Nõme on näägutada, aga sellega oleks võinud intensiivselt tegelema hakata, kui laps oli 5-aastane.
Aga okei, saab ka hiljem, lihtsalt vale hääldus on lapsel rohkem kinnistunud ja ajaaken r-i korrigeerimiseks on väiksemaks jäänud. Selleks, et laps õigesti rääkima saada, pane aeg tasulisele logopeedile. Kaua käima ei pea tõenäoliselt, aga kodus tuleb väga hoolsalt harjutusi teha. Iga päev, soovitavalt mitu korda. See pole nii kallis, et jätta laps eluks ajaks kõnedefekti all kannatama.
Tegelikult tugiteenuse korraldamine taolisel juhul on lasteaia, mitte lapsevanema ülesanne, aga reaalsuses jääb see soovunelmaks. Tallinnas vaid üksikutes lasteaedades on lastele saadaval logopeediline abi (neid, kus hingekirjas on logopeed, kes lapse kord aastas läbi kuulab ja “logopeed on olemas” linnuke läheb kirja, neid on mõnevõrra rohkem). Muudel juhtudel peab lapsevanem ise keset tööpäeva taksot tegema, halvemal juhul hoopis terve tööpäeva vabaks manööverdama ja töötunde ja palka vähendama, sest mõni lasteaed ei luba last päeva sees viia-tuua. Ega logopeedi kellaaega ei saa valida sellist, mis su töö ja lasteaia graafikuga sobib, vaid hea kui üldse kuskil mingi aja saad. Kui 30min logopeedis käimise tõttu tuleb laps terveks päevaks koju jätta, siis läheb kaalukausile ka kogu suhtlus teiste lastega ja õppetegevus, millest laps sel päeval ilma jääb. Kui on lausa kõnepuudega laps, siis jah, tuled töölt ära ja maksad mida küsitakse, aga kui on lihtsalt kosmeetiline probleem, mille puhul on lootus, et lapse kasvades läheb ise korda, siis on loomulik, et vanem valib pigem ootamise tee. Ja paljudel tuleb see R ikka iseensest 5-6-7 a vanuses veel ka.