui lähen ja rahustan teda kohe. Mõne minuti pärast magab edasi või rahustab luti imemisega end ise unne.
Ma ei saa sellest teemast üldse aru. Miks on vaja beebil stressi tekitada mingi karjutamisega, u et ei võta sülle? Miks ta süles magama jääda ei või? Ise kirjutad, et läheb kaks minutit tavaliselt. Miks sa ei paku oma lapsele lähedust ja turvatunnet, mida ta vajab? Endal ei ole mingit soovi ega tunnet, et hoiaks ja kallistaks oma väikest? Ma tõesti ei saa aru.
Tahtsin veel lisada, et ma ei mõtle seda kritiseerivalt või halvustavalt, vaid ma lihtsalt ei saa aru, miks nii väikest last on vaja üksi magama pressida. Miks seda unekooli jahutakse? Kas see peaks lapse arengule kuidagi kasuks tulema? Samal ajal on paljud hädas, et laps, ei uinu ei süles ega voodis ega kärus ja tee või tiritamme, ei maga. Sul on teada, kuidas laps magama jääb, see jupsimine ajab ennast ka närvi, no ilmselgelt on see siis ju ebaloomulik. Ma küll soovitan tuttu kussutada ja kogu moos.
Appiiii! Ta on ju nii pisike, sinu armas väike beebi 🙂 Lõpuks usalda ikka oma vaistu emana. Minu süda ei luba last nutta lasta. Sa kunagi ei tea päris lõpuni, miks ta nutab. Kas tulevad hambad? Äkki kõht natuke valutab (eriti kui oled nt lisatoitu hakanud andma)? Kas ta tunneb ennast suures voodis üksinda? jne jne, aga kõik see viitab sellele, et ta vajab emmet ja turvatunnet. Ilmselt kirjutad, sest mingi osa sinust on aru saanud, et see väike hüüab oma ema ja tahab sinu kaissu, et tunda ennast turvaliselt. Kaua ta ikka sul veel nii pisike on? Praegu ju areneb tema turvatunne ja tema alateadvus salvestab seisukohad elu suhtes. Unekoolist, olen ka ise lugenud läbi ja kirjutanud üles lapse unemustrid, teinud unekooli, aga ikka oma lapsele sobivalt ja ka raamatutes on öeldud, et kui ikka tuleb uus arenguetapp ja laps ei lepi, siis vahepeal jääbki unekool pooleli. Mingi hetk enam meie unekooli ei teinud, sest ei olnud mingit vahet võrreldes sõbrannade lastega, kes olid unekooli teinud.
Lisan veel, et minu arvates ongi olulised märksõnad sisetunne ja enesekindlus emana. Pole mõtet neid laialt kuulutatud reegleid, et “beebi peab üksi uinuma” nii tõsiselt võtta, kui sisetunne ütleb, et hetkel see sinu beebi peal ei toimi.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
