Mida teha, kui lapsel kunstiõpetuses üldse kätt pole? Juba 1.klassist saadik. Tütar on ise ka kurtnud, et kunstiõpetuse tunnid on tema jaoks täielik piin, sest ta kohe üldse ei oska. Kahjuks ka ise ei oska teda sugugi õpetada. Ma olen ise näinud ta nn joonistusi-ausalt, midagi ei tule välja. On tunnistanud, et üldse ei taha kunstiõpetuse tunde, sest seal pannakse tegema nii raskeid asju-küll maastikke, inimese portreed jne. Seda küll pliiatsitega, värvidega jne. Hiljuti oli olnud tüte sõnul ka selline juhus, kus õpetaja hakkas vaatama ning hindama varem tehtud töösid ning jõudes minu tütre pildini, oli üle kogu klassi kõva häälega küsinud: “kes küll sellise pildi tegi?” Tütar kurtis kodus, et lihtsalt nii halb ja piinlik oli-kõik klassikaaslased ju kuulsid. Tütar on ausalt rääkinud, et kunstiõpetusetunnid mööduvadki tal just eelkõige pliiatsi ja kustutuskummi kasutamise saatel. Mis kõnealusesse pilti puutub, siis tütar kodus näitas mulle seda. Ega seal polnud tõesti midagi vaadata-värvidega oli vaja joonistada lill vaasis, aga värv kõik laiali läinud jne. Ühesõnaga-tõesti kole oli. Kunstiõpetus tal vaevaline 3 tunnistusel, tal ka mitmeid tegemata töid, hindeks X-id. Mida Teie arvate?
Teema: 6.nda klassi laps ei oska joonistada
Mõnel lihtsaöt ei ole kätt ega silma kunsti jaoks, midagi pole teha. Siiski peab ta kuidagi need kohustuslikud tööd põhikoolis ära tegema, keskoolis läheb paremaks, seal vist vaid kunstiajalugu.
Kui ta ise on nõus, siis räägiks õpetajaga ja suunaks ta järeleaitamistundi. Neid tehakse igas aines, saab oma X-id ka korda ja ehk oskab õpetaja talle mingeid võtteid soovitada, mis ta tehnikat natuke lihviks.
Sõltub lapsest. Äkki kodus harjutada, kus hindamispinget poleks. Äkki saab kodus mõned võtted läbi rääkida, millega vähemalt asja hullemakstegemine ära hoida – nt et käega ei tõmbaks üle harilikujoone, kuidas värvide laialiminekut vältida.
youtubest vaadata videosid, seal on palju selliseid, kus õpetatakse joonistama. Kodus rahulikult vaatab ja proovib.
ja kui ka ei ole annet kunsti peale, siis ei ole. Mina näiteks ei oska joonistada üldse, aga ma oskan sõnu kaunilt ritta seada, seda jälle mõni kunstiandega inimene üldse ei oska.
Soovitan ette võtta YouTube’i videod ja samm-sammult kaasa teha. Iga kriipsu järel, mis juhendaja videos näitab, saab panna video pausile ja ise järgi proovida. Nii peaks vähehaaval paremaks minema. Väheandekale inimesele on ainus pääsetee jagada ülesanne hästi väikesteks osadeks. Mõned näited:
https://www.youtube.com/watch?v=o9BKXYCW5Eg
https://www.youtube.com/watch?v=In1_9nURWrE
Laiali voolanud värvil ja joonistamisoskusel pole minu arvates küll seost. Vaasis lill pole midagi keerulist ka lapsele, kes joonistada ei oska. Ilmselt võttis ta liiga märja värvi ja kui kuskilt juba voolama hakkab, on pilti raske ilusaks saada.
Mina mäletan oma põhikooli ajast, et meil ei hinnatud küll seda, kui ilusasti keegi joonistas, vaid seda, kuidas õpitust aru on saadud. Kui õppisime vajutamist, siis õpetaja hindaski seda, kas oldi varjutamist tehtud. Kui pidime maalima Neitsi Maarja ilmutust, siis hindas seda, kas pildil oli kasutatud kolme kohustuslikku komponenti (mingi oksake oli üks, teisi ei mäleta). Kolmesid naljalt keegi ei saanud, kui õpetajat kuulatud oli ja töö ilusti lõpetatud oli. Minu arvates on hea mõte õpetaja poole pöörduda ja küsida, mida teha saaks, et lapse hinded ja motivatsioon (sest see on tegelikult olulisem kui hinded) kunstitegevusi teha paraneksid.
kuidas tal silmadega on? Kahe silma koostöö on olemas?
