Loen aeg-ajalt internetist ingliskeelseid lehekülgi beebi arengu, nutmise, kasvuspurdi jm kohta, 6-nädalase beebi juures on palju juttu emadest, kes naasevad tööle ja et see võib olla keeruline. Ma ei kujutaks ettegi, et lähen praegu tööle ja jätan beebi hoidjaga. Meil on siin Eestis ikka ülimalt tänuväärne süsteem. Huvitav, kas mujal on kiindumussuhtega siis täitsa hullud lood? Beebi vajab ju nii väga lähedust. Huvi pärast võiks keegi jagada elukorraldust, kuidas hakkama saadakse. Ja miks paljudes riikides ikkagi on selline süsteem, eriti kui teaduslikult on mitmeid uuringuid selle kohta, kui oluline on nii pisikestele lähedus.
Ei tea, kas need Eesti beebid on ka siis vaimselt tervemad, et saavad koos emaga lausa 1.5 aastat olla?
Sõbranna elas 5 aastat USAs ja sai lapse ka, läks tööle 8ndal nädalal, oli raske. Imik oli beebihoius, piima pumpas välja ja pani kaasa. Lähedust lapsega suurt pole nüüdseks.
Teadusuuringuid lugenud pole, vaid isiklik tähelepanek, et aga Eestis ja põhjamaades, kus ema saab lapsega pikemalt koos olla, ongi vaimselt tervemad inimesed. Mu isiklik (eel)arvamus on, et kui paarinädalane juba emast ära lahutada ja mingi pudeliga toita ainult, siis selle pärast kasvavadki usa-s nii palju empaatiavõimetuid inimesi ja kergete vaimsete häiretega tigetikke.
Põhjamaade koolilapsed on ühed targimad ka. Vb hea haridussüsteem ja kindlasti ka see, et vanematel võimaldatakse ise oma beebide juures olla, neid kasvatada ja lähedust pakkuda kõige õrnemal õppimise ajal 🙂