Kas laps kirjutada oskab, käsitsi? Kui asi nii hull, et kohe täiesti arusaamatut asja joonistab, sisi tekib küsimus motoorsetest oskustest: Kui aga tähtede kirjutamisega saab hakkama, siis ju ei tohiks olla raske ka kriipsujukut joonistada.
Kui värv on laiali aetud, siis on laps lihtsalt hooletu. kas oli pintsel liiga märg või kasutab vale tehnikat. Nt tuleb värvimist alustada vasakult ja ülalt et käega üle liikudes laiali ei ajaks. Kui ta on vasakukäeline, siis peaks alustama paremalt värvimist just samal põhjusel. Pintslit tuleb vahel ka pesta ja loputustopsis vett vahetada, et musta pintsliga ei rikuks värve ära.
Võibolla on laps liiga pedantlik? Kui koguaeg kustutab, siis lõpuks ongi pildil üks hall ala. St rikub ise töö ära, mitte ei ole kehv joonistaja.
Ei peagi kõik oskama joonistada, aga siiski peaks oskama arusaavalt joonistada selles vanuses. Kui teemaks on lill vaasis, siis peaks olema aru saada, mis pildil on. Kui on portree, sisi peaks suutma ikka joonistada näo, vahet pole, kas on ilus või sarnane.
Pigem tuleks vaadata, kas äkki laps on ise liiga pedantlik ja kipub siis oma täid nimelt rikkuma, kui pole rahul (täiust taga ajades), või on hooletu ja kasutabki liiga märga pintslit, liigub käega üle vmt
Mina mäletan oma põhikooli ajast, et meil ei hinnatud küll seda, kui ilusasti keegi joonistas, vaid seda, kuidas õpitust aru on saadud.
Minu laste koolis on praegu ka nii. Kui pildil peab olema asi X ja taust värvitud viisil Y, siis 5 saab, kui mõlemad asjad tehtud on. Kui jätad tausta tegemata, saad kehvema hinde jne.
Praegu joonistavad pinginaabri portreed. Kui sellel silmad, kõrvad ja muud ihuliikmed olemas on, loetakse töö sooritatuks. Esimesel katsel laps hinnet ei saanud, sest kampsun oli värvimata ja taust tegemata. Kui need ära teeb, saab ilmselt 5 (kuna nõuded on täidetud), kuigi pinginaabrit see pilt küll ei meenuta.
Õpeta laps vaatama. Uurige koos mingit asja nii, et võtate selle lahti geomeetrilisteks kujul näiteks. Näiteks lillevaas on alt nagu lai ristkülik, siis keskel kaks kitsast püstist ristkülikut ja ülemine osa nagu ring… Mida iganes. Kus asub miski detail, näiteks silmad asuvad pea keskel, mitte ülal ääres…
Siis lase tal joonistada ilma kustukummita, õrnalt ainult need kujundid. Et näha paigutust paberil. Kõik pigem suurelt kui kirbukirjas. Siis lase värvidega üle teha juba nii, et kujundid Jon ühendatud kokku (vaasiks vms).
Ei mingit kustutamist: näita arvutis kuulsate kunstnike pilte, kus inimese keha vms on ebaõiges proportsioonis, aga kunstnik näeb nii ja see teebki ta kuulsaks. Osta suur karp värve ja tehke kodus maaliõhtud. NB Maalima ei pea “asja”, võib ka oma tuju, taeva värve, unenägusid, tuult, õhku või tihase vidinat. Peaasi, et mõnus ja julge oleks. Siis alles hakake YouTube’i lille või maastiku kujutamist järele tegema.
Igal õpetajal on ette nähtud konsultatsioonitund igal nädalal. Sinna lähebki õppima. Eraõpetaja võib ka palgata.
Ma usun, et joonistamine on ikka mingil määral täitsa õpitav. Harjutagu kodus! Kutsugu mõni hea käega sõber appi harjutama ja nõu andma näiteks.
Kas lasteaias oli sama? Tavaliselt lasteaiaealistele väga meeldib joonistada. Kui see oleks minu laps, siis ma paneks ta kunstiringi. Ega kunstiringis pea käima ainult andekad, võivad käia ka need, kes tahavd seda külge endas lihtsalt veidi arendada. Ja informeeriks õpetajat sellest. Ja sellest ka, et olgu see viimane kord, kui ta lapse tööd klassi ees halvustab!
Õpetaja käitub ebaprofessionaalselt, kui kogu klassi ees selliseid märkusi teeb.
Teiseks peaks tehnikat ja nippe just see õpetaja ise lastele õpetama, selliseid, nagu eespool soovitatud geomeetria kasutamine.
Kui vesivärv läks laiali, siis oli ilmselt vale paber, kas õpetaja üldse ütles, et akvarellipaber peab olema?
Kuidas lapsel nt käsitöötunnis läheb?
